← Eesti

4-09-3314/7

4-09-3314 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2009 Tartu Väärteoasja number 4-09-3314 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Ago Kutsar Kohtuistungi sekretär Liina Parv Väärteoasi Margus Valdmaa väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja
  2. märtsi 2009 otsus Kaebuse esitaja menetlusalune isik Margus Valdmaa 37804172229, elukoht: XXX XX) (isikukood: RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 147 lg 1 p 1; 153; 154 jätta Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja
  3. märtsi 2009 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-09-3314 muutmata ja Margus Valdmaa apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu
  4. märtsi 2009 otsusega tunnistati Margus Valdmaa süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 20 päeva aresti. Aresti kandmise algust loeti alates
  5. märtsist
  6. Kohtuotsuse kohaselt peeti M. Valdmaa kinni 4.03.2009 kl 12.07 paiku Jõhvi linnas Narva mnt kaupluse Maxima müügisaalis peale kassade rivi läbimist kauplusest lahkumisel ning tema juurest avastati üks karp kompvekke „Cherry Qeen“ maksumusega 51.90 kr ja üks pakk kohvi „Aroma Grand„ maksumusega 1.50 kr; kogumaksumusega 53.40 kr. M. Valdmaa suhtes koostati väärteoprotokoll AB 1031228, rikkumine kvalifitseeriti KarS § 218 lg 1 järgi ning alustati väärteomenetlust
  7. Maakohus leidis M. Valdmaa poolt varguse toimepanemise tõendatud olema M. Valdmaa enda kohtuistungil antud ütlustega, Maxima poe avaldusega, tunnistaja P.T ütlustega ja isiku tuvastamise protokolliga. Kohus leidis, et M. Valdmaa süütegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi. M. Valdmaale karistuse mõistmisel arvestas kohus järgmisi asjaolusid. M. Valdmaa on varavastaste kuritegude eest kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, viimane karistus Viru Maakohtu poolt 02.10.2007 KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel. Väärtegude eest on M. Valdmaa karistatud 17 korral ning määratud trahvid on kõik tasumata. Vaatamata korduvatele karistustele jätkab M. Valdmaa väärtegude toimepanemist. Seega ei ole järjekordse rahatrahvi määramine M. Valdmaale otstarbekas ega õigustatud ning teda tuleb karistada arestiga. Arvestades asjaolu, et 2008 aastal on M. Valdmaad karistatud 5 korda rahatrahvidega ning need ei ole mingit mõju avaldanud, siis tuleb arest mõista keskmisest määrast suuremas ulatuses, see on 20 päeva, nagu taotles ka kohtuväline menetleja. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu M. Valdmaa taotleb maakohtu otsusega mõistetud karistuse leevendamist. Ta palub seda oma tervise halvenemise ja ema tervise pärast. Ema sai hiljuti haiglast välja ja ei saa oma tervisliku seisundi pärast kodunt kaugemale minna. Emal ei ole kelleltki teiselt abi saada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 05.03.2009 otsuses esitatud motiivid ja järeldused mõistetud karistuse osas on põhjendatud ning asjakohased ning apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt VTMS §-le 153 lg 4 p 1 kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei pea ta maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama. Maakohus on motiveerinud, miks M. Valdmaale ei saa karistuseks kohaldada rahatrahvi ja miks on otstarbekas ja õigustatud karistus arest. Teda on eelnevalt korduvalt karistatud rahatrahvidega, kuid need ei ole vastavat mõju avaldanud. Karistamise alus on isiku süü ja selle suurusest tulenevalt oli antud juhul igati põhjendatud karistuseks aresti määramine. Maakohus on arvestanud kõigi KarS §-s 56 fikseeritud karistamise alustega, mistõttu apellatsiooni põhjendused ei ole sellised, mis tooksid kaasa M. Valdmaale määratud karistuse kergendamise. Mõistetav on M. Valdmaa apellatsioonis märgitud ema tervisliku seisundi halvenemine, kuid see asjaolu oli M. Valdmaale juba varasemalt teada ja mis ometigi ei mõjutanud teda uue väärteo toimepanemisel. T. Lõhmus M. Kartau A. Kutsar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.