) § 134 lg 3 ja § 132 p 2 alusel tühistada kohtuvälise menetleja 25.märtsi 2009.a otsus väärteoasjas nr 2330,09,003400 (lk 4, millega Nikita Batlukki karistati Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 250 (kakssada viiskümmend) trahviühikut, s.o 15 000 (viisteist tuhat) krooni, osaliselt, s.o mõistetud karistusmäära osas. 1.1.Vähendada mõistetud karistusmäära ja karistada Nikita Batlukki Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 100 (ükssada) trahviühikut, s.o 6 000 (kuus tuhat) krooni, arvestades karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust (Karistusseadustik § 57 lg 1 p 3). 1.2.Muus osas Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailovi 25.märtsi 2009.a otsus väärteoasjas nr 2330, 09,003400 jätta muutmata. 1.1.Menetlusaluse isiku Nikita Batluk kaebus rahuldada osaliselt. 2.Rahatrahvi summa 6 000 (kuus tuhat) krooni tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS SEB Pank (kood 401) või arvele 221023778606 Hansapangas (Swedbank), kohustuslik on märkida viitenumber 10220095775686. 3. Kohtuotsuse lõpposa edastada kohtumenetluse pooltele allkirja vastu. Edasikaebamise kord
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.
lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.
lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele maakohtus tutvumiseks kättesaadav 02.juulil 2009.aastal, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud maakohtule kassatsiooniteatise
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 mõttes.
lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud maakohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.25.märtsi 2009.a otsusega väärteoasjas nr 2330,09,003400 määras Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailov Nikita Batlukile Liiklusseaduse (edaspidi tekstis LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahvi 250 (kakssada viiskümmend) trahviühiku ulatuses, s.o 15 000 (viisteist tuhat) krooni ning lisakaristusena LS § 7419 lg 2 alusel võeti ära juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. 1.1.Otsuse kohaselt juhtis Nikita Batluk 08.märtsil 2009.aastal kella 04.30 ajal Narva linnas, Mercedes-Benz Ida-Viru maakonnas, Puśkini 17 tänaval mootorsõidukit registreerimismärgiga 223 AYV, olles alkoholijoobes. 2
) § 123 kohaselt juhindub kohus sätetest, mis reguleerivad väärteoasja arutamist kohtus.
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 6.1.Väärteo kirjelduse kohaselt (lk. 6): „Juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Sõiduki juhtimiselt on kõrvaldanud“. 6.2.Menetlusaluse isiku Nikita Batluki ütluste kohaselt (lk. 8) tarvitas ta peale tööd öösel kaks napsiklaasi viskit ja peale seda hakkas sõpradega koju sõitma kuna luges, et sõprade hulgast on ta kõige kainem. Juhtunut kahetseb. 3
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid maakohtunik ei tuvastanud. 8.Karistusseadustiku (KarS ) § 56 lg 1 alusel on isiku karistamise aluseks süü. 8.1.Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. 9.Maakohtunik leiab, et Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna 25.märtsi 2009.a juhtivkonstaabel Vassili Mihhailovi otsus on seaduslik ja põhjendatud lisakaristuse osas. 9.1.Kuigi Nikita Batluk on oma kaebuse kohaselt oli teadlik, et autojuhtimine on tema töö, on ta oma töövahendit kasutanud joobes olekus. Juhtides autot joobeseisnudis oli menetlusalune isik Nikