4-09-2210/10

Väärteoasi nr 4-09-2210 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 09.03.2009.a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-09-2210 Väärteoasi Menetlusosalised ja nende esindajad Alar Tamming kaebus kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri 16.01.2009.a otsusele väärteoasjas nr 2602,08,

1. Kaebuse esitaja: Alar Tamming, isikukood 36307050246, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja: vandeadvokaat Imbi Seimar Kohtuväline menetleja: Lõunapolitseiprefektuur, komissar Künter Pedosk Kohtuistungi aeg 04.03.2009.a RESOLUTSIOON Kohus otsustas: Jätta muutmata kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri 16.01.2009.a otsus väärteoasjas nr 2602,08,
2. Edasikaebekord Kohtuotsusele võib 30 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsus tervikuna on avaldatud esitada kassatsioonkaebuse EV Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ei teatata, siis kohtuotsust tervikuna ei kuulutata. Otsuse tervikuna kuulutamise kuupäev on 07.04.2009.a. Kohus tuvastas: Lõuna Politseiprefektuuri 16.01.2009.a otsusega nr 2602,08,029713 karistati Alar Tammingut Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 56 trahviühikut s.o 3360 krooni, lisakaristusena võeti Alar Tammingult Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel ära juhtimisõigus 4 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Alar Tamming mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h võrra, sõites kiirusega 123 +/- 4 km/h ja rikkudes Liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid. Alar Tamming esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse. Kaebuse kohaselt on mõistetud karistus lisakaristuse osas liiga raske ja ei vasta süü suurusele ning juhtunu asjaoludele. Alar Tamming tunnistab, et ületas kiirust ja kahetseb juhtunut. Alar Tamming selgitab juhtunu asjaolusid alljärgnevalt: ta sooritas möödasõitu autodest, mis sõitsid alla 90 km/h ja soovides vähendada liiklusohtliku olukorra tekkimise võimalust, kiirendas möödasõidul üle lubatud kiiruse. Alar Tammingu näol ei ole tegemist paadunud liikluseeskirjade rikkujaga, keda ei ole võimalik mõjutada seaduskuulekalt käituma. Ka varasem kiiruseületamine, mille eest teda samuti karistati, oli toimunud analoogsetel asjaoludel. Alar Tammingu vastutust rakendavad asjaolud puuduvad. Lisakaristuse mõistmisel aluseks olnud Liiklusseaduse § 74’ lg 4 jõustus alles eelmisel päeval ning Alar Tamming on veendunud, et juba selle temale tutvustamine ja tema hoiatamine lisakaristuse kohaldamise võimalusest saavutanuks oma eesmärgi. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus otsuse muutmata jätta. Kohtuvälise menetleja arvates on Alar Tammingut põhjendatult karistatud. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Alar Tamming juhtis 28.12.2008.a kl 14.48 Jõgeva maakonnas Puurmani vallas TallinnTartu-Luhamaa 145 km-l mootorsõidukit Lexus LS 600H registrimärgiga 766MKS kiirusega 123 +/- 4 km/h. Teelõigul lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Alar Tamming rikkus Liikluseeskirja § 124 p 2, millise kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Kiiruse ületamine on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ja Alar Tammingu ütlustega väärteoprotokolli koostamisel 28.12.2008.a selles, et ta sõitis Võrust Tallinna, eessõitvast kolonnist möödudes ületas kiirust. Alar Tamming on vaidlustanud temalt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise. Kohus leiab, et politsei poolt määratud karistus kuulub kohaldamisele. Alar Tammingut on kiiruse ületamise eest karistatud rahatrahviga augustis 2008.a ja juulis 2008.a, suuline hoiatus on talle kiiruse ületamise eest tehtud juunis 2008.a ning veebruaris 2008.a on teda samuti kiiruse ületamise eest rahatrahviga karistatud. Seega on teda rikkumisele eelneva aasta jooksul kolmel korral sarnase väärteo eest karistatud ning ühel korral on tehtud suuline hoiatus. Eeltoodust nähtub, et eelnevad karistused talle mõju ei ole avaldanud ning seega on nüüd põhjendatud kohaldada karistamisel ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebuse ühe väite kohaselt on lisakaristuse mõistmisel aluseks olnud Liiklusseaduse § 74’ lg 4 jõustunud alles eelmisel päeval ning Alar Tamming on veendunud, et juba selle muudatuse temale tutvustamine ja tema hoiatamine lisakaristuse kohaldamise võimalusest saavutanuks oma eesmärgi. 27.12.2008.a jõustus Liiklusseaduse uus redaktsioon, kuid lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine Alar Tammingu poolt toimepandud rikkumise eest oli kohaldatav ka varemkehtinud redaktsiooni järgi. Kohus leiab ka, et vastupidiselt kaebuses väidetud seadusemuudatuse tutvustamise mõjule, Alar Tammingule eelnevalt väärtegude eest määratud karistused ei olnud tema mõjutamiseks piisavad ning ei oleks piisav olnud ka ainult seadusemuudatuse tutvustamine. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata. Kohus otsus tegemisel juhindub Väärteomenetluse seadustiku §-dest 117 lg 1 p 1 ja lg 2, 121, 122, 123, 124, 126, 128, 129, 130, 131, 132 p 2, 133, 134, 135 lg 1, 2, 4, 5 ja
3. Haide Rimmel kohtunik