KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2009 Väärteoasja number 4-09-6541 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 13.05.2009 Väärteoasi Roland TARUMI kaebus Ida Politseiprefektuuri 31.03.2009 otsusele väärteoasjas nr.2440,09,003093 Roland TARUM sünd. 04.12.1980, isikukood 38012042229, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx Kaido KOOGA vandeadvokaat Heiki LINDUS Ida Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Kaebuse esitaja Kaitsja Kohtuväline menetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Heiki LINDUSE 31.03.2009 otsus väärteoasjas nr.2440,09,003093 Roland TARUMI karistamise osas Liiklusseaduse §74-35 lg.1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 3000 krooni, tühistada osaliselt, s.o. rahatrahvi suuruse osas. Liiklusseaduse §74-35 lg.1 alusel mõista Roland TARUMILE karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni. 1 Ülejäänud osas jätta Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Heiki LINDUSE 31.03.2009 otsus väärteoasjas nr.2440,09,003093 muutmata. Roland TARUMI kaebus rahuldada osaliselt. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus ja määrata tema poolt Roland TARUMILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 1109 (üks tuhat ükssada üheksa) krooni 20 senti (s.h. väärteomenetlus, kohtulikuks väärteoasja menetluseks ettevalmistumine 750 krooni, kohtulikus väärteoasja menetluses osalemine 190 krooni, käibemaks 18% 169,20 krooni). Välja mõista Roland TARUMILT kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 1109 (üks tuhat ükssada üheksa) krooni 20 senti riigituludesse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 25.05.
- on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna konstaabel Sergei Sali koostas 12.03.2009 väärteoprotokolli nr. AB 1126201 Roland Tarumi kohta selles, et viimane juhtis 12.03.2009 kell 23.35 xxx maantee 159-l km-l mootorsõidukit ja pritsis teadlikult poriga. Sellega rikkus Roland Tarum Liikluseeskirja §44 ja pani toime Liiklusseaduse §7435 lg.1 ettenähtud väärteo. Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Heiki Linduse 31.03.2009 otsusega väärteoasjas nr.2440,09,003093 määrati Roland Tarumile Liiklusseaduse §74-35 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 3000 krooni. Otsuse kohaselt karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puudusid. Roland Tarum esitas 21.04.2009 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus politseiprefektuuri otsus tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt ei ole selle esitaja karistusega nõus, kuna tema politseinikku ei pritsinud ja kui pritsis, siis kindlasti mitte meelega. 2 Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse ja selles toodud taotluse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis maakohtu istungil, et kaebus on alusetu, palus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga palus maakohtu istungil Roland Tarumi kaebus rahuldada ja väärteoasjas tehtud otsus tühistada. Tunnistaja A P ütluste kohaselt maakohtu istungil oli tema see politseinik, kelle menetlusaluse isiku auto täis pritsis. Roland Tarumi auto peatamisel läks tunnistaja juhiukse juurde ja palus esitada dokumendid. Kuna juhil olid dokumendid korras, andis ta need tagasi ja hakkas tagasi minema patrullauto suunas. Kui oli jõudnud kahe auto vahele, kiirendas menetlusalune isik oma autot väga intensiivselt, rattad hakkasid kohapeal pöörlema ja rataste alt hakkas lendama pori ning vett. Peale seda peatati juht uuesti, tunnistaja näitas oma vormi ja koostati väärteomaterjal. Tunnistaja V T ütluste kohaselt maakohtu istungil oli tema koos A P patrullis, peatasid Roland Tarumi auto. Tunnistaja oli patrullauto roolis, tema Roland Tarumi auto juhiukseni ei läinud, vaid jäi seisma kahe auto vahele. Peale seda, kui paarimees hakkas tagasi tulema, liikus tunnistaja patrullauto juurde ja jõudis avada juhiukse. Samal hetkel hakkasid menetlusaluse isiku auto rehvid pöörlema ja rataste alt pori lendama. Paarimees jõudis keerata selja. Poriseks sai ka patrullauto esiklaas. Nad sõitsid menetlusaluse isiku autole järele, peatasid uuesti ja kutsusid välja teise patrulli, kes koostas väärteoprotokolli. Tunnistaja kinnitas, et selgelt oli näha see, et Roland Tarum tegi seda meelega Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosalised ja tunnistajad, leidis, et menetlusaluse isiku kaebus on põhjendatud osaliselt. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §150 on sätestatud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevas väärteoasjas tuvastanud. maakohus Väärteomenetluse seadustiku otsustatavad küsimused. §133 eelnimetatud on ära sättes nimetatud nimetatud kaebuse rikkumisi ei lahendamisel Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et Roland Tarumile on määratud karistus Liiklusseaduse §74-35 lg.1 alusel. 3 Liiklusseaduse §74-35 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §74-1 – §74-27, §74-30 - §7432 või §74-64 sätestatud väärteokoosseis. Vastavalt Ida Politseiprefektuuri poolt 12.03.2009 koostatud väärteoprotokollile nr. AB 1126201 ja 31.03.2009 otsusele väärteoasjas nr.2440,09,003093 rikkus Roland Tarum Liikluseeskirja §44 nõudeid. Liikluseeskirja §44 kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust (nt. pritsida pori, vett vms). Kaebuse esitanud isiku kaebusest ning seletusest maakohtu istungil nähtub, et tegelikult ta ei välista, et peale kinnipidamist politseipatrulli poolt võis tema auto rataste alt lennata pori politseiniku pihta, kuid seda ei teinud ta meelega, kuna ei näinud pimedas, et peale dokumentide tagastamist jäi politseinik tema auto taha seisma. Vastavalt Karistusseadustiku ettevaatamatu tegu. §15 lg.3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui Kuna menetlusalune isik möönab, et ta võis väärteo toime panna (t.l.1), leiab maakohus, et tema süü on lisaks menetlusaluse isiku enda seletustele tõendatud ka asja materjalides asuvate fotode (t.l.13-15) ja tunnistajate ütlustega maakohtu istungil (t.l.37-40). Maakohus peab mõlema tunnistaja ütlusi antud asjas usaldust väärivateks, kuna tegemist on vahetult sündmuskohal viibinud politseinikega, kellest ühe vorm sai kannatada. Lisaks sellele nähtub nii kaebuse esitaja seletusest kui tunnistajate ütlustest maakohtu istungil, et omavahel nad üksteist ei tunne ja mingi isikliku vihavaenu pidamiseks seega alust ei ole. Menetlusalune isik viitas küll menetlusele kriminaalasjas pistise võtmises, kus ta osaleb tunnistajana, kuid nagu nähtub vastusest kaitsja küsimusele maakohtu istungil, sai tunnistaja A P menetlusaluse isiku osast kriminaalasjas teada alles peale käesolevas väärteoasjas toimunut ja protokolli koostamist (t.l.38). Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et Roland Tarumit on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §74-35 lg.1 järgi, kuna ta rikkus Liikluseeskirja §
- Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt nii asja materjalide kui kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega tõendatud, et kaebuse esitaja on rikkunud Liikluseeskirja §44 ja pritsinud pori ja veega politseinik A P, siis selles osas kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Eeltoodu alusel tuleb karistuse mõistmisel lähtuda Karistusseadustiku §
- 4 Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §74-35 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, seega maksimummääras. Otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Sanktsiooni keskmine määr antud väärteoasjas on 25 trahviühikut. Maakohus leiab, et arvestades lisaks Roland Tarumi süü kindlakstegemisele antud väärteoasjas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut, on antud väärteoasjas põhjendatud karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1800 krooni. Maakohtu arvates on Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – võimalik saavutada ka rahatrahviga, mis ei ole määratud maksimummääras. Kuna menetlusaluse isiku kaebuses ei ole välja toodud muid asjaolusid lisaks neile, mida maakohus on juba antud otsuses hinnanud, siis ei pea maakohus vajalikuks neid vastuseks kaebuse väidetele uuesti korrata. Ülatoodu alusel leiab maakohus, et kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas järginud väärteomenetlusõigust, mistõttu õiguslikud ja faktilised asjaolud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puuduvad. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada üksnes rahatrahvi suuruse osas ja mõista menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §7435 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1800 krooni. Kuna menetlusaluse isiku kaebuses toodud väited ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks täielikult, tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada osaliselt ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldada osaliselt. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §19 lg.1 p.2 on menetlusalusel isikul õigus kaitsja abile. Vastavalt menetlusaluse isiku poolt kaebuses esitatud taotlusele määras maakohus menetlusaluse isiku kaitsjaks antud väärteoasjas vandeadvokaat Kaido Kooga. Vastavalt vandeadvokaat Kaido Kooga poolt maakohtu istungil esitatud taotlusele kulus tal õigusabi osutamiseks väärteoasjas Roland Tarumile kokku 1109,20 krooni, milles sisaldus kohtulikuks väärteoasja menetluseks ettevalmistumine 750 krooni, kohtulikus väärteoasja menetluses osalemine 2 x 95 krooni = 190 krooni ja käibemaks 18% 169,20 krooni. 5 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §134 lg.1 ja §111 p.8 märgitakse kohtuotsuse lõpposas muuhulgas menetluskulude otsustus. Maakohus leiab, et nimetatud summa on põhjendatud, vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus tuleb rahuldada ja õigusabile kuulunud summa 1109,20 krooni tuleb Roland Tarumilt välja mõista riigituludesse. Anne PALMISTE Kohtunik 6