lg 2 p 4, 8 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.04.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistusaja algus oli 07.11.2008.a ja lõpp on 06.05.2010.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse Rünno Lillepeska vabastamiseks elektroonilise valvega. Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud Rünno Lillepeska ennetähtaegset vabanemist. Rünno Lillepeska ja tema kaitsja taotlesid vabastamist. Rünno Lillepeska seletas, et rohkem kuritegusid toime ei pane, tema riskiks on alkohol ning on võimeline alkoholist loobuma. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Rünno Lillepeska ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub Karistusseadustiku § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Rünno Lillepeska on süüdi mõistetud teise astme kuritegude toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud 7 kuud ja 12 päeva. Rünno Lillepeska nõustus elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja on toetanud Rünno Lillepeska ennetähtaegset vabastamist, kuna katseajal täitis Rünno Lillepeska kontrollnõudeid küllaltki korralikult kuni pani toime uue kuriteo, Rünno Lillepeskal on tugev lähedaste toetus. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt Rünno Lillepeska omab oma eale vastavaid sotsiaalseid oskusi. Käitumiselt kaldub impulsiivsusele, millele viitab sarnaste vigade kordamine, tagajärgedele mittemõtlemine. Alkoholiprobleemi otseselt ei taju. Analüüsides on võimeline teadvustama seost alkoholi ja sooritatud kuritegude vahel. Kinnipeetava tulevikuks püstitatud eesmärgid on realistlikud. Rünni Lillepeska ei ole karistuse kandmise ajal distsiplinaarrikkumisi toime pannud. Karistuse kandmise ajal ei ole ta õppinud ega töötanud. Positiivse asjaoluna on Rünno Lillepeskal olemas lähedaste toetus. Teda toetavad vanemad, abikaasa, vennad ning õde. Tal on vabaduses olemas elukoht. Siiski sellised asjaolud ei ole piisavad Rünno Lillepeska vabastamiseks. Rünno Lillepeskat on kriminaalkorras karistatud 14-l korral eriliigiliste kuritegude eest, enim varavastaste kuritegude eest. Rünno Lillepeska on kuritegusid regulaarselt toime pannud viimase kaheksateistkümne aasta jooksul, alustades alaealisena 15-aastaselt. Ta on korduvalt kandnud vangistusi ja tema suhtes on ka varem katseaega kohaldatud ning ta on katseajal toime pannud uued kuriteod. Jätkuv arvukate kuritegude toimepanemine annab kohtule aluse asuda seisukohale, et Rünno Lillepeska ei ole teinud järeldusi mõistetud karistustest ning vabaduses viibides ei suuda käituda õiguskuulekalt. Rünno Lillepeska väide, et nüüd on ta enda jaoks vajalikud järeldused teinud, ei ole usutav, hinnates tema eelnevate kuriteoepisoodide rohkust. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.