Obsah (7)

§ 424§ 73§ 44§ 65§ 69§ 75§ 50

1-09-3111 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-09-3111 (08260105685) Kohtukoosseis Kohtunik Ene Muts Kohtui

§ 424

järgi üldmenetluses Prokurör Toomas Liiva Süüdistatav Igors Busovs elukoht: XXXXX XX, isikukood: 36706022738, juhutööd Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 28.11.2006. a Tartu Maakohtu otsusega

§ 424

järgi vangistusega 3 kuud

§ 73

alusel tingimisi katseajaga 3 aastat ja

§ 44lg 6 alusel lisakaristusena rahalise karistusega 4880.- krooni; 2) 01.10.2007.

a Tartu Maakohtu otsusega

§ 424

järgi vangistusega 4 kuud ja

§ 65

lg 2 alusel liitkaristusega 7 kuud, mis

§ 73

lg 4 ja § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 420 tundi ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks. väärteomenetluses karistatud 3-l korral Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel 1 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306 lg 1, 3, § 309 lg 3 Süüdi tunnistada Igors Busovs

§ 424

järgi ja mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada Igors Busovsile mõistetud 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus 480 (neljasaja kaheksakümne) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel on Igors Busovs üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima

§-s 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Igors Busovsile käitumiskontrolli ajaks kontrollkohustus: mitte tarvitada alkoholi.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta Igors Busovsilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 1 (üheks) kuuks. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Igors Busovsilt 9505 (üheksa tuhat viissada viis) krooni ja 90 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber

1. Maksekorraldusele märkida vastav viitenumber ning selgitus: „Igors Busovs, 1-09-3111, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. aprillist 2009.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
3. maist 2009.a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
4. maist 2009.a. 2 Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. Igors Busovsit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 01.10.
5. a Tartu Maakohtu kohtuotsuse nr. 1-07-7406 karistatud

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis üldkasuliku tööga 420 tundi tähtajaga 1 aasta ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuuks, juhtis 03.11.2008. a kella 19.23 ajal Tartumaal Ülenurme vallas Tartu-Viljandi-KilingiNõmme mnt. 3-ndal kilomeetril mootorsõidukit Mazda 626 registreerimisnumbriga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani Igors Busovs toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Igors Busovs ennast tallle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Igors Busovs andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et pojal läks auto katki ja tema remontis seda

