lg 2 p 4,8,
lg 1,
lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Prokurör Marju Persidskaja Süüdistatav KALEV KALLARI eelvangistuses, Tartu Vanglas kahtlustatavana peeti kinni 13.04.2008.a vahistati 14.04.2008.a isikukood 36905132796 kriminaalkorras 7 korral karistatud Kaitsja määratud korras Kannatanu Aivar Kello M.L. RESOLUTSIOON KrMS § 306, § 309, § 311, § 313, § 314 alusel kohus otsustas: KrMS § 309 lg 2 alusel mõista Kalev Kallari süüdistuses
Süüdi tunnistada Kalev Kallari
Süüdi tunnistada Kalev Kallari
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 alusel mõista Kalev Kallarile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada 4 aastat vangistust Pärnu Maakohtu 09.05.2002.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, 2 s.o 4 kuu 17 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 4 aastat 4 kuud 17 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata Kalev Kallari eelvangistuses alates 13.04.2008.a viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ning 4 aasta 4 kuu 17 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 13.04.2008.a. Kalev Kallari suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata. Kuna Kalev Kallari kinnisvara ei oma (lk 143) ja temale kuuluvad 2 sõiduautot on üle 15 aasta vanad (lk 143), mistõttu on nende väärtus vara hoiu-, võõrandamis- ja hävitamiskuludega võrreldes ebaproportsionaalselt väike (
-1 lg 3) ning kuna kohus ei karistanud Kalev Kallarit
lg 1 järgi üle 3-aastase vangistusega (
-2 lg 1), siis
-2 lg 1 ja
-1 lg 3 (
lg 5 p 2,
-2 lg 4) alusel jätab kohus käesolevas kriminaalasjas kohaldamata
MS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kalev Kallarilt riigituludesse menetluskuludena: • 10875.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9; KrMS § 179 lg 1 p 1), • 8740.- krooni ekspertiisikulu (lk 30,33,94,99; KrMS § 175 lg 1 p 3), • 131 krooni 50 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (lk 147; KrMS § 175 lg 1 p 5), • 5575 krooni 50 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Kalev Kallari, 1-08-12789, menetluskulud“, või - pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Kalev Kallari, 1-08-12789, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 5575 krooni 50 senti advokaat Aivar Kello süüdistatav Kalev Kallari kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 8 lõikes 5 sätestatu kohaselt toimub tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis märgitud kellaaegade järgi. Kaitsja osales 06.-07.01.2009.a kohtuistungil kokku 18 pooltunni ulatuses. Korra § 2 lg 1 ja § 2 lg 2 alusel kuulub kohaldamisele üldkoefitsient 1,5, kuna kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu. Seega: (1,5 x 900) + 1,5 x (18 pooltundi x 125) = 1350.- + (1,5 x 2250) = 1350.- + 3375 = 4725. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 4725-le kroonile käibemaks 18%, see on 4725 + 850,5 = 5575,5. KrMS § 268 lg 6 kohaldamist ei pea kohus vajalikuks, kuna kohtul selles seadusesättes märgitud kahtlust ei tekkinud. 2 3 KrMS § 268 lg 4 alusel on prokuröril endal võimalik alustada kriminaalmenetlust. ASITÕENDID – üks minigrip kilekott (lk 5,29,32), 164 tühja kasutamata minigrip kilekotti (lk 22), mis asuvad kohtus kriminaalasja toimiku juures eraldi pakendis – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisest. ASITÕENDID - 2 mobiiltelefoni neis olevate SIM-kaartidega, milliste omanikuks on Kalev Kallari (lk 17,37-39 asuvad kohtus kriminaalasja toimiku juures eraldi pakendis), kohtuotsuse jõustumisest
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise vahenditena (lk 40-41)
MS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetute esemetena hävitada. ASITÕEND – amfetamiini sisaldav valge pulber massiga 51,92 g, mis asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, keemiaosakonnas (lk 29), jätta kohtuotsuse jõustumisest narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtueskpertiisi Instituuti. ASITÕEND – CD-R plaat (lk 42-47), mis asub kohtus kriminaalasja toimikus lk 47 asuvas ümbrikus, jätta kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. ASITÕENDID – metallist „Makita“ saealusraam ja metallist järelhaagise luuk (lk 83-89), millised on tagastatud omanikule – M.L. (lk 89,106), jätta kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kannatanu M.L. omandusse. ASITÕEND – kärukinnitus (lk 62,67,93), mis asub kohtus kriminaalasja toimiku juures eraldi pakendis, – kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kannatanule – M.L.. Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5,8 alusel rahuldada kannatanu M.L. tsiviilhagi 74 900.- (seitsmekümne nelja tuhande üheksasaja) krooni nõudes ja välja mõista Kalev Kallarilt 74 900.- krooni M.L. kasuks. KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel saata kohtuotsuse koopia allkirja vastu teadmiseks kannatanu M.L.. Kuna kohtulikul arutamisel kannatanu enda elukohta ja kontaktaadressi avaldada ei soovinud, siis teatada kannatanule käesolevast kohtuotsusest telefoni teel ja selgitada, et kohtuotsuse koopia on tal võimalik saada kohtu kantseleist allkirja vastu või siis posti teel allkirja vastu, kui ta kohtule avaldab aadressi, millisele kohtuotsus saata. Kannatanu M.L. soovil väljastada talle kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanu nimetatud aadressil. Kohtuotsuse koopia edastada süüdistatavale, kaitsjale, prokuratuurile, ja vahistatu suhtes teadmiseks vangistusasutusele. EDASIKAEBAMISE KORD 3 4 Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. KrMS § 319 lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 23.jaanuaril 2009.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata. ASJAOLUD 30.09.2008.a saabus kohtusse üldmenetluses arutamiseks süüdistusakt (lk 162-167) koos lisadega (lk 168-178) Kalev Kallari süüdistuses
