lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise abil tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Ringkonnakohus leiab, et kohus peab loetletud küsimused otsustama, hinnates isiku majanduslikku seisundit. Lihtsa toimetuleku all tuleb siinjuures mõista isiku võimelisust katta eluks hädavajalikud kulud (kulud toidule, eluasemele, esmatarbekaupadele, mitte aga nt luksuskaupadele). Selleks, et kohus saaks otsustada isikule riigi õigusabi andmise vajaduse, peab seda soovinud isik ise esitama kohtule oma majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid. Seega lasub tõendamiskoormus siinkohal isikul endal.
lg 1 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et J. Neiland on kohtule esitanud tõendid, mis näitavad temaga kooselavate perekonnaliikmete arvu ja vanust. Samas on J. Neiland, vaatamata Viru Maakohtu 28.11.2008 määrusele, jätnud maakohtule esitamata tõendid enda ja oma perekonnaliikmete sissetulekute ja majandusliku seisundi kohta. Nimetatud tõendeid ei ole lisatud ka ringkonnakohtu menetluses olevale määruskaebusele. Ka nähtuvad J. Neilandi igakuised väljaminekud ja elamiskulud vaid tema enda märgitust ning ka nende väidete kinnituseks ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et J. Neilandi 2007 tuludeklaratsioon ei kajasta tema 2008 majanduslikku seisundit. Seega leiab ringkonnakohus, et asjas puuduvad tõendid, mis näitaksid, et J. Neiland ei ole võimeline õigusteenuse eest ise tasuma ja seetõttu ei esine alust temale riigi õigusabi võimaldamiseks. Maakohus on leidnud, et asja materjale ja tehiolusid arvestades võib J. Neiland ka ise enda kaitset teostada.
lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on võimeline ise end kaitsma. Seega ei anta riigi õigusabi juhtudel, kui taotleja on oma kvalifikatsioonist või konkreetse menetluse lihtsusest tulenevalt võimeline ise oma õigusi kaitsma. Paragrahvi 7 lõige 3 siiski laiendab võimalusi riigi õigusabi andmiseks juhul, kui taotleja on menetluse olemust arvestades põhimõtteliselt võimeline oma õigusi kaitsma, nähes ette, et riigi õigusabi võib anda nimetatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et J. Neiland on ise võimeline teostama enda kaitset. Seda näitavad nii asja tehiolud kui asjaolu, et J. Neiland on toime pannud palju erinevaid väärtegusid, s.h kiiruse ületamisi. Seega ei ole tekkinud olukord tema jaoks uudne. Eeltoodud asjaoludel kogumis leiab ringkonnakohus, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks ning Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 12.03.2009 määrus tuleb jätta muutmata. Maarika Kuusk Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.