1. novembril
2. a. Pärast remonti ta käivitas mootori ja hakkas sõitma lähedal oleva maja juurde. Seal on tankla lähedal ja ta läks enne koju sõitu tankla poodi. Nii sattus Tartu- Viljandi- Kilingi Nõmme maateele, kus politsei ta kinni pidas. Tal lasti puhuda. Alguses ei näidanud indikaatorvahend midagi. Mitu korda politseinikud üritasid. Ta ei hakanud vaidlema, sest sel ei ole mõtet. Kaks mõõtevahendit oli. Esimesse puhus 3 korda, kuni hakkas punane tuli põlema. Teise indikaatorvahendisse puhus umbes 8 korda. Politsei ise ka proovis puhuda. Tulemust ta ei vaidlustanud ja arsti juurde minekut ei soovinud. Ta tarvitas alkoholi eelnenud ööl kanget alkoholi. Umbes kella 24 paiku öösel lõpetas ja sellest oli peaaegu ööpäev möödunud. Alkoholiprobleemi ei ole. Tarbib alkoholi nii nagu kõik, pidude ajal. Ta tuli Soomest komandeeringust ja tarvitas alkoholi kodus, polnud ammu kodus olnud. Mitu inimest tulid Soomest ja nad kogunesid tema juures. Sõbrad käisid külas. Neid ei olnud kaua kodus, istusid koos perekondadega. Ta oli kindel, et ei ole enam joobes, sest palju aega oli möödas juba. Varem, on teda samasuguste tegude eest karistatud rahalise karistusega ja teinekord karistus asendatud üldkasuliku tööga. Rahaline karistus on makstud ja töö ka ära tehtud. Ametlikult on ta juba aasta töötu. On olnud ajutisi töid, üks objekt. Viimati käis tööl mais 2008.a. Lõpetas töö siis, kui „Taskut“ ehitati. Naine töötab. On juhutöid ka vahel. Arvab, et temale sobiv karistus on üldkasulik töö. Siis saab ajutiselt tööd teha, sest laenud vajavad maksmist. Tööl käimine distsiplineerib. Tema ise ei sõida enam autoga, nägemine on halvaks läinud. Ta on ehitaja. Ehitusel on pragu kriis. Praegu ei ole mitte mingit tööd, midagi ei pakuta. Lätis on talu, maa ja loomad. Talu peab ema. Tervis ei ole emal hea. Ta käib ema aitamas. Lätist, ema majapidamisest saab enda tarbeks liha ja juurvilja. Perel on maja ehitamise laen 900 000 krooni, maksekohustus iga kuu 6000 krooni umbes. Tunnistaja Heiko Toomiste andis ütlusi selle kohta, et ta on 4 aastat töötanud Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse konstaablina. 03.11.
3. a teostas ta liiklusjärelevalvet Tartumaal Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteel 3-ndal kilomeetril Haage asulas. Liikus oli hõre, autosid vähe. Tartu poolt tulles vasakut kätt jääb Haage tankla. Ta oli paarimehega sealt umbes 75 m edasi, tee ääres parklas, kui märkasid, et tanklast tuleb sõiduauto, mis pööras ilma suunda näitamata Tartu poole. Seepärast tekkisid kahtlused ja otsustasid kontrollida. Nad järgnesid autole ja peatasid sõiduki punase vilkuriga. Dokumentide alusel tegi kindlaks, et roolis oli Igors Busovs. Autos oli tunda alkoholilõhna. 3 Tunnistaja palus juhil puhuda indikaatorvahendisse, mis näitab, kas on alkoholijoovet. Alkomeeter näitas alkoholijoovet. Puhumisega ei saanud ta esimest korda hakkama, sest tuleb puhuda 2-3 sekundit, et tekiks näit. Roheline tuli läheb põlema, kui on piisav kogus õhku läbi käinud alkomeetrist. Alkomeeter näitas alkoholijoovet. Juht kutsuti autost välja ja paluti puhuda digitaalsesse alkomeetrisse, mis näitas alkoholijoovet. I. Busovs oli nõus selle näiduga. Tunnistas joovet. Meditsiinilist läbivaatust ta ei nõudnud ja kinnitas seda ka oma allkirjadega joobeseisundi tuvastamise protokollis. Välistest tunnustest kindlasti tuli viina haisu autost, juhil silmad läikisid, tasakaal häiritud. Kohapeal on tunnused fikseeritud joobeseisundi tuvastamise protokollis. Dokumentaalsed tõendid. Indikaatorvahendi kasutamisel joobe tuvastamise, tehiolude kirjelduse ja joobele viitavate tunnuste protokolli andmetel (tl. 5) tuvastati Igors Busovsil
4. novembril
5. a kell 19.23 Tartu- ViljandiKilingi Nõmme maatee 3-ndal kilomeetril alkoholijoove. Mõõtmist teostati kahe mõõteseadmega. Indikaatorvahendi Lion-L2 nr. 95/1973 reaktsioon oli punane tuli. Mõõtevahendiga ALCOQUANT 6020 nr A102524 mõõdeti väljahingatavas õhus 0,83 mg/l. Igord Busovs on andnud protokolli allkirjad selle kohta, et ta nõustub tuvastamise tulemusega ja loobub joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning alkoholisisalduse määramisest veres. Alkoholijoobe kontrollimisel on tehiolude kirjeldus järgmine: sõidustiil ebakindel, vingerdav; teekate hea, kuiv, hea valgustus; reaktsioonivõime aeglane; kõne häiritud; silmad märjad, läiklevad, sidekestade punetus; sõidukist väljumisel tasakaal häiritud, kõnnak kergelt häiritud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 6) andmetel on Igors Busovs 03.11.
6. a kell 19.23 kõrvaldatud sõiduki, Mazda 626 registreerimisnumbriga 289 TEN, juhtimisel kuni kainenemiseni ja juhtimisõiguse saamiseni. Tartu Maakohtu 28.11.
7. a otsusega karistati Igors Busovsit

§ 424

järgi vangistusega 3 kuud, mida

§ 73

lg 1 ja 3 alusel ei pööratud täielikult täitmisele kolme aasta pikkuse katseajaga.

