← Eesti

1-09-4991/5

Kriminaalasi nr 1-09-4991 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09 juuni 2009. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 02 juuni 2009 Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-4991

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi 2 aastat vabadusekaotust 2-aastase katseajaga; 4) 17.02.1995.

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 2 aastat 3 kuud vabadusekaotust; 5) 12.06.1997.

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 4 kuud vabadusekaotust; 6) 07.05.2001.

§ 139lg 2 p 1, 2, 3 ja § 107 lg 1 järgi 2 aastat 3 kuud vabadusekaotust; 7) 13.02.2004.a Viljandi Maakohtu poolt Kar

S § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 5 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 7 kuud 18 päeva vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Aivar Rosentali tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta Aivar Rosentali ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on karistatud korduvalt – kokku 8-l korral ja neist 7- vangistusega. Tema poolt toime pandud kuriteod on läinud järjest raskemaks. Hetkel kannab ta karistust kõige raskemat liiki kuriteo, s.o teise isiku tapmise, eest ja hetkel oleks tema vabastamine ennatlik. Varasem kriminaalhooldus on olnud probleemne. Asja materjalidest nähtuvalt pole Aivar Rosentalil elukohta, kuhu teda vabanemise korral oodatakse. Positiivsena märkis prokurör asjaolu, et Aivar Rosental on vangistuse ajal töötanud ja tegelenud enda probleemide lahendamisega. Aivar Rosental palus ennast vabastada ja selgitas, et on käesolevaks ajaks teinud järelduse toimunust. Ta saab aru, et on toime pannud raske kuriteo ja sellega kaasnevat koormat peab ta endaga kandma elu lõpuni. Ta on valmistunud vabanemiseks – tal on kogunenud vabanemisfondi raha, millega loodab vabanedes rentida ruumid, kus saaks alustada ettevõtlusega. Väidetavalt on tal vastav nõusolek olemas ruumide omanikult. Ta on uurinud ka toetuste saamise võimalust ettevõtluse alustamiseks. Vabanedes kavatseb ta elama asuda esialgu ema juurde, kes elab koos kasuisaga. Ema on lubanud teda vajadusel ka toetada. Kaitsja toetas Aivar Rosentali taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Aivar Rosental on kaitsja arvates teinud endast oleneva edasise elu korraldamiseks vabanedes. Väikesed probleemid võivad olla küll tema elukohaga, kuid Aivar Rosental on avaldanud, et kavatseb ema ja kasuisa juurde elama asuda ainult ajutiselt ja esimesel võimalusel leida endale eraldi elukoha. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Aivar Rosental on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse 2

(3)kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Aivar Rosentali ei ole käesoleval ajal võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega. Aivar Rosental kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, kusjuures on tegemist isikuga, keda on varem seitsmel korral tahtlike kuritegude toimepanemise eest süüdi mõistetud ja karistatud. Vangistuse ajal on teda ühel korral distsiplinaarkorras karistatud. Tõsi, see karistus on käesolevaks ajaks kustunud, kuid viimase aasta jooksul on ta kahel korral rikkunud vangla kodukorda. Rikkumiste suhteliselt kergest iseloomust lähtuvalt ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud, vaid on piirdutud vestlusega ja materjal on lisatud iseloomustava materjalina kinnipeetava isiklikku toimikusse. Eelnev seab hetkel endiselt suure kahtluse alla tema võime elada vabaduses õiguskuulekalt - selliselt, et ei oleks häiritud õiguskord. Ka varasem kriminaalhooldus kulges probleemidega. Peale selle märgib kohus - kriminaalhoolduse määramise eelduseks on, et isikul on olemas elukoht, kus kohus kohustab teda elama. Käesoleval juhul on Aivar Rosental nimetanud elukohaks ema ja kasuisa xxxxxxxxxxxelukoha. Korteri omanikuks on xxxxxxxxxx. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et kuigi Aivar Rosentali ema ootab poega koju ja on valmis teda igati aitama, ei toeta kasuisa mõtet, et Aivar Rosental asub elama temale kuuluval elamispinnal. Seega pole kohtule teada elukohta, kuhu saaks kohustada Aivar Rosentali elama asuma - korteriomaniku tahte vastaselt kohus ei saa elukohta määrata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.