← Eesti

1-08-7743/61

Obsah (13)§ 184§ 209§ 424§ 263§ 188§ 415§ 4181§ 418§ 64§ 65§ 68§ 74§ 75

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 5 juunil 2009 ,Tartu Kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-08-7743 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Jan

§ 184lg 1, § 415 lg.

1, § 4181 lg. 1, § 418 lg. 2 p.2 järgi kokkuleppemenetluses; Maaris Pihu süüdistus

§ 184

lg.1,

§ 209

lg.2 p.1 järgi kokkuleppementluses; Danel Parmas süüdistus

§ 184

lg.2 p.1,2 järgi kokkuleppemenetluses; Andres Reinholdi süüdistus

§ 184

lg.2 p.1 järgi kokkuleppemenetluses; Margus Reinhold süüdistus

§ 184

lg.2 p.1,2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Marju Persidskaja Süüdistatavate andmed Toomas Tiik (Elukoht ja aadress:XXXXXXX XX-X, praegu viibib vahistatuna Tartu Vanglas; isikukood:37509140296, karistatus:kriminaalkorras karistatud 1-l korral- 03.12.2007 a. Tartu Maakohtu otsusega mõisteti

§ 424

alusel tingimisi 3 kuud vangistust 18 kuu pikkuse katseajaga koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; väärtegude eest karistatud karistatud 19-l korral.; tõkend: vahistamine 18.12.2007 a Harju Maakohtu määruse alusel; Kahtlustatavana kinni peetud 16.12.2007.a. Maaris Pihu Elukoht: XXXXXXX; isikukood: ik. 37906182717; kodakondsus: karistatus:kriminaalkorras karistatud 1-l korral:15.11.2006 a Tartu Maakohtu otsusega mõisteti

§ 209

lg 2 p 1 ,§ 344 lg 1, 64 lg 1 ja 74 alusel 1aasta 2 kuud vangistust tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; väärtegude eest karistatud 34-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Danel Parmas Elukoht ja aadress: XXXXXXXXXXXXXX X-XX,; isikukood: 38503245727; karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral17.03.2008(pärast käesolevas krimnaalasjas temale inkrimineeritud kuritegusid: Tartu Maakohtu otsusega

§ 263

p 1,4 alusel, mõisteti 3 kuud vangistust, karistuse aja algus alates 17.03.2008.a).;väärtegude eest karistatud 15 korral; tõkend: vahistamine,25.01.2008.a.Tartu Maakohtu määruse alusel; kahtlustatavana kinni peetud 23.01.

  1. Andres Reinhold Elukoht ja aadress:XXXXX XX,; viibib vahistatuna Tartu Vanglas; isikukood: 38202135711, karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral-13.09.1996 a. Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel tingimisi vabadusekaotus 3 k katseaeg 1a.,karistatus kustunud; väärtegude eest karistatud 5-l korral.; Tõkend: elukohast lahkumise keeld Tartu Maakohtu 30.06.08 määruse alusel; vahi all tõkendina viibinud 23.01.200804.07.
  2. Margus Reinhold Elukoht ja aadress: XXXXX XX, viibib vahistatuna Tartu Vanglas; isikukood : ik. 38002295719; karistatus:kriminaalkorras karistatud 2-l korral 1) 03.09.1996 a Valga Maakohtu. otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel tingimisi vabadusekaotus: 4k, katseaeg 1a; 2) 26.09.2003 a.Valga Maakohtu otsusega

§ 188

alusel, mõistetud tingimisi vangistus: 1a, katseaeg 2 a.; väärtegude eest karistatud 8-l korral;. Tõkend:vahistamine 25.01.2008 a Tartu Maakohtu määruse alusel; kahtlustatavana kinni peetud 23.01.2008 a., vahistatud. Kaitsjad Advokaat Sirje Must – Danel Parmase kaitsja(kokkuleppel) Advokaat Toomas Alp - Toomas Tiik` asenduskaitsja Andres Reinholdi kaitsja Advokaat Marina Valge - Margus Reinholdi kaitsja(määratud korras kohtulikus menetluses ) Advokaat Ann Saar - Maaris Pihu kaitsja (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS§ 180 lg.1, § 239, § 241, § 245, § 2451, § 250, § 249 , § 311 , § 313, menetlenud kriminalasjas kokkuleppemenetluses, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Toomas Tiik

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Toomas Tiik

§ 415lg.

1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 400 (nelisada) päevamäära, so 20000 (kakskümmend tuhat) krooni. Süüdi tunnistada Toomas Tiik

§ 4181

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Toomas Tiik

§ 418

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel karistada Toomas Tiik’i kuritegude kogumi eest liitkaristusega1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust 03.12.2007 a.

Tartu Maakohtu otsusega

§ 424

alusel mõistetud ja kandmata karistuse so, 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 17.detsember 2007.a. Vastavalt

§ 64

lg 2 ( kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt)rahaline karistus 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni täita iseseisvalt. Tõkend – vahistamine- jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Süüdi tunnistada Margus Reinhold

§ 184

lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 23.jaanuar 2008.a.

§ 74

alusel määrata, et 3 (kolme) aastat vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Margus Reinhold on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. Tõkend –vahistamine-jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Süüdi tunnistada Maaris Pihu

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Maaris Pihu

§ 209

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda Maaris Pihu’le kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust 15.11.2006 a Tartu Maakohtu otsusega

§ 209

lg p 1 § 344 lg 1, 64 lg 1 ja 74 alusel mõistetud ja kandmata karistuse 1aasta 2 kuud vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, so 23.01.2008-05.03.2008, so 1 (üks) kuu 11 (üksteist) päeva karistusaja hulka ja karistada Maaris Pihu 2 (kahe) aasta ja 19 (üheksateist) päevase vangistusega. Maaris Pihul asuda vangistust kandma 1.oktoobril 2009. Tõkend –elukohast lahkumise keeld –jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Süüdi tunnistada Danel Parmas

§ 184

lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liita 17.03.2008 a Tartu Maakohtu otsusega

§ 263

p 1,4 alusel mõistetud karistus 3 kuud vangistust ning lugeda liitkaristuseks 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust, millest arvata maha ärakantud karistus 3 kuud ja lugeda lõplikuks karistuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 23.01.2008.a.

§ 74

alusel määrata, et 3 (kolme) aastat vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Danel Parmas on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. Tõkend –vahistamine- jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Süüdi tunnistada Andres Reinhold

§ 184

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, so 23.01.2008.a.

– 04.07.2008, so 5 (viis) kuud 12 (kaksteist) päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistust ei pöörata Andres Reinholdile täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 1 (ühe) aastase 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Andres Reinhold on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. Tõkend-elukohast lahkumise keeld- tühistub kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse jõustumisel tühistuvad kõik kohtueelses menetluses süüdistavatele kehtestatud suhtlemispiirangud. Tsiviilhagi Välja mõista Maaris Pihult AT Nobe OÜ-le( kood 10148034; asukoht : Külitse küla, Ülenurme vald, Tartumaa; juhatuse liige A.T. ; a/a XXXXXXXXX 0 SEB-s ) kahju hüvituseks 30 697(kolmkümmend tuhat kuussada üheksakümmend seitse ) krooni. Menetluskulud Välja mõista KrMS § 179 lg. 1 p. 1 alusel Danel Parmaselt , Andres Reinholdilt, Margus Reinholdilt, Toomas Tiik`lt ja Maaris Pihult igaühelt sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis )krooni riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 alusel Toomas Tiik`lt menetluskulu 20062(kakskümmend tuhat kuuskümmend kaks )krooni riigi eelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg. 1 alusel Maaris Pihult menetluskulu 17 958(seitseteist tuhat üheksasada viiskümmend kaheksa ) krooni ja 40 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg. 1 alusel Danel Parmaselt menetluskulu 10 527(kakskümmend tuhat viissada kakskümmend seitse) krooni ja 40 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg. 1 alusel Andres Reinholdilt 18 463(kaheksateist tuhat nelisada kuuskümmend kolm)krooni riigieelarvesse. menetluskulu ja 60 senti Välja mõista KrMS § 180 lg. 1 alusel Margus Reinholdilt menetluskulu 28 458(kakskümmend kaheksa tuhat nelisada viiskümmend kaheksa)krooni ja 20 senti riigieelarvesse. Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB-s või nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber

  1. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Asitõendid - Videosalvestused ütluste ja olustiku seostamisest 03.
  2. ja 04.
  3. 2008.a. Sony dv’premium videokassettidel ( 2 tk. ), videosalvestus ütluste ja olustiku seostamisest 03.
  4. 2008.a. Sony CD-R-il ning 10 fotot 24.
  5. 2008.a. asitõendi vaatlusprotokolli lisana – asuvad kriminaalasja juures- jätta kriminaalasja juurde. - Püstol Browning mudel 1906 nr. 267599, 2 relvarauda, 2 salve, 103 padrunit, 60 padrunikomponenti ( loetletud ekspertiisiaktis tl. 38-51 ), silindrikujuline rohekast plastist objekt ( kirjeldatud ekspertiisiaktis tl. 55-58 ) - asuvad Kaitsepolitsei asitõendite hoidlas - konfiskeerida KrMS § 126 lg. 2 alusel. - Vene päritolu padrun kaliibriga 12,7 mm ( 12,7x108 ), USA päritolu padrun kaliibriga 12,7 mm ( 12,7x99 ), Vene päritolu padrun kaliibriga 23 mm ( 23x115 ), Vene päritolu padrun kaliibriga 14,5 mm ( 14,5x114 ), Vene päritolu padrun kaliibriga 20 mm ( 20x99 ), isemonteeritud paiske- ja lõhkelaenguta padrun, Saksa päritolu padrun kaliibriga 2 cm ( 20x138 ) ( kirjeldatud ekspertiisiaktis tl. 55-58 ), trotüüli 3 aineproovi ja suitsuta püssirohu aineproov ( kirjeldatud ekspertiisiaktis tl. 61-62 ) - - - - asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi hoidlas- konfiskeerida KrMS § 126 lg. 2 alusel. 207 padrunit ( loetletud ekspertiisiaktis tl. 38-51 ), pruunist pakeliidist koonusekujuline objekt, 2 Vene päritolu kaliiber 12,7 mm padruni kuuli, Saksa päritolu kaliiber 15 mm padruni tühi hülss, Vene päritolu kaliiber 12,7 mm padrun, Vene päritolu kaliiber 14,5 mm padrun, Šveitsi päritolu kaliiber 20 mm padrun, Saksa päritolu 2 cm kaliibriga ( 20x82 ) padrun, II MS aegne Saksa päritolu 2 cm kaliibriga ( 20x80 mm ) padrun ( kirjeldatud ekspertiisiaktis tl. 55-58 ) - hävisid ekspertiisi tegemise käigus; 2 Saksa päritolu 10,5 cm mürsku, 4 Vene päritolu 76,2 mm mürsku, 7,5 cm sütikuta ja osaliselt lõhkeainega täidetud mürsu kest, 3 Vene päritolu käsigranaati RG-42, Saksa päritolu 7,5 cm mürsk, Saksa päritolu 7,5 cm mürsk, 3 Saksa päritolu 7,5 cm soomustläbivat mürsku, Saksa päritolu käsigranaat, 3 Saksa päritolu 8-cm miinipildujamiini ( üks sütikuta ), Vene päritolu 76,2 mm sütikuta mürsk, Vene päritolu 45 mm sütikuta mürsk, torukujuline suitsuta püssirohi ( kirjeldatud ekspertiisiaktis tl. 66-72 ) – hävitati Päästeameti Demineerimiskeskuse Lääne-Eesti pommigrupi poolt; 22-cm mürsk ( kirjeldatud ekspertiisiaktis tl. 81-82 ) – hävitati Päästeameti Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupi poolt; Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  6. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ja süüdistavate vahel sõlmitud kokkulepped Toomas Tiik’i süüdistatakse selles, et tema omandas 16.12.2007 a. Valga linnas Danel Parmaselt ja Margus Reinholdilt ebaseaduslikult 0,5 l plastikpudelis 516,6 g gammahüdroksübutüraati (GHB), s.o narkootilist ainet suures koguses, mida vedas sõiduautos Hunday Sonata reg nr-iga XXXXX Valgast Põltsamaale, kuni ta 16.12.2007.a Põltsamaal Viljandi mnt-l kinni peeti ning narkootiline aine 516,6 g GHB-d politsei poolt läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Toomas Tiik pani toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise. Toomas Tiik´i süüdistatakse selles, et tema soetas ebaseaduslikult ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata kriminaalmenetlusega täpselt tuvastamata ajal kuid ajavahemikul 2000 – 2005 Saaremaal Torgu vallas lõhkeseadeldisi ja selle olulisi osi alljärgnevalt: - kaks 105 mm Saksa päritolu mürsku, millest 1 sütikuta - neli 76,2 mm Vene päritolu mürsku - ühe 76,2 mm Vene päritolu sütikuta mürsu - ühe 75 mm Saksa päritolu mürsu - kaks 75 mm Saksa päritolu sütikuta mürsku - kolm 75 mm Saksa päritolu soomustläbistavat mürsku - kolm Vene päritolu käsigranaati RG-42 - ühe sütikuta Saksa päritolu käsigranaadi Stielhandgranate 24 - kaks 80 mm Saksa päritolu miinipildujamiini - ühe 80 mm Saksa päritolu purunenud korpuse ja sütikuta miinipildujamiini - ühe 45 mm Vene päritolu sütikuta mürsu Soetatud lõhkeseadeldised ja selle olulised osad toimetas ta ebaseaduslikult edasi kriminaalmenetlusega täpselt tuvastamata ajal kuid ajavahemikul 2000 – 2005 Saaremaal Torgu valla Mõntu küla Mõntu karjääri, kus kaevas need mullast pinnasesse ja hoidis nimetatud lõhkeseadeldisi ja selle olulisi osi ebaseaduslikult peidukohas kuni need 03.09.2008 Toomas Tiigi poolt ettenäidatud kohast ütluste ja olustiku seostamise käigus leiti. Samuti soetas Toomas Tiik ebaseaduslikult ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata 2001 aastal Harjumaal Saku vallas nn Männiku karjäärist lasketiiru lähistelt 220 mm Saksa mürsu koodnimetusega Möser 531(f) ning toimetas selle samal päeval leitud kohast ebaseaduslikult ca 20 meetri kaugusele ning mattis liiva sisse, hoides soetatud mürsku peidukohas kuni see 04.09.2008 Toomas Tiigi poolt ettenäidatud kohast ütluste ja olustiku seostamise käigus leiti. Sellega pani Toomas Tiik toime kuriteo

§ 415lg 1 järgi s.o.