§ 44lg 6 alusel mõisteti lisakaristuseks rahaline karistus 80 päevamäära, s.o.

4880 krooni (tl. 8-11). Tartu Maakohtu 01.10.2007. a otsusega karistati Igors Busovsit

§ 424

järgi vangistusega 4 kuud.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.11.2006.

a otsusega mõistetud karistuse 3 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 kuud vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 420 tunni üldkasuliku tööga, mille täitmise tähtajaks määrati üks aasta.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõisteti lisakaristus ja Igors Busovsilt võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 9 kuuks (tl. 12-14). Karistusregistri andmetel (tl. 21-23) on Igors Busovs kahel korral karistatud eelnimetatud kohtuotsustega

§ 424järgi.

Kolmel korral on teda karistatud väärteomenetluses kohtuvälise menetleja poolt liikluseeskirjade rikkumisega kaasnenud väärtegude eest, neist kahel korral LS § 7435 lg 1 järgi ja ühel korral, 08.09.2005.a. LS § 7419 lg 1 järgi. Kohtu järeldused. Kohus on kohtuistungil uuritud tõendite hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Igors Busovsi süü on tõendatud. Süüdistatava süüd omaksvõtvaid ütlusi kinnitavad tunnistaja ütlused ja dokumentaalsed tõendid. Joobeseisundi tuvastamise protokolli andmetel on 03.11.

1. a kell 19.23 mõõdetud Igors Busovski 4 väljahingatavas õhus alkoholisisaldust 0,83 mg/l. Sellele mõõtmisele eelnes kontrollimine indikaatorvahendiga, mille punasest märgutulest järeldus ka joove. Tunnistaja ütluste järgi ei puhunud kontrollitav koheselt mõõtevahendisse vajalikul hulgal õhku ja seetõttu ei saanud tulemust esimesel puhumisel. Protseduuri korrati kuni tulemuse saamiseni. Ka kontrollitava isikuga seotud tehiolude kirjeldus kinnitab alkoholijoobe tunnuseid. Eeltoodu ei tekita kahtlust mõõtevahendi kasutuskõlblikkuses. LS § 20 lg 4 järgi alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Juhil on õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres. Igors Busovs eelnimetatud õigust ei kasutanud. Joobeseisundi tuvastamine tema suhtes toimus LS § 20 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse
2. aprilli
3. a määrusega nr 120 kehtestatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ järgi. Mõõtetulemuste järgi oli Igors Busovsil eelnimetatud Korra § 19 lg 1 p 2 järgi keskmine alkoholijoove. Eelnimetatud kahe dokumentaalse tõendiga: joobeseisundi tuvastamise aktiga ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tõendatud Igors Busovsi alkoholijoobes juhtimise aeg: 03.11.
4. a enne kella 19.
5. Süüdistatava ja tunnistaja ütlustega on tuvastatud teo toimepanemise koht ja isik, kes mootorsõidukit juhtis, samuti vahend, millega tegu toime pandi. Tartu Maakohtu 01.10.
6. a otsusega on tõendatud süüdistatava karistatus varem mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Karistus on kustumata. Igors Busovs oli teadlik enda varasemast karistusest samasuguse teo eest. Ta oli teadlik endal joobe olemasolust. Kange alkoholi tarvitamise tagajärjeks on alkoholijoove. Igors Busovsil oli alust möönda alkoholijoovet ja sellega kaasnevat mootorsõiduki juhtimise keeldu. Auto remontimise järel ta käivitas selle ja läks sõitma. Ta pani teo toime kaudse tahtlusega. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kriminaalasjas ei ole asitõendeid. Tsiviilhagi ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud Igor Busovsil karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatavat iseloomustava tõendina esitatud Lõuna Politseiprefektuuri 04.11.2008.a. õiend (tl 23) Igors Busovsi väärteokaristuste kohta ei ole asjakohane tõend, sest sisaldab andmeid, mis ei ole karistusregistrisse kantud. Karistusõiguslikult omavad tähendust karistusregistrisse kantud andmed. Lisaks sellele ei ole
7. ja
8. a väärteokaristused arvestatavad ka KarRS § 25 lg 1 p 1 järgi. Nimetatud sätte alusel karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta. Esimesel eelnimetatud juhul on karistuseks määratud rahatrahvi tasumisest järgmise teo toimepanemiseni möödunud üle ühe aasta. Karistusregistri andmetel on Igors Busovs karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest üheaastaste vaheaegade järel. Kaks viimast karistust on

§ 424järgi.

Viimasel korral oli korduv alkoholijoobes juhtimine toime pandud pärast asenduskaristuse ärakandmist. Kriminaalhooldusametniku ettekande nr. 30435 andmetel sooritas Igors Busovs talle Tartu Maakohtu 01.10.

1. a otsusega määratud 420 tundi üldkasuliku tööd ajavahemikus 02.11.
2. a kuni 04.05.
3. a. süüdistatav täitis kohustuse kohtuotsusega määratust poole lühema tähtaja jooksul. Laenulepingute andmetel on Igors Busovsil 61 378,43 euro suurune laen elamu ehituse finantseerimiseks Õssu külas Ülenurme vallas Tartumaal. Laenu tagastamise tähtaeg on 11.07.
4. a. Notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu 17.08.
5. a andmetel on laen tagatud hüpoteegiga, mille 5 esemeks on kinnistu Karja tn 26 Õssu külas Ülenurme vallas Tartumaal. See on ka süüdistatava ja tema pere elukoht.

§ 424santsioon näeb ette alternatiivsed karistused.

Kohus leiab, et kergemaliigilise karistusega karistamine ei ole võimalik, sest püsiva töölepinguga tagatud töö puudumine ja perel lasuvad võlakohustused ei võimalda rahalist karistust täita. Raskemaliigiline karistus on põhjendatud samasuguste tegude korduvuse tõttu. Varasemad kaks kriminaalkaristust ei ole hoidnud Igord Busovsit edaspidi hoiduma samasugustest tegudest. Seetõttu tuleb karistus mõista eelmise karistusega võrreldes suuremas määras. Kuna eelmised karistused on olnud miinimummäära lähedal, on seekord karistus raskemaliigilise karistuse sanktsiooni kolmandiku ulatuse lähedane, mis vastab süü suurusele ja täidab ka eripreventiivset eesmärki. Igors Busovsi eelmise karistuse asendamisel määratud üldkasuliku töö tegemisest tähtajast oluliselt lühema aja jooksul on alust järeldada süüdlasel vastutustunde olemasolu. Eeltoodust lähtudes on võimalik

§ 69lg 1 alusel asendada Igors Busovsile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga.

Süüdlane on üldkasuliku tööga nõus.

§ 69lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg keskmises ulatuses.

Töölepinguga töö puudumine ja varasem kogemus võimaldavad kohustust täita üheaastase tähtaja jooksul.

§ 69

lg 4 alusel on Igors Busovs üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima

§-s 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdlane ei tunnista endal alkoholiprobleemide olemasolu, kuid kõik kuriteod on seotud alkoholiga. Kohus peab vajalikuks määrata Igors Busovsile käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel kontrollkohustus: mitte tarvitada alkoholi ja sellega pöörata tähelepanu alkoholi tarvitamise kontrollimisele. Igors Busovsi kuritegu kahjustab õiguskorraga kaitstud olulist õigushüve, liiklusohutust mootorsõidukite liiklemisel. Eelnimetatud õigushüve korduva kahjustamise tõttu tuleb süüdlasele mõista lisakaristus ja

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus pikemaks ajaks kui lubatust üks kolmandik. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 6525 krooni. KrMS § 175 lg. l p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu on 2938,20 krooni. KrMS § 175 lg. l p. 5 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 27,80 krooni. KrMS § 175 lg. l p. 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 14,90 krooni. Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetava kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts kohtunik 6