4-09-3646/1

4-09-3646 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail 2009 Tartu Väärteoasja number 4-09-3646 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
2. aprilli 2009 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Taivo Siimsalu määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
3. aprilli 2009 kohtumäärus väärteoasjas nr 4-09-3646 muutmata ja Taivo Siimsalu määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu Asjaolud Lõuna Politseiprefektuuri 20.11.2008 otsusega karistati Taivo Siimsalu liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 9000 kr; LS § 741 lg 1 ja § 7435 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 kr ning LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 kr. T. Siimsalu esitas 11.03.2009 Tartu Maakohtule avalduse, milles taotles maksegraafikut, kuna tal ei ole võimalik korraga maksta kogu summat. Temale on määratud invaliidsuspension 80% töövõimest. Ta on võimeline maksma 200 kr kuus. Esimese astme kohtu määruse sisu Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 2.02.2009 määrusega jäeti T. Siimsalu taotlus rahuldamata ja ajatamata Tartu tööpiirkonna kohtutäituri Jaanika Pajuste täitmisasjas nr 185/2009/317 võlgnikult T. Siimsalult sissenõutava rahatrahvi tasumine. Määruse kohaselt tuvastas kohus, et kohtule esitatud dokumentide alusel on T. Siimsalul kohtuvälise menetleja otsus vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul täies ulatuses täitmata. Trahvi määranud kohtuväline menetleja on pööranud otsuse täitmiseks kohtutäituri kaudu. Maakohus leidis, et arvestades rahatrahvi suurust ja võlgniku taotluses nimetatud võimalike igakuiste maksete ulatust, ei ole tema poolt trahvi täies ulatuses tasumine võimalik seaduses ettenähtud tähtaja, s.o ühe aasta jooksul. Nimelt sätestab KrMS § 424 kohtu õiguse trahvi tasumist ajatada 1 aasta võtta. Kohtu poolt rahatrahvi ajatamine 200-krooniste maksetena ei võimalda nõude täitmist ka KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud aegumistähtaja – 18 kuu – jooksul. Ajatamine maksegraafiku määramisega võlgniku pakutud võimalusi arvestades takistaks kohtutäituri tegevust. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu T. Siimsalu esitas maakohtu määrusele kaebuse, milles palub muuta maakohtu määrus ja lubada tal täitmisasjas nr 185/2009/317 tasuda maksegraafiku alusel 200 kr kuus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leiab T. Siimsalu, et menetluse jätkamine tema täiteasjas on tema suhtes ebaõiglane nii perekondliku kui majandusliku olukorra tõttu. 22.06.2008 põhjustas ta liiklusõnnetuse, mille tagajärjel ta lamas 3 kuud haiglas, hiljem kodus, talle määrati invaliidsusgrupp (80% töövõime kaotust) alles 20.01.
4. Kuna ta oli töövõimetu üle 4 kuu, siis vallandati teda töölt 30.10.2009 (vallandustoetuseks ainult 2 nädala palk). Ajutise töövõimetuse hüvitise määramisest Haigekassa keeldus ning seega on ta olnud ülalpeetav praktiliselt 8 kuud, kuni veebruaris laekus invaliidsuspension alla 3000 kr ja puudetoetus. Raske puude tõttu on ta ka praegu töötu. 17.02.2009 Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti otsusega nr 481 858 tuvastati tal raske puue, millest tingitud lisakuludeks määrati toetus 660 kr kuus. Tema pere majanduslik seis on praegusel hetkel raske, kuna ta on kaotanud töö ja tervise, igakuised eluaseme kulud ja täiendavad ravikulud on aga vaja teha, perekonnas kasvab ülalpeetav alaealine laps (sünd. 25.04.1995). Tal ei ole pangaarveid ega säästusid, ta ei oma kinnisvara. Vallasvarast on neil abielu jooksul ühiselt soetatud sõiduauto Audi