lõhkeseadeldiste ja selle oluliste osade ebaseadusliku omandamise, edasitoimetamise ja hoidmise. Ka süüdistatakse Toomas Tiik´i selles, et tema soetas ebaseaduslikult, ilma Relvaseaduse § 32 sätestatud relvasoetamisloata või § 34 relvaloata, kriminaalmenetlusega täpselt tuvastamata ajal ( 20 aasta jooksul ), kohast ja isikult alljärgnevaid esemeid: 1) tulirelva olulised osad - päästemehhanismita tulirelva s.o. 6,35mm kaliibrilise püstoli Browning 1906 nr 267599, 7,62 mm kaliibrilise püstoli relvaraua pikkusega 90mm ja revolvri Nagan mudel 1895 kaliiber 7,62mm relvaraua; 2) tulirelva laskemoona - tulirelva padruneid kokku 180 tükki alljärgnevalt: - 7 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62 x 51 mm - 6 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62 x 54R - 1 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,7 x 56R ( .303 British ) - 8 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,92 x 57 mm - 2 vintpüssipadrunit kaliibriga 5,56 x 45 mm - 2 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62 x 63 mm ( .30-06 ) - 31 püstolipadrunit kaliiber 9 mm Makarov - 57 püstolipadrunit kaliiber 9 mm Parabellum - 18 püstolipadrunit kaliiber 7,65 mm Parabellum - 26 püstolipadrunit kaliiber 7,62 Tokarev - 2 püstolipadrunit kaliiber 9 mm Short ( .380 ACP ) - 1 püstolipadruni kaliiber 6,35 mm Browning - 10 revolvripadrunit kaliiber .38 Special - 5 revolvripadrunit kaliiber .32 Smith & Wesson Long - 3 revolvripadrunit kaliiber 7,62 x 38R - 1 ääretulepadruni 5,6 mm ( .22 LR ) Ebaseaduslikult soetatud padrunid toimetas Toomas Tiik tema kasutuses oleva sõiduautoga Chevrolet Camaro reg.märk XXXXX oma elukohta aadressile XXX Põltsamaa linnas ning hoidis padruneid nimetatud korteris ja sõidukis kuni need 16.12.2007 ja 17.12. 2007 politsei poolt teostatud läbiotsimiste käigus leiti ja ära võeti. Sellega pani Toomas Tiik toime

§ 418lg.

2 p. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemise ning tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise suures koguses. Veel süüdistatakse Toomas Tiik´i selles, et tema soetas kriminaalmenetlusega täpselt tuvastamata ajal ( 20 aasta jooksul ), kohast ja isikult ebaseaduslikult ning Relvaseaduse § 20 lg. 4 p. 6 ja Siseministri 11.12. 2001.a. määrusega nr 98 kinnitatud „ Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 2 p. 1 kohaselt tsiviilkäibes keelatud laskemoona alljärgnevalt: - 1 kuulipildujapadruni kaliibriga 12,7x81SR - 3 automaadipadrunit kaliibriga 7,62x39mm - 9 automaadipadrunit kaliibriga 5,45x39mm - 1 Vene päritolu padruni kaliibriga 12,7mm (12,7x108) - 1 Saksa päritolu padruni kaliibriga 20 mm ( 20x138mm ) - Šveitsi päritolu padruni kaliibriga 20mm ( 20x100 ) Ebaseaduslikult soetatud nimetatud 16 padrunit toimetas Toomas Tiik oma elukohta aadressil XXX Põltsamaa linn, kus hoidis padruneid kuni need 16.12.2007 politsei poolt teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Sellega pani Toomas Tiik toime

§ 4181lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Tsiviilhagi ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. Kohtueelne menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas: 1812 krooni (I köide, lk 77) 4380 krooni (I köide, lk 80) 14 496 krooni (I köide, lk 196) 55 480 krooni (I köide, lk 204) Ekspertiisi teostamise kulud kokku summas 76 168 krooni. Tulirelvaekspertiisi kulud kokku 7350 krooni ( tl. 53 ) Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi kulud 3600 krooni ( tl. 59 ) Lõhkeaineekspertiisi kulud 2024 krooni ( tl. 63 ) Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi kulud 3750 krooni ( tl. 79 ) Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi kulud 1200 krooni ( tl. 84 ) KrMS § 175 lg. 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ( 2 CD-l ) kokku 14 krooni Karistused

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Toomas Tiik’ile karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 415lg.

1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Toomas Tiik’ile karistuseks rahalist karistust 400 (nelisada) päevamäära, so 20000 (kakskümmend tuhat) krooni.

§ 418

-1 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Toomas Tiik’ile karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 418

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Toomas Tiik’ile karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda Toomas Tiik’ile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust 03.12.2007 a.

Tartu Maakohtu otsusega

§ 424

alusel mõistetud ja kandmata karistuse so, 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt

§ 64

lg 2, kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt, so rahaline karistus 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni tuleb täita iseseisvalt.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 17.12.2007.a. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 2. Margus Reinhold´i süüdistatakse selles, et tema omandas grupis koos Andres Reinhold´iga ebaseaduslikult eeluurimisel seni tuvastamata ajal, kohas ning viisil 1679,5 g marihuaanat, s.o. narkootilist ainet suures koguses, mida hoidsid oma elukohas aadressil XXX Valga, kuni see 24.01.2008 a. läbiotsimise käigus politsei poolt leiti ning ära võeti. omandas eeluurimisel seni tuvastamata ajal, kohas ning viisil ebaseaduslikult vähemalt 36 grammi marihuaana, s.o narkootilist ainet suures koguses, millisest kogusest andis neljal korral 2007.a novembrikuus ja oktoobrikuus Rain Kuusik’ule edasi Valga linnas kokku vähemalt 36 grammi marihuaanat. omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ning isikult grupis koos Danel Parmas’ega 516, 6 grammi GHB-d (gammahüdroksübutüraati), so narkootilist ainet suures koguses, millise koguse andsid edasi 16.12.2007 a. Valga linnas Toomas Tiik´ile. Narkootilise aine omandamise ja edasiandmise tegu seisnes selles, et Danel Parmas tellis telefoni teel Margus Reinholdilt suures koguses narkootilist ainet GHB-d Toomas Tiik’i jaoks. Seejärel Danel Parmas teatas Toomas Tiik’ile, et narkootiline aine on olemas. Seejärel Danel Parmas teatas Margus Reinhold’ile, et Toomas Tiik saabub Valga linna. Peale seda kohtus Danel Parmas Toomas Tiikiga ja koos sõideti Margus Reinholdi juurde Valga linnas XXX GHB-le järgi. Peale kokkusaamist suundus Toomas Tiik omandatud narkootilise ainega GHB Põltsamaale, kus tema politsei poolt kinni peeti. Toomas Tiik’i sõiduauto Hunday Sonata reg nr-iga XXXXX läbiotsimisel leiti 0,5 l Coca-Cola plastikpudel, milles oli 516,6 grammi narkootilist ainet GHB. omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ning isikult grupis koos Danel Parmas’ega 136,6 grammi GHB-d (gammahüdroksübutüraati), so narkootilist ainet suures koguses, millise koguse andsid edasi 23.01.2008 a. Valga linnas Maaris Pihu´le. Narkootilise aine omandamise ja edasiandmise tegu seisnes selles, et Danel Parmas tellis telefoni teel Margus Reinholdilt suures koguses narkootilist ainet GHB-d Maaris Pihu jaoks. Peale seda, kui Maaris Pihu jõudis Valga linna kohtus tema Danel Parmasega ning koos sõideti Valga linn Pargi 9 majade juurde, kus D. Parmas näitas M Pihule koha, kus oli maas 0,5 l Coca-Cola plastikpudel GHB-ga, millise oli sinna organiseerinud Margus Reinhold. Peale narkootilise aine GHB omandamise Maaris Pihu poolt samal päeval kell 19.50 peeti Tartumaal Rõngu alevikus kinni sõiduauto Cadillac reg nr-iga XXXXX , milles viibis M. Pihu ning sõiduauto läbiotsimisel leiti 0,5 l Coca-Cola plastikpudel, milles oli 136,5 g gammahüdroksubutüaari (GHB). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Margus Reinhold pani toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasi andmise grupi poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Tsiviilhagi ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. Kohtueelne menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas: 1812 krooni (I köide, lk 77) 4380 krooni (I köide, lk 80) 14 496 krooni (I köide, lk 196) 55 480 krooni (I köide, lk 204) Ekspertiisi teostamise kulud kokku summas 76 168 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu osutatud õigusabi eest kokku 1982,40 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on toimiku koopia tegemise kulu 411.60 krooni. Karistus:

§ 184

lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Margus Reinhold’ile karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 23.01.2008.a.

§ 74

alusel määrata, et 3 (kolme) aastat vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Margus Reinhold on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 3. Maaris Pihu´t süüdistatakse selles, et tema omandas 23.01.2008.a Valga linnas Danel Parmas´elt ja Margus Reinholdilt ebaseaduslikult 136,5 grammi narkootilist ainet gammahüdroksübutüraati (GHB), s.o narkootilist ainet suures koguses, mida vedas sõiduautos Cadillac, reg nr-iga XXXXX Valgast Rõngu, kuni ta 23.01.2008 a. Rõngus kinni peeti ning narkootiline aine 136,5 g GHB-d politsei poolt läbiotsimise käigus nimetatud aine leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Maaris Pihu pani toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise. ostis 30.07.2007 a., 31.07.2007 a., 01.08.2007 a. ja 06.08.2007 a. OÜ Ferdinandi Kaubandus nimel Tartumaal Ülenurme vallas Külitse külas ülekandearvetega OÜ AT Nobe rehve kokku summas 30 697 krooni, omamata volitusi tehingute teostamiseks OÜ Ferdinandi Kaubandus nimel ning saadud kauba eest jättis Maaris Pihu arved tasumata järgmiselt: 30.07.2007 a. Tartu maakonnas Ülenurme vallas Külitse külas lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse OÜ AT Nobe juhatuse liikmele A.T. 'le ning soovis OÜ Ferdinandi Kaubandus nimel osta rehve, mille järgselt A.T. ja Maaris Pihu allkirjastasid ülekandearve maksetähtajaga 06.08.2007 a. ning A.T. andis Maaris Pihu'le üle neli rehvi Sava Intensa 96H, ühe rehvi hind 1395 krooni, nelja rehvi kogusumma 5580 krooni. 31.07.2007 a. Tartu maakonnas Ülenurme vallas Külitse külas lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse OÜ AT Nobe juhatuse liikmele A.T. 'le ning soovis OÜ Ferdinandi Kaubandus nimel osta rehve, mille järgselt A.T. ja Maaris Pihu allkirjastasid ülekandearve maksetähtajaga 03.08.2007 a. ning A.T. andis Maaris Pihu'le üle neli rehvi Michelin Latitude Tour HP, ühe rehvi hind 2644.50 krooni, nelja rehvi kogusumma 10 578 krooni 01.08.2007 a. Tartu maakonnas Ülenurme vallas Külitse külas lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse OÜ AT Nobe juhatuse liikmele A.T. 'le ja raamatupidajale A.L. 'le ning soovis OÜ Ferdinandi Kaubandus nimel osta rehve, mille järgselt A.L. ja Maaris Pihu allkirjastasid ülekandearve maksetähtajaga 15.08.2007 a. ning A.T. andis Maaris Pihu'le üle neli rehvi Michelin Energy E3A, ühe rehvi hind 1435.50 krooni, nelja rehvi kogusumma 5742 krooni. 06.08.2007 a. Tartu maakonnas Ülenurme vallas Külitse külas lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse OÜ AT Nobe juhatuse liikmele A.T. 'le ja raamatupidajale A.L. 'le ning soovis OÜ Ferdinandi Kaubandus nimel osta rehve, mille järgselt A.L. ja Maaris Pihu allkirjastasid ülekandearve maksetähtajaga 13.08.2007 a. ning A.T. andis Maaris Pihu'le üle neli rehvi Michelin X-Ice North, ühe rehvi hind 2199.25 krooni, nelja rehvi kogusumma 8797 krooni. Kokku tekitas Maaris Pihu OÜ AT Nobe varalise kahju summas 30 697 krooni. Sellega pani Maaris Pihu toime

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse. AT Nobe OÜ tsiviilhagi Maaris Pihu vastu 30 697 krooni nõudes Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. Kohtueelne menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas: 1812 krooni (I köide, lk 77) 4380 krooni (I köide, lk 80) 14 496 krooni (I köide, lk 196) 55 480 krooni (I köide, lk 204) Ekspertiisi teostamise kulud kokku summas 76 168 krooni. Kaitsjatasu M. Pihu’le osutatud õigusabi eest Karl Saavo kasuks kogusummas 1486,8 krooni (II köide, lk 105-106, 121-122) KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on toimiku koopia tegemise kulu 411.60 krooni.

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Maaris Pihu karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 209

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Maaris Pihu karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda Maaris Pihu’le kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust 15.11.2006 a Tartu Maakohtu otsusega

§ 209

lg p 1 § 344 lg 1, 64 lg 1 ja 74 alusel mõistetud ja kandmata karistuse 1aasta 2 kuud vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, so 23.01.2008-05.03.2008, so 1 (üks) kuu 11 (üksteist) päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 19 (üheksateist) päeva vangistust. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 4.Danel Parmas’t süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ning isikult grupis koos Margus Reinhold’iga 516, 6 grammi GHB-d (gammahüdroksübutüraati), so narkootilist ainet suures koguses, millise koguse andsid edasi 16.12.2007 a. Valga linnas Toomas Tiik´ile. Narkootilise aine omandamise ja edasiandmise tegu seisnes selles, et Danel Parmas tellis telefoni teel Margus Reinholdilt suures koguses narkootilist ainet GHB-d Toomas Tiik’i jaoks. Seejärel Danel Parmas teatas Toomas Tiik’ile, et narkootiline aine on olemas. Seejärel Danel Parmas teatas Margus Reinhold’ile, et Toomas Tiik saabub Valga linna. Peale seda kohtus Danel Parmas Toomas Tiikiga ja koos sõideti Margus Reinholdi juurde Valga linnas XXX GHB-le järgi. Peale kokkusaamist suundus Toomas Tiik omandatud narkootilise ainega GHB Põltsamaale, kus tema politsei poolt kinni peeti. Toomas Tiik’i sõiduauto Hunday Sonata reg nr-iga XXXXX läbiotsimisel leiti 0,5 l Coca-Cola plastikpudel, milles oli 516,6 grammi narkootilist ainet GHB. omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ning isikult grupis koos Margus Reinhold’iga 136,6 grammi GHB-d (gammahüdroksübutüraati), so narkootilist ainet suures koguses, millise koguse andsid edasi 23.01.2008 a. Valga linnas Maaris Pihu´le. Narkootilise aine omandamise ja edasiandmise tegu seisnes selles, et Danel Parmas tellis telefoni teel Margus Reinholdilt suures koguses narkootilist ainet GHB-d Maaris Pihu jaoks. Peale seda, kui Maaris Pihu jõudis Valga linna kohtus tema Danel Parmasega ning koos sõideti Valga linn Pargi 9 majade juurde, kus D. Parmas näitas M Pihule koha, kus oli maas 0,5 l Coca-Cola plastikpudel GHB-ga, millise oli sinna organiseerinud Margus Reinhold. Peale narkootilise aine GHB omandamise Maaris Pihu poolt samal päeval kell 19.50 peeti Tartumaal Rõngu alevikus kinni sõiduauto Cadillac reg nr-iga XXXXX , milles viibis M. Pihu ning sõiduauto läbiotsimisel leiti 0,5 l Coca-Cola plastikpudel, milles oli 136,5 g gammahüdroksubutüaari (GHB). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Danel Parmas pani toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasi andmise grupi poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. Kohtueelne menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas: 1812 krooni (I köide, lk 77) 4380 krooni (I köide, lk 80) 14 496 krooni (I köide, lk 196) 55 480 krooni (I köide, lk 204) Ekspertiisi teostamise kulud kokku summas 76 168 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on toimiku koopia tegemise kulu 411.60 krooni.