lg 2 p 4,8,
lg 1,
Eelistung toimus 03.10.2008.a (lk 180). 03.10.2008.a määrusega andis kohus Kalev Kallari kohtu alla süüdistuses
lg 2 p 4,8,
lg 1,
Süüdistus
Süüdistusaktis märgitu kohaselt süüdistatakse Kalev Kallari’t
lg 2 p 4,8 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, ajavahemikul 30.07.2007 kell 09.30 kuni 01.08.2007.a kell 18:30 tungis Jõgevamaal, X vallas, X külas aiaväravate avamise teel sisse M.L. ´le kuuluvale territooriumile ning uste lahtitõmbamise teel suvemajja ja kõrvalhoonesse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgmised esemed: murutraktori Husqvarna F-151 maksumusega 39 000 krooni, traktori käru koos kantrauaga maksumusega 3500 krooni, mootorsae maksumusega 6500 krooni, nurgasae Makita maksumusega 6 000 krooni, tikksae Boch maksumusega 1500 krooni, ketaslõikuri Makita maksumusega 1500 krooni, võsalõikuri Husqvarna maksumusega 7000 krooni, käsihöövli Boch maksumusega 3000 krooni, kaks drelli maksumusega 1500 krooni ja 2000 krooni, kaks Wifi ruuterit maksumusega 900 krooni ja 1500 krooni, inverteri maksumusega 2500 krooni ja binokli Pentax maksumusega 2000 krooni. Vargusega tekitati M.L. ´le kokku varalist kahju 78 400krooni. Süüdistusaktis märgitu kohaselt pani Kalev Kallari sellise käitumisega toime
lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise ning sissetungimisega. 4 5 Kuigi Kalev Kallari ennast selle varguse toimepanemises süüdi ei tunnista (lk 206,222-223,226), on kohtu hinnangul Kalev Kallari enda süüd täielikult eitavad ütlused veenvalt ja usaldusväärselt ümber lükatavad ülejäänud tõenditest kogumis sellekohaselt nähtuvaga. Kalev Kallari enda süüd täielikult eitavad ütlused on ümber lükatavad ja Kalev Kallari süü süüdistuses kirjeldatud varguse toimepanemises on tõendatud järgmistest tõenditest kogumis sellekohaselt nähtuvaga: sündmuskohtade vaatlusprotokollid (lk 61-82,83-86), asitõendite vaatlusprotokoll (lk 87-89), asitõendid – sae alusraam (lk 83-89, on tagastatud omanikule – M.L.: lk 89), traktorikäru (lk 83-89, jäeti vaatluse järgselt omanikule – M.L.), musta värvi metallist haagise tagaluuk (lk 83-89, on tagastatud omanikule – M.L.: lk 89), kärukinnitus (lk 62,67,93, asub kriminaalasja toimiku juures tagakaane külles), eksperdiarvamused (lk 91-93,98), kannatanu M.L. ütlused (lk 207-213). Kannatanu M.L. ütluste kohaselt (lk 207-213) lahkus ta X asuvast enda elukaaslasele H.R. kuuluvast õunaaiast, kus asub tema ajamaja ja tööriistakuur, 30.07.2007.a hommikul ja läks Tartusse; selle õunaaia ostsid 2007.a alguses ja hakkasid seda korrastama 2007.a kevadel, tööriistad viisid sinna 2007.a suve alguses, kõik tööriistad olid umbes samal ajal ostetud, kui alustasid seal majapidamist; enamus tööriistadest olid tööriistakuuris ja aiamajas luku taga, luku tagant väljas olid murutraktor, traktorikäru ja võsalõikur (lk 207). Kannatanu M.L. ütluste (lk 207-213) kohaselt läks ta 30.07.2007.a hommikul Tartusse tööle ja tuli sealt tagasi 01.augusti õhtupoolikul (lk 207). Kannatanu M.L. ütluste (lk 207-213) kohaselt nägi ta tagasi tulles, et aiamajas ja tööriistakuuris oli kõik segi paisatud, oli üks suur segadus ning sealt olid asjad ja tööriistad ära viidud; aiamaja uks ja tööriistakuuri uks olid lahti murtud, krundilt leidsid traktorikäru kinnituse – umbes 10 cm pikk, kaarega konks. Kannatanu üksikasjalike ütlustega (lk 207-213) on tõendatud süüdistuses märgitud esemete kadumine X külas asuvalt ja tema elukaaslase kuuluvalt kinnistult ja süüdistuses märgitud varastatud esemete väärtused. Kannatanu M.L. ütlustest nähtuvaga selle kohta, et ta lahkus X külas asuvast tema elukaaslasele kuuluvast maakohast, kuhu nad koos olid majapidamiseks vajalikke esemeid-tööriistu ostnud, 30.juuli 2007.a hommikul Tartusse ja tuli Tartust sinna tagasi 01.augusti õhtupoolikul, on tõendatud, et esemete varguse toimepanemise aeg – ajavahemik 30.07.2007.a hommik kuni 01.augusti 2007.a hommikupoolik. Sündmuskoha vaatlus teostati 01.augustil 2007.a kell 20.00 – 20.40 (lk 61-82). Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja kannatanu M.L. ütlustest nähtuv on omavahel kooskõlas. Ka 01.08.2007.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 61-82) nähtuvalt oli aeda sisenedes umbes 10 m edasi suundudes maas rohul kärukinnituse konks (lk 61,67), mis pakiti paberkotti ja võeti kaasa (lk 61,67); suvemaja uks oli avatud asendis ja ukse luku lukustuskeel asetses lukust väljas; tööriistakuuri uks oli avatud asendis. Kannatanu M.L. ütluste (lk 207-213) kohaselt leidis üks külameestest hiljem niitmise käigus üles traktorikäru ja nurgasae alusraami – traktorikäru leiti kõrvalkrundilt, suvemajast umbes paarisaja meetri kauguselt; traktorikäru ja sae alusraam olid erinevatesse kohtadesse pandud ja selgelt ära peidetud, puuokste alla. 09.08.2007.a kell 18.20-19.15 teostati sündmuskoha vaatlus (lk 83-86) Jõgevamaal, X vallas, Mutimõisa kinnistul, mis paikneb kannatanu elukaaslase õunaaiaga kinnistust vastaspool Kaiavere-Pataste maanteed, s.o mõlema kinnistu vahele jääb Kaiavere-Pataste maantee. 5 6 09.08.2007.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 83-86) nähtuvalt leiti sündmuskohalt põõsaste alt maast metallist beeži värvi „Makita“ saealusraam ning sealt kohast eemalt kuuse alt, varjatuna kuuseoktsest, leiti musta värvi traktorikäru ja selle käru juurde kuuluv tagumine musta värvi metallist haagise luuk. Leitud esemetest on eraldi asitõenditena vaadeldud saealusraami ja haagise tagaluuki (lk 87-89), millised vaatluse järgselt omanikule – M.L. tagastati. Kannatanu M.L. ütluste kohaselt on ta varastatust tagasi saanud traktorikäru koos kantrauaga, saealusraami ja traktrorikäru juurde kuuluva tagaluugi. Kannatanu M.L. ütluste kohaselt väheneb tema tsiviilhagi tagasisaadud traktorikäru väärtuse, s.o 3500.- krooni võrra ja tsiilhaginõudeks jääb 74900.- krooni (lk 209). Kannatanu M.L. ütluste kohaselt saealusraam iseseisvat väärtust ei oma, kuna käib konkreetse sae alla ja teda millekski muuks kasutada ei ole võimalik (lk 209). Kannatanu M.L. ütlustest ja sündmuskohtade vaatlusprotokollidest ning asitõendite vaatlusprotokollist nähtuv on omavahel kooskõlas. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses ja sündmuskohtade vaatlusprotokollides ning asitõendite vaatlusprotokollis fikseeritu tegelikkusele vastavuses. Süüdistuses kirjeldatud kuriteosündmuse – varguse sissetungimisega toimumine ajavahemikus 30.07.2007.a hommik kuni 01.augusti 2007.a hommikupoolik on veenvalt tõendatud. Kannatanu M.L. ütlustest nähtuvalt on süüdistatav Kalev Kallari talle täiesti võõras inimene (lk 205 all, 212 ülal) ja enne menetletavat sündmust ei ole ta Kalev Kallarit näinud (lk 212 ülal). Eksperdiarvamustega (lk 91-93,98) on tõendatud, et 01.08.2007.a toimunud sündmuskoha vaatluse käigus sündmuskohalt kaasa võetud kärukinnituselt, mida on nimetatud ka kärukinnituse konksuks, määratletud DNA profiil on kokkulangev Kalev Kallari DNA profiiliga. 01.08.2007.a sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on sündmuskoht-õunaaed piiritletud võrkaiaga ja sellel võrkaial on väravad (lk 61-82). 01.08.2007.a sündmuskoha vaatluse (lk 61-82,82) käigus leiti kärukinnitus, mida on nimetatud ka kärukinnituse konksuks, kinnistu piiridest selgelt sissepoole jäävas osas, s.o kinnistule-õunaaeda väravatest sisenedes ja sealt kinnistule edasi suundudes umbes 10 meetri kaugusel maas rohult (lk 61,67). Kuigi nimetatud kärukinnitusel-kärukinnituskonksul puuduvad kannatanu M.L. ütlustest nähtuvalt identifitseerivad eritunnused, on kannatanu kinnitusel tegemist temalt varastatud murutraktori ja selle juurde kuuluva käru kinnituskonksuga. Kärukinnituse leidmise asukoht on kooskõlas tõenditest (v.a süüdistatava ütlused) nähtuva võimaliku sündmuste arenguga, võimaliku varguse toimepanemise viisiga. Varastatud esemete rohkusest ja raskusest ning ka osade esemete suurtest mõõtmetest (murutraktor) tingituna võidi need esemed, milliseid ei leitud hiljem üle maantee jäävalt naaberkinnistult, ära viia mõnda transpordivahendit kasutades. Sündmuskoha 01.08.2007.a vaatlusprotokollist nähtuvalt on õunaaiast läbi minev tee selle pealt õhust kaetud tee kõrval kasvavate õunapuude okstega ja seda teed mööda okste alt 6 7 võivad raskusteta või väheste raskustega läbi pääseda üksnes madalad sõidukid. Juhul kui osade esemete äraviimiseks kasutati transpordivahendit, võidi õunaaia tee iseärasustest tingituna osa varastatust, sealhulgas raskeim ja kogukaim ese – murutraktor panna transpordivahendi peale just aiaväravate lähedal, milleks tuli aga traktori küllest järelkäru-haagis lahti ühendada (haagis leiti üle maantee jäävalt naaberkinnistult). Neil asjaoludel on kärukinnituse asukoht – aiaväravast krundile sissepoole 10 meetrit, täiesti loogiline. Kannatanu traktorikäru, millel oli identifitseerivaks tunnuseks tugevduseks juurde pandud lisakantraud (kannatanu ütlused lk 209 keskel) leitigi üles kannatanu elukaaslase kinnistu vastaskrundilt, s.o üle üldkasutatava tee jäävalt krundilt, peidetuna kuuseokste varju ja alla. Asjaolu, et kannatanu ütlustest nähtuvalt ei olnud traktoril ees võtit, ei takista traktori käivitamist, kuna murutraktorikäivitust on võimalik teostada ka juhtmete ühendamise teel. Kohtu hinnangul pani süüdistuses märgitud esemete varguse toime Kalev Kallari, kuna just tema DNA oli kärukinnitusel, mis leiti kinnistult, milliselt esemed varastati. Kalev Kallari ei ole senini esitanud mitte ühtegi usutavat ja loogilist põhjendust, millistel asjaoludel just tema DNA oli kannatanu kasutuses oleval krundil asunud kärukinnitusel ja seda just seonduvalt sellelt krundilt esemete varguse toimepanemise ajaga ning olukorras, kus kannatanule on Kalev Kallari täiesti võõras isik. Kohtu jaoks ei ole usutav süüdistatav Kalev Kallari viimases sõnas esitatud võimalus, et see konks võis sattuda kinnistule üldkasutatavalt teelt, näiteks veoauto ratta alt sinna lennanuna. Esiteks ei piirne kinnistu võrkaed ja väravad vahetult üldkasutatava teega, vaid üldkasutatava tee ja võrkaia vahele jääb vähemalt mõnemeetrine rohuriba. Seega pidi metallist kärukinnitus-konks lendama rohkem kui 10 meetrit, sest väravatest kärukinnituse asukohani oli 10 meetrit ning väravatest üldkasutatava tee ääreni jääb ka mõni meeter ning lisaks pikeneb see vahemaa veel lõigu võrra, mis jääks kinnituse teel asuva võimaliku asukohani. Nimetatud üle 10-meetrine vahemaa õhulennuks on raske metallist kärukonksu puhul liiga pikk selleks, et uskuda selle võimalikkust. Teiseks takistas kärukinnituse takistusteta kinnistu krundile pääsemist väljastpoolt kinnistut õunaaeda piirav võrkaed ja väravad. Kohtu jaoks ei ole usutav ka süüdistatav Kalev Kallari ütlustest nähtuv versioon, et sündmuskohalt võidi leida tema 2008.a kaduma läinud paaditreilerikinnituse konks (lk 223 ülal kinnitab 2-l korral, et temale kuuluv kinnituskonks läks kaduma 2008.aastal; 226 keskel kinnitab veelkordselt, et temale kuuluv kärukonks kadus 2008.a), kuna vargus toimus 2007.a ja kärukinnitus leiti ja võeti sündmuskohalt kaasa 2007.a ning ekspertiisid teostati 24.09.2007.a (lk 91-93) ja 05.03.2008.a (lk 98). Ajalisest faktorist tingituna ei ole kuidagi võimalik, et Kalev Kallari 2008.a kaotatud kinnituskonks oleks saanud olla 2007.a 1. augustil sündmuskohal. Ajalisest faktorist tingituna ei ole kuidagi võimalik, et Kalev Kallari 2008.a kaotatud konks oleks olnud käsitletav 24.09.2007.a ekspertiisi (lk 91-93) käigus (05.03.2008.a ekspertiisi käigus asitõendit enam füüsiliselesemestatud kujul ei käsitletud – lk 98). Kohtu hinnangul on paljasõnalised ja mitteusutavad süüdistatav K.Kallari väited ka selle kohta, et keegi võis õunaaiast leitud kärukinnitusele-konksule tema DNA peale panna. Kohtule pole esitatud mitte ühtegi loogilist ja usutavat põhjendust – tõendit, mis annaksid kohtule põhjendatud aluse nimetatud K.Kallari ütlusi uskuda ja ülejäänud tõenditest nähtuvat kahtluse alla seada. 7 8 Kalev Kallari käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Varguse pani toime sissetungimisega, sest varguse toimepanemiseks avas aiamaja ja tööriistakuuri uksed ning neist vähemalt aiamaja uks oli lahti murtud. Varguse pani toime tahtlikult, vähemalt otsese tahtlusega (
lg 3; see nähtub 01.08.2007.a sündmuskoha vaatlusprotokollist ja kannatanu ütlustest aiamaja ja tööriistakuuri segipaisatuseläbiotsimise kohta ja neist väärtuslikemate esemete äravõtmise kohta), omades esemete äravõtmise suhtes kavatsetust (varastatud esemeid, milliseid ei olnud kohe võimalik kaasa võtta – käru koos tagaluugiga ja saealusraam - peitis lähedalasuvale üle maantee jäävale naaberkrundile). Vargus on lõpuleviidud, kuna hõivas kõik süüdistuses märgitud esemed ja saavutas nende üle võimu. Esemed, milliseid ei olnud kohe võimalik kaasa võtta – käru koos tagaluugiga ja saealusraami, peitis nende hõivamise järgselt ja nende esemete üle faktilise võimu saavutamise järgselt lähedalasuvale naaberkrundile. Asjaolu, et kannatanu naabrid käru koos tagaluugiga ja saealusraami üles leidsid, ei muuda vargust olematuks ning ei anna põhjendatud alust käsitleda toimepandut kuriteokatsena või kurteost loobumisena. Eeltoodu alusel ja kuna K.Kallari oli 30.07.2007.a isik, kellel oli kustumata karistatus varguse ja röövimise toimepanemise eest (lk 117-120,121-134), siis on K.Kallari käitumine kvalifitseeritav
lg 2 p 4,8 järgi – võõra vallaasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. Kannatanu M.L. tsiviilhagi 74 900.- krooni nõudes kuulub võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5,8 ning võlaõigusseaduse § 1044 lg 1 ja § 1027 alusel rahuldamisele ja Kalev Kallarilt kannatanu M.L. kasuks väljamõistmisele. Kannatanu tsiviilhagi 74 900.- krooni esemete soetamismaksumuse ulatuses (välja arvatud tagasisaadud traktorikäru väärtus) kuulub rahuldamisele, kuna varastatud esemed olid peaaegu uued, kuna olid soetatud 2007.a kevadel-suvel (nähtub kannatanu ütlustest). Asjaolu, et varastatud esemed olid uued, nähtub ka varastatud käru ja selle otsaluugi ning saealusraami vaatlusprotokollist, kuna vaadeldud esemed näevad fotodel välja uued ja värv neil värske. Süüdistatava kaitsja kohtulikul uurimisel avaldatust nähtuvalt ei vaidlusta Kalev Kallari süüdistuses märgitud esemete väärtust (lk 210 keskel). Seetõttu kohtulikul uurimisel vaidlust süüdistuses märgitud esemete väärtuse üle ei olnud. Kohtulikul uurimisel võtsid Kalev Kallari ja tema kaitsja süüdistuses märgitud esemete väärtused omaks ja neid ei vaidlustanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 tähenduses on tegemist süüdistuses märgitud esemete väärtuste omaksvõtuga. Süüdistus
Süüdistusaktis märgitu kohaselt süüdistatakse Kalev Kallari’t
lg 1 järgi selles, et tema omandas seni tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 5 grammi narkootilist ainet amfetamiini, millest andis 2008.aasta aprillikuu alguses enda elukohas - Tartu, X umbes 3-4 korral 0,5 grammi suuruste kogustena amfetamiini edasi T.P. ´le ning vähemalt ühe 0,5 grammi suuruse koguse R.P Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks 8 9 ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Süüdistusaktis märgitu kohaselt pani Kalev Kallari sellise käitumisega toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise. Süüdistuses
Selle süüdistuse kohta on kriminaalasjas olemas tunnistajate T.P. ja R.P. ütlused ning süüdistatav Kalev Kallari ütlused. Rohkem tõendeid selle süüdistuse kohta kriminaalasjas ei ole. Nii T.P. , R.P. kui ka süüdistatav Kalev Kallari ütluste kohaselt kohtusid nad 06.aprillil 2008.a Kalev Kallari elukohas – Tartus, X ja tarbisid seal kolmekesi alkoholi; rohkem inimesi K.Kallari elukohas peale nende kolme ei viibinud. Nimetatud asjaolude osas mingeid vastuolusid tõenditest nähtuva vahel ei ole. Tunnistaja R.P. ütluste (lk 217-222) kohaselt ei oska ta täpselt öelda, kas sellel õhtul narkootikume tarvitati (lk 218 ülal), aga oletatavalt ta ise, T. ning Kalev tarvitasid (lk 218 ülal). Tunnistaja R.P. ütluste kohaselt tegi narkootikumidest esmalt juttu Kalev ning siis T. ja Kalev läksid teise tuppa ja siis Kalev tuli tagasi narkootilise ainega (lk 218 ülal); et tegemist on narkootilise ainega, seda ütles Kalev (lk 218 enne keskpaika). Tunnistaja R.P. ütluste kohaselt ei tea ta öelda, mida teises toas tegid K.Kallari ja T.P (lk 218 enne keskpaika). R.P. ütluste kohaselt pakkus talle sellel õhtul narkootikumi Kalev, see oli valge pulber, mida manustas ninnatõmbamise kaudu – pulber oli pandud CD-karbi peale ja kõrrega tõmbas ninna (lk 218 keskel). R.P. ütluste kohaselt selle järel suurt erinevust tema enda käitumises ei olnud, aga une võttis ära (lk 218 allpool). R.P. ütluste kohaselt ei tea ta öelda, kuskohast Kalev Kallari selle aine võttis, aga ta tuli sellega teisest toast - triip oli CD-karbi peal juba valmis (lk 218 all), ainel mingit lõhna ei tundnud (lk 219 ülal). R.P. ütluste kohaselt oli tal peale seda pidu T.P. ga juttu ja siis T. rääkis, et see ei olnud narkootikum (lk 220 ülal); T. väitis, et Kalev purustas 2-3 kofeiinitabletti (lk 220 ülal), et seda talle (s.o R.Pajumäele) manustada (lk 220 enne keskpaika). R.P. ütluste kohaselt oli tal T.P. ga 07.aprillil, kui K.Kallari poolt ära läksid, T. juttu ja siis T. ütles, et see tegelikult ei olnudki narkootiline aine, vaid K.Kallari purustas 2-3 kofeiinitabletti (lk 220 keskel); T. ütles, et see ei olnudki narkootikum (lk 220 keskel). R.P. ütluste kohaselt arvab ta, et T. rääkis talle tõtt (lk 221 ülal-keskpaik). R.P. ütluste kohaselt ta ei usu, et T. oleks lasknud talle Kalev Kallaril teisest toast narkootilist ainet tuuapakkuda (lk 219 all), sest tunneb T piisavalt palju ja on T. piisavalt lähedased selleks, et teada, et T. talle narkootilist ainet ei annaks (lk 219 all). Tunnistaja R.P. ütlustest (lk 217-222) nähtuvalt ei ole ta varasemalt amfetamiini ja kofeiinitablette tarbinud. Tunnistaja T.P. andis kohtulikul uurimisel ütlusi, milliste kohaselt tarvitati Kalev Kallari elukohas lisaks alkoholile ka amfetamiini ning seda tarvitasid ta ise ja Kalev Kallari (lk 215 keskelt); ettepaneku amfetamiini tarvitamiseks tegi T.P ise, amfetamiin oli T.P endal kaasas (lk 215 allpool) ja ta ise pakkus seda K.Kallarile ning tegi ettepaneku K.Kallarile seda tarvitada (lk 215 all). Tunnistaja T.P. ütluste kohaselt pakkus Kalev Kallari talle pulbriks tehtud kofeiinitablette (lk 216 ülal). Peale prokuröri taotlusel ütlustes esinevate vastuolude tõttu KrMS § 289 lg 1 alusel T.P kohtueelsel uurimisel antud ütluste osalist avaldamist (lk 215 all) avaldas T.P 9 10 muuhulgas, et valetab igal pool, tarvitab ka praegu narkootikume – süstimise teel amfetamiini, sest närvid on läbi, tarvitab kord kuus (lk 216); kinnitas, et ei ole võimeline ütlusi andma ning ei ole neid võimeline ka homme andma ja keeldub ütluste andmisest, kuigi teab, et see on karistatav (lk 217). Kohtul ei tekkinud kohtuistungil kahtlust, et T.P võiks olla kohtuistungil narkojoobes. Pigem nähtus T.P käitumisest, et tal tekkis prokuröriga ebakõla, mille tõttu T.P enam ütlusi anda ei soovinud. Peale kohtu poolt veelkordselt T.P
ja
sisu selgitamist kinnitas T.P, et
ja § 320 sisu on arusaadav, ta on ütlused andnud ja edasi keeldub ütluste andmisest; keeldumise põhjust ei tea, ei soovi keeldumise põhjust selgitada (lk 217). Prokuröri taotlusel (lk 226-227) KrMS § 291 p 2 alusel, kuna tunnistaja keeldus kohtulikul uurimisel ütlusi andmast, avaldas kohus (lk 228 ülal) tunnistaja T.P. kohtueelsel uurimisel antud ütlused lk 48-50. Tunnistaja T.P. kohtueelsel uurimisel antud ütluste (lk 48-50) kohaselt on Kalev Kallari hüüdnimi Setu (lk 49 ülal) ja Setu pool olles küsis Setu temalt, et kas teeb talle ka amfetamiini, mispeale vastas, et tahab küll ja Setu segas veega amfetamiini ära ja siis T.P süstis selle endale käeveeni, süstimise ajal oli üksinda teises toas (lk 49 all); R proovis ka amfetamiini - selleks Setu tegi talle triibu ja R tõmbas selle ninna (lk 49 all); amfetamiini tõi Setu teisest toast, s.o väiksemast toast (lk 49 all); ta ise ja R selle amfetamiini eest midagi ei maksnud, sest see oli külakost Setu poolt (lk 49 all-50 ülal); lõpuks jäid R Setu poole magama ja järgmise päeva hommikul läksid R minema (lk 50); öö jooksul pakkus Setu veel amfetamiini ja kokku andis Setu talle (s.t T.P) 3 või 4 doosi, s.o 2 grammi amfetamiini, mille tarvitas sealsamas ära (lk 50). Kohtu hinnangul puuduvad kriminaalasjas usaldusväärsed tõendid süüdistuses kirjeldatud kuriteosündmuse kinnitamiseks ja Kalev Kallari käitumises kuriteokoosseisu tõendamiseks. Tunnistaja R.P. ütlustest nähtuvalt võis ta narkootikumi sildi all tarbida hoopiski purustatud kofeiinitablette. Tunnistaja T.P. kohtulikul uurimisel ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on omavahel teravas vastuolus. Tunnistaja T.P. kohtulikul uurimisel antud ütlused jäid küll napiks, kuna tunnistaja T.P keeldus prokuröri küsimustele vastamise ajal edasiselt ütluste andmisest, kuid ka need antud ütlused on selgelt nähtavalt vastuolus T.P kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Tunnistaja T.P kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud ütlustes esinevate suurte vastuolude tõttu hindab kohus tunnistaja T.P ütlused ebausaldusväärseteks. Kriminaalasjas puuduvad Kalev Kallari süüd süüdistuses
lg 1 järgi veenvalt ja usaldusväärselt kinnitavad tõendid, mistõttu kohus mõistab Kalev Kallari süüdistuses
Süüdistus
lg 2 p 2 järgi Süüdistusaktis märgitu kohaselt süüdistatakse Kalev Kallari’t
lg 2 p 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine väikeses koguse ebaseadusliku käitlemise, omandas 12.04.2008 Tallinnast Lennujaama 2 asuva Tallinna Lennujaama juurest tuvastamata isikult vähemalt 51,92 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille viis enda kasutuses oleva 10 11 sõidukiga VW Passat reg nr XXX XXX Tartusse, kus see politsei poolt 13.04.2008.a tema kahtlustatavana kinnipidamisel ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Süüdistusaktis märgitu kohaselt pani Kalev Kallari sellise käitumisega toime
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses omandamise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Süüdistuses
Prokuröri avakõne järgselt avaldas Kalev Kallari süüdistuse kohta, et tunnistab seda, et tema käes oli valge pulbriline aine, mis ei olnud narkootiline aine ja mille ta andis vabatahtlikult politseile üle (lk 206). Süüdistatav Kalev Kallari ütluste kohaselt (lk 224 keskelt-226) tunnistab ta seda, et temalt võeti ära pakend valge pulbriga, mis ei olnud narkootiline aine; selle pakendi sai Reinu-nimeliselt isikult, kellele ta tegi Tartu-otsa (lk 224); paki sai Lennujaamast (lk 225); Rein selgitas, et inimene tuleb lennujaama juurde, saad paki, viid Tartusse (lk 225). Süüdistatav Kalev Kallari ütluste kohaselt surus ta saadud paki jope taskusse ja Tallinna piiril uuris, mis seal pakis sees on (lk 225); kui paki lahti tegi, siis esimene mõte oli, et see on narkootiline aine – valge pulbriline aine oli minigrip kilekotis, mida kõigepealt nuusutas, proovis näpuga, siis keelega, proovis lahjendada, helistas Reinule, kes mängis lolli ja öeldi, et ei tea, mis see on (lk 225). Süüdistatav Kalev Kallari ütlustest nähtuvalt viis ta vaatamata temal tekkinud kahtlustele selle paki Tartusse, mille eest maksti talle 1000.- krooni (lk 225), Tartus peeti kinni ja andis selle aine üle (lk 225-226). Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et süüdistusest
lg 2 p 2 järgi on tõendamata üksnes punkt 2, mistõttu K.Kallari käitumine kuulub ümberkvalifitseerimisele
Kuna süüdistuses
lg 1 järgi kuulub K.Kallari õigeksmõistmisele ja varasemalt ei ole K.Kallarit
lg 2 punktis 2 märgitud tegude eest karistatud (lk 117-120,121-135), siis on punkt 2
Ülejäänud süüdistuses kajastatud asjaolud on tõendatud. Kalev Kallari peeti kahtlustatvana
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni 13.aprillil 2008.a kell 02:45 Tartus, Betooni tänaval raudteeülesõidu kohal (lk 2-5). K.Kallari kahtlustatavana kinnipidamisel istus ta sõiduautos VW Passat reg nr XXX XXX juhi kohal, teisi reisijaid ei olnud ning ta andis vabatahtlikult välja sõiduautos VW Passat reg nr XXX XXX kindalaekas mapi all oleva minigrip kilekoti selles oleva heleda pulbrilise ainega (lk 2-5), millele tehti politseiametniku poolt kohapeal 11 12 kiirtest, millega tuvastati, et aine võib olla amfetamiin; hele pulber oli amfetamiinile omase spetsiifilise lõhnaga (lk 3). Kahtlustatavana kinnipidamise protokollile on lisatud foto K.Kallari poolt väljaantud minigrip kilekotist, milles umbes 50 grammi heledat pulbrilist ainet (lk 5). Kohus vaatles nimetatud minigrip kilekotti kohtuistungil kohtulikul uurimisel (lk 228). Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis kajastatud arsti otsusega on tõendatud, et 13.04.2008.a kell 04.15 läbivaatusele saabunud Kalev Kallaril tuvastati 13.04.2008.a kell 04.15 alanud läbivaatuse tulemusena psühhotroopse aine (barbituraadid) tarvitamisest tingitud joove; narkootilisi aineid tarvitanud ei ole (lk 136-138). Eksperdiarvamusega (lk 29) on tõendatud, et K.Kallari poolt politseile tema kahtlustatavana kinnipidamisel välja antud valget värvi pulbriline aine on massiga 51,92 grammi, mille sees on beežikad tükid, sisaldab amfetamiini (sulfaadina), amfetamiinisisaldus on 3,8% ja seega on pulbris 1,45 grammi amfetamiini (lk 29). Eksperdiarvamusega on tõendatud, et 10-le inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist (lk 35-36). Eksperdiarvamuses märgitu kohaselt ei saa kindlalt välistada minigrip kilekotilt DNA analüüsiks võetud 2-s proovis, mis on segaproovid, Kalev Kallarilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist neis segaproovides (lk 31-32). 13.04.2008.a kell 03.00 – 03.15 teostati Kalev Kallari kasutuses olnud ja Kalev Kallarile kuuluva sõiduauto VW Passat reg nr XXXXXX läbiotsimine (lk 15-17). Nimetatud sõiduauto läbiotsimise käigus leiti ja võeti muulhulgas sõiduki salongist, keskkonsoolist ära 2 mobiiltelefoni – Nokia 2610 ja Motorola (lk 15-17). Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt kinnitas K.Kallari 2-e mobiiltelefoni kohta, et need kuuluvad talle ning avaldas ka nende mobiiltelefonide pin-koodid (lk 17). Ka kohtulikul uurimisel peale mobiiltelefonide vaatlusprotokolli (lk 37-39) avaldamist ja nende 2-e mobiiltelefoni koos kõige neis olevaga kohtuistungil vaatlemist (lk 227) kinnitas süüdistatav Kalev Kallari, et tema on nende mobiiltelefonide omanik ja need olid kinnipidamisel tema kasutuses (lk 227). 13.04.2008.a K.Kallari kasutuses olnud sõiduatost leitud ja ära võetud 2-e mobiiltelefoni vaatlusprotokollist (lk 37-39) nähtub muuhulgas, et: • Nokia 2610 vastab abonentnumbrile 561 388 41, • Motorola vastab abonentnumbrile 538 657 59. Jälituprotokollis ajavahemiku 12.-13.04.2008.a kohta kajastatud kõnedeeristusest numbritele 561 388 41 ja XXXXXX (lk 40-41) nähtub, et: • 12.04.2008.a kella 17.00 ajal numbrilt XXXXXX välja helistatud kõne ajal oli kõne ajal levinud tugijaama asukoht Tartus; • 12.04.2008.a kella 21.01 ajal numbrilt 561 388 41 välja helistatud kõne ajal oli kõne ajal levinud tugijaama asukoht Jõgevamaal, Puurmani vallas; • 12.04.2008.a kella 22.39 ajal numbrilt XXXXXX välja helistatud kõne ajal oli kõne ajal levinud tugijaama asukoht Harjumaal, Jüris; 12 13 • • • • • • • • • 12.04.2008.a kella 22.44 ja kella 22.49 ajal numbrile XXXXXX sisse helistatud kõnede ajal oli kõne ajal levinud tugijaama asukoht Harjumaal, Assakul; 12.04.2008.a kella 22.52 ajal numbrile XXXXXX sisse helistatud kõne ajal oli kõne ajal levinud tugijaama asukoht Harjumaal, Rae vallas; 12.04.2008.a kella 22.53 ajal numbrilt XXXXXX välja helistatud kõne ajal oli kõne ajal levinud tugijaama asukoht Harjumaal, Tallinnas; 12.04.2008.a kella 22.56 ajal numbrile XXXXXX sisse helistatud kõne ajal oli kõne ajal levinud tugijaama asukoht Harjumaal, Rae vallas; 12.04.2008.a kella 23.10, kella 23.11, kella 23.27 ajal numbrile XXXXXX sisse ja välja helistatud kõnede ajal oli kõne ajal levinud tugijaama asukoht Harjumaal, Tallinnas; 12.04.2008.a kella 23.48 ajal numbrile XXXXXX sisse helistatud kõne ajal oli kõne ajal levinud tugijaama asukoht Harjumaal, Rae vallas; 13.04.2008.a kella 00.28 ajal numbrilt XXXXXX välja helistatud kõne ajal oli kõne ajal levinud tugijaama asukoht Harjumaal, Patika külas; 13.04.2008.a kella 00.32 ajal numbrile XXXXXX sisse helistatud kõne ajal oli kõne ajal levinud tugijaama asukoht Harjumaal, Patika külas; 13.04.2008.a kella 00.33 ja kella 00.39 ajal numbrilt XXXXXX välja helistatud kõnede ajal oli kõne ajal levinud tugijaama asukoht Harjumaal, Vaidas. Kõneeristustest nähtuvaga selle kohta, et 12.04.2008.a enne südaööd, kella 23.10, kella 23.11 ja kella 23.27 ajal tehtud kõnede ajal viibis Kalev Kallari Tallinnas, on kooskõlas Tallinna Lennujaama turvakaamerate salvestistelt (salvestised asuvad ühel CDR plaadil – asitõendi vaatlusprotokoll lk 42-46 ja CD-R plaat lk 47) nähtuv selle kohta, et 12.04.2008.a kella 23.03-23.04 ajal siseneb lennujaama Kalev Kallari, kes viibis Tallinna Lennujaamas salvestistelt nähtuvalt vähemalt kuni 12.04.2008.a kella 23.37ni. Kohus vaatles CD-R plaadil asuvaid Tallinna Lennujaama turvakaamerate salvestisi – 2 pilti ja 4 videolõiku kohtuistungil (lk 228 ülal). Peale asitõendi vaatlusprotokolli (lk 42-46) avaldamist ja enne salvestiste vaatamist kinnitas süüdistatav K.Kallari, et tunnistab enda lennujaamas viibimist, tal oli käsi kinni, riietus klapib (lk 227 all). Kõneeristustest ja CD-R plaadil olevatelt salvestistelt nähtuvaga selle kohta, et Kalev Kallari viibis ööl vastu 13.04.2008.a Tallinnas, on kooskõlas ka Kalev Kallari enda ütlused selle kohta, et tõi Tallinnast, Tallinna Lennujaamast saadud paki, milles oli minigrip kilekott selles oleva valge pulbriga Tartusse, millega ta Tartus, Betooni tänaval kinni peeti ja mille ta kinnipidamisel politseile üle andis. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lõikes 3 sätestatu kohaselt on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.veebruari 2007.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-1-1-121-06 märgitu kohaselt on seejuures oluline lähtuda nn keskmisest isikust, millest tulenevalt on oluline välja selgitada, milline on konkreetne narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks nn keskmisele isikule. Eksperdiarvamusega (lk 29) on tõendatud, et K.Kallari poolt politseile tema kahtlustatavana kinnipidamisel välja antud valget värvi pulbriline aine on massiga 13 14 51,92 grammi, mille sees on beežikad tükid, sisaldab amfetamiini (sulfaadina), amfetamiinisisaldus on 3,8% ja seega on pulbris 1,45 grammi amfetamiini (lk 29). Eksperdiarvamusega on tõendatud, et amfetamiini narkootiliseks joobeks kasutatav annus on keskmiselt 130 mg amfetamiini ja 10-le inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist (lk 35-36). Kohus, lähtudes eeltoodud tõenditest kogumis, on seisukohal, et kuna Kalev Kallarilt tema kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge pulber massiga 51,92 grammi sisaldas amfetamiini 1,45 grammi ja see kogus ületab 1,3 grammi, siis on veenvalt tõendatud, et Kalev Kallari omandas 12.04.2008.a Tallinna Lennujaama juurest eeluurimisel tuvastamata isikult narkootilist ainet amfetamiini suures koguses, mille viis enda kasutuses olnud sõiduautoga VW Passat reg nr XXXXXX Tartusse, kus see politsei poolt 13.04.2008.a tema kahtlustatavana kinnipidamisel ära võeti. Kohtueelsel uurimisel jäi tuvastamata, kellelt K.Kallari 12.04.2008.a amfetamiini omandas. Ka äratundmiseks esitamisel ei tundnud Kalev Kallari kedagi temale äratundmiseks esitatud isikute hulgast ära (lk 13-14). Kohus vaatles CD-R plaadil asuvaid Tallinna Lennujaama turvakaamerate salvestisi – 2 pilti ja 4 videolõiku kohtuistungil (lk 228 ülal). Peale asitõendi vaatlusprotokolli (lk 42-46) avaldamist ja enne salvestise vaatamist kinnitas süüdistatav K.Kallari, et tunnistab enda lennujaamas viibimist, tal oli käsi kinni, riietus klapib ning tema kõrval olnud isiku nime ta ei tea, aga see teine isik oli Reinu ülesandega (lk 227 all). Amfetamiini suures koguses omandamise ja selle järgselt amfetamiini suures koguses veo Tallinnast Tartusse pani Kalev Kallari toime tahtlikult – vähemalt kaudse tahtlusega. Kalev Kallari enda ütlustest nähtuvalt pidi ta teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et käitleb narkootilist ainet. Sellele, et K.Kallari pidi teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et käitleb narkootilist ainet, osundavad selgelt K.Kallari ütlused selle kohta, et Tallinnas, piiril kontrollis vastuvõetud paki sisu ja siis oli tema esimene mõte, et see on narkootiline aine – valge pulbriline aine oli minigrip kilekotis. Süüdistatav Kalev Kallari ütlustest nähtuvalt viis ta vaatamata temal tekkinud kahtlustele selle paki Tartusse, mille eest maksti talle 1000.- krooni (lk 225). K.Kallari käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. K.Kallari kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav
Süüdistatav K.Kallari avaldatud kahtlused selle kohta, et temalt kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud valge pulber ei pruugi olla seesama, mis saadeti ekspertiisi, on alusetud. Kohtul pole põhjendatud alust kahelda eeluurimisel teostatud menetlustoimingute korrektsuses. Ka kohtueelsel uurimisel, 12.09.2008.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri teatisest nähtuvalt jäeti K.Kallari poolt esitatud kahtluste kontrollimise tulemusena kriminaalmenetlus asitõendite kunstliku loomise kahtlustuses alustamata, kuna kuriteoteates ei sedastatud kuriteotunnuseid ja kuriteosündmus ei leidnud kinnitust (lk 146). Karistus
lg 2 p 4,8 sanktsioonist nähtuvalt on varguse eest võimalikuks mõistetavaks karistuseks rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus.
lg 1 sanktsioonist nähtuvalt on narkootilise aine suures koguses käitlemise eest võimalikuks mõistetavaks karistuseks 1 kuni 10-aastane vangistus. 14 15
lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes Kalev Kallari süü ulatusest varguse toimepanemisel – kannatanule tekitati vargusega kahju kokku 78 400.- krooni ulatuses, kahju on vähenenud üksnes naaberkrundilt naabrite poolt hiljem üles leitud tratorikäru väärtuse, s.o 3500.- krooni võrra, tsiviilhagi 74 900.- krooni on kannatanule täies ulatuses hüvitamata, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, varasemalt on Kalev Kallarit varavastaste kuritegude eest karistatud 5-l korral (lk 117-120,121-129), varguse pani toime katseajal, olles vabanenud 1-aastase katseajaga KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 141 lg 2 p 1,4,4-1, KrK § 207 lg 1, KrK § 207-1 lg 3 järgi mõistetud 6-aastase vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt (lk 130-131, 121-129), peab kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna Kalev Kallarit edasiselt hoiduma varavastaste kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks karistada Kalev Kallarit
Eeltoodud asjaoludel kogumis ei ole põhjendatud karistusena rahalise karistuse kohaldamine. Rahalise karistuse kohaldamata jätmine on lisaks eeltoodule põhjendatud ka seetõttu, et Kalev Kallaril puudub keskmine päevasissetulek (lk 116) ja Kalev Kallarile 25.09.2007.a Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega
ja
järgi
lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 10 000.- krooni, mida K.Kallaril võimaldati
Lähtudes Kalev Kallari süü ulatusest narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikul käitlemisel – ebaseaduslikult käideldud amfetamiini sisaldavas pulbris massiga 51,92 grammi oli amfetamiini 1,45 grammi, mis vähesel määral ületab 10-le inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt piisava 1,3-grammise amfetamiinikoguse, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, varasemalt ei ole Kalev Kallarit narkootikumidega seotud kuritegude eest karistatud, kuid kriminaalkorras on teda üldse kokku karistatud 7-l korral, viimati 25.09.2007.a kohtuotsusega, peab kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna Kalev Kallarit edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks karistada Kalev Kallarit
lg 1 järgi sanktsiooni alammäära lähedase karistusega, s.o 2-aastase vangistusega, ning liitkaristuseks
lg 2 p 4,8 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude kogumi eest
Marek Ranne rahvakohtunik Sirje Esko rahvakohtunik Heli Sillaots kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.