5. Auto vanus on 18 aastat, auto on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, ta on proovinud seda realiseerida, kuid amortiseerumise tõttu ei ole see õnnestunud. Käesoleval perioodil peab ta käima Roiult Tartusse taastusravile, mis nõuab samuti täiendavaid kulutusi. Liiklusõnnetuses lisaks rohketele luumurdudele ja vigastustele kaotas ta ka esihambad, mis tuli asendada proteesiga, millest talle jäi tasuda 2598 kr, peale selle tavaline hambaravi. Suured summad on tulnud tasuda igakuiselt korteriüüri ja kommunaalteenuste eest veebruaris 1890,20 ja märtsis 1467,45 kr. Elektri eest veebruarikuu 588,30 ja märtsikuu 349,70 kr. 2009 sügisel muutub majanduslik olukord veelgi kriitilisemaks, sest ta vajab uut operatsiooni, kuna puusamurru toetuseks sisestatud plaadil on nael välja tulnud. Pärast operatsiooni on ta mitu kuud liikumisvõimetu ja praktiliselt ülalpeetav. Tartu Maakohtu määruse sai ta kätte
6. märtsil 2009, samas ümbrikus nägi ta esmakordselt ka otsust väärteo asjas, mida varasemalt polnud talle saadetud ning seega puudus tal ka võimalus vabatahtlikult asuda trahvi tasuma. Samas ümbrikus oli ka kohtutäituri täitmisasja teade koos täitmistasu lisamisega. Pärast maakohtu määruse kättesaamist asus ta trahvi tasuma tema majanduslikust olukorrast lähtuvalt võimalike osade kaupa. Praeguseks on ta tasunud 16.03.2009 – 200 kr ja 8.04.2009 – 200 kr. Määruskaebusele on T. Siimsalu oma majandusliku olukorra kohta lisanud koopia pensionitunnistusest, raske puude tuvastamise otsuse, puude toetuse suuruse otsuse, ajutise töövõimetuse määramisest keeldumise korralduse, tütre sünnitunnistuse koopia, arsti otsuse uue operatsiooni vajaduse kohta, töölepingu lõpetamise lisa, kommunaalteenuste ja elektri arved veebruari ja märtsi eest, maksuameti tõendi, koopia sõiduauto tehnilisest passist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, läbi vaadanud määruskaebuse ja toimiku materjalid, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. TMS § 202 lg 1 annab samasuguse regulatsiooni, öeldes, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt on väärteo asjas tehtud otsust võimalik täita 18 kuu jooksul alates selle jõustumisest. Eeltoodust järeldub, et T. Siimsalult kohtuvälise menetleja otsusega väljamõistetud rahatrahv tuleb sisse nõuda 18 kuu pikkuse tähtaja jooksul. Lõuna Politseiprefektuuri 20.11.2009 otsus T. Siimsalu karistamises jõustus 11.12.
7. Seega on nimetatud otsust võimalik täita kuni 10.06.
8. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus leiab, et lähtuvalt VTMS § 2 tuleb rahatrahvi ajatamise otsutamisel arvestada KrMS § 424 sätteid, millest tulenevalt on ajatamine võimalik 1 aasta võrra. T. Siimsalu on oma kaebustes kinnitanud, et tal on lähtuvalt oma majanduslikust olukorrast võimalik maksta täiteasjas igakuiselt vaid 200 kr. Selle kinnituseks on ta ringkonnakohtule esitanud mitmeid dokumente. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgniku taotluses nimetatud võimalike igakuiste maksete ulatust arvestades ei ole trahvi täies ulatuses tasumine võimalik seaduses ettenähtud aja jooksul. Maakohus on õigesti märkinud, et kohtu poolt rahatrahvi ajatamine 200-krooniste maksetena ei võimalda nõude täitmist ka KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud aegumistähtaja, s.o 18 kuu jooksul. Kuivõrd T. Siimsalu taotleb maksmise võimalust just 200-krooniste maksetena ja väidetavalt ta rohkem maksta ei saa, siis ei ole ringkonnakohtul alust kaaluda ajatamist suuremata osamaksetena. Ringkonnakohus, puudutavalt T. Siimsalu majanduslikku olukorda, märgib täiendavalt, et kuigi T. Siimsalu on esitanud mitmed kuludokumendid, ei nähtu nendest tema perekonna majanduslik olukord tervikuna. T. Siimsalu ei ole esitanud pangakonto väljavõtteid ega ära näidanud abikaasa sissetulekuid. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et T. Siimsalu taotlust ei ole võimalik rahuldada ja maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Maarika Kuusk Kohtunik