§ 184

lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Danel Parmas’ele karistuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liita 17.03.2008 a Tartu Maakohtu otsusega

§ 263

p 1,4 alusel mõistetud karistus 3 kuud vangistust ning lugeda liitkaristuseks 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust, millest arvata maha ärakantud karistus 3 kuud ja lugeda lõplikuks karistuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 23.01.2008.a.

§ 74

alusel määrata, et 3 (kolme) aastat vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Danel Parmas on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 5.Andres Reinhold´i süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult grupis koos Margus Reinhold´iga eeluurimisel seni tuvastamata ajal, kohas ning viisil 1679,5 g marihuaanat, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidsid oma elukohas aadressil XXX Valga, kuni see 24.01.2008 a. läbiotsimise käigus politsei poolt leiti ning ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Andres Reinhold pani toime

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise grupi poolt. Tsiviilhagi ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. Kohtueelne menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas: 1812 krooni (I köide, lk 77) 4380 krooni (I köide, lk 80) 14 496 krooni (I köide, lk 196) 55 480 krooni (I köide, lk 204) Ekspertiisi teostamise kulud kokku summas 76 168 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on toimiku koopia tegemise kulu 411.60 krooni.

§ 184

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Andres Reinhold’ile karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, so 23.01.2008.a.

– 04.07.2008, so 5 (viis) kuud 12 (kaksteist) päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 1 (ühe) aastase 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Andres Reinhold on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Tartu Maakohtu istungil 2.06.2009 esitas prokurör kohtule taotluse kohaldada kokkuleppemenetlust ning esitas kohtule asja materjalid, kokkuleppemenetlusega nõustumise protokollid, kokkulepped. Kohus andis süüdistavad kohtu alla kokkuleppemenetluses neile esitatud süüdistustes KrMS § 250 alusel. Prokurör avaldas kohtus sõlmitud kokkulepped ning põhjendas karistuste valikut; prokurör jäi sõlmitud kokkulepete juurde. Kõik süüdistatavad tunnistasid end süüdi neile esitatud süüdistustes ning jäid sõlmitud kokkulepete juured ,kinnitasid et sõlmitud kokkulepped vastavad nende tahtele. Kaitsjad kinnitasid kokkuleppemenetluse seaduslikkust ning kokkulepete vastavust nende kaitsealuste tahtele ning taotlesid kokkulepped kohtuotsusele aluseks võtta. Kaitsjad taotlesid ka osalist menetluskulude jätmist riigi kanda. Kriminaalasja materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal kohus veendus, et läbi viidud kokkuleppemenetluses on järgitud kokkuleppemenetluse menetlusnorme ning süüdistatavad on kokkulepetes väljendanud oma vaba tahet. Seega tuleb süüdistavad süüdi tunnistada vastavuses neile esitatud süüdistustega. Toomas Tiik tuleb süüdi tunnistada

§ 184lg 1, § 415 lg.

1, § 4181 lg. 1, § 418 lg. 2 p.2 järgi, Maaris Pihu

§ 184

lg.1,

§ 209

lg.2 p.1 järgi , Danel Parmas

§ 184

lg.2 p.1,2 järgi ,Andres Reinholdi

§ 184

lg.2 p.1 järgi ,Margus Reinhold

§ 184

lg.2 p.1,2 järgi ning karistada neid vastavuses nende poolt sõlmitud kokkulepetega. AT Nobe OÜ tsiviilhagi 30 697 krooni on põhjendatud tulenevalt Maaris Pihu süüteo asjaoludest , ning Maaris Pihu oli nõus tsiviilhagi hüvitama. Menetluskulud Kohus ei pea võimalikuks vähendada esimese astme kuritegusid toime pannud isikutele menetluskulusid. Ekspertiisikulude väljamõistmisel lähtus kohus süüdistavate süü suurusest ja ekspertiisikulude suurusest. Toomas Tiiki menetluskuludeks on kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 14 krooni; posti ja kutsete kättetoimetamise kulud 60 krooni; ekspertiisikulud summas 604 krooni ja 1460 krooni; tulirelvaekspertiisi kulud kokku 7350 krooni, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi kulud 3600 krooni, lõhkeaineekspertiisi kulud 2024 krooni, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi kulud 3750 krooni, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi kulud 1200 krooni- kokku 20062 Maaris Pihu menetluskuludeks on Karl Saavo kaitsjatasu 1486,8 krooni; toimiku koopia tegemise kulud 411,60 krooni; posti ja kutsete kättetoimetamise kulud 60 krooni; ekspertiisikulud 3000 krooni (ekspertiisiakti nr AN-231-08/885 eest), 13000 krooni (ekspertiisiakti GE-0296-08/0854 eest)- kokku 17 958, 4 krooni Danel Parmase menetluskuludeks on posti ja kutsete kättetoimetamise kulud 60 krooni; toimiku koopia tegemise kulud 411,40 krooni; ekspertiisikulud 604 krooni, 1460 krooni ja 3832 krooni (ekspertiisiakti nr AN-231-08/885 eest), 14160 krooni (ekspertiisiakti GE-029608/0854 eest)-kokku 20527, 4 krooni. Andres Reinholdi menetluskuludeks on posti ja kutsete kättetoimetamise kulud 60 krooni; toimiku koopia tegemise kulud 411,60 krooni; ekspertiisikulud 3832 krooni (ekspertiisiakti nr AN-231-08/885 eest), 14160 krooni (ekspertiisiakti GE-0296-08/0854 eest)- kokku 18463, 6 krooni . Margus Reinholdi menetluskuludeks on posti ja kutsete kättetoimetamise kulud 60 krooni, toimiku koopia tegemise kulud 411,60 ja 142,60 krooni, kaitsjatasu summas 7788 krooni; ekspertiisikulud 604 krooni, 1460 krooni ja 3832 krooni (ekspertiisiakti nr AN-231-08/885 eest), 14160 krooni (ekspertiisiakti GE-0296-08/0854 eest)- kokku 28458, 2 krooni. Asitõendid - Videosalvestused ütluste ja olustiku seostamisest 03.

  1. ja 04.
  2. 2008.a. Sony dv’premium videokassettidel ( 2 tk. ), videosalvestus ütluste ja olustiku seostamisest 03.
  3. 2008.a. Sony CD-R-il ning 10 fotot 24.
  4. 2008.a. asitõendi vaatlusprotokolli lisana – asuvad kriminaalasja juures- jätta kriminaalasja juurde. - Püstol Browning mudel 1906 nr. 267599, 2 relvarauda, 2 salve, 103 padrunit, 60 padrunikomponenti ( loetletud ekspertiisiaktis tl. 38-51 ), silindrikujuline rohekast plastist objekt ( kirjeldatud ekspertiisiaktis tl. 55-58 ) - asuvad Kaitsepolitsei asitõendite hoidlas- konfiskeerida. - Vene päritolu padrun kaliibriga 12,7 mm ( 12,7x108 ), USA päritolu padrun kaliibriga 12,7 mm ( 12,7x99 ), Vene päritolu padrun kaliibriga 23 mm ( 23x115 ), Vene päritolu padrun kaliibriga 14,5 mm ( 14,5x114 ), Vene päritolu padrun kaliibriga 20 mm ( 20x99 ), isemonteeritud paiske- ja lõhkelaenguta padrun, Saksa päritolu padrun kaliibriga 2 cm ( 20x138 ) ( kirjeldatud ekspertiisiaktis tl. 55-58 ), trotüüli 3 aineproovi ja suitsuta püssirohu aineproov ( kirjeldatud ekspertiisiaktis tl. 61-62 ) asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi hoidlas- konfiskeerida. KrMS § 126 lg. 2 alusel - 207 padrunit ( loetletud ekspertiisiaktis tl. 38-51 ), pruunist pakeliidist koonusekujuline objekt, 2 Vene päritolu kaliiber 12,7 mm padruni kuuli, Saksa päritolu kaliiber 15 mm padruni tühi hülss, Vene päritolu kaliiber 12,7 mm padrun, Vene päritolu kaliiber 14,5 mm padrun, Šveitsi päritolu kaliiber 20 mm padrun, Saksa päritolu 2 cm kaliibriga ( 20x82 ) padrun, II MS aegne Saksa päritolu 2 cm kaliibriga ( 20x80 mm ) padrun ( kirjeldatud ekspertiisiaktis tl. 55-58 ) - hävisid ekspertiisi tegemise käigus; - 2 Saksa päritolu 10,5 cm mürsku, 4 Vene päritolu 76,2 mm mürsku, 7,5 cm sütikuta ja osaliselt lõhkeainega täidetud mürsu kest, 3 Vene päritolu käsigranaati RG-42, Saksa päritolu 7,5 cm mürsk, Saksa päritolu 7,5 cm mürsk, 3 Saksa päritolu 7,5 cm soomustläbivat mürsku, Saksa päritolu käsigranaat, 3 Saksa päritolu 8-cm miinipildujamiini ( üks sütikuta ), Vene päritolu 76,2 mm sütikuta mürsk, Vene päritolu 45 mm sütikuta mürsk, torukujuline suitsuta püssirohi ( kirjeldatud ekspertiisiaktis tl. 66-72 ) – hävitati Päästeameti Demineerimiskeskuse Lääne-Eesti pommigrupi poolt; - 22-cm mürsk ( kirjeldatud ekspertiisiaktis tl. 81-82 ) – hävitati Päästeameti Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupi poolt; Asitõendid – narkootilise aine pakendid , asitõendiks tunnistatud telefonid, kohviveskihävitada. Kohtuotsuse jõustumisel tühistuvad kõik kohtueelses menetluses süüdistavatele kehtestatud suhtlemispiirangud. Kohtunik :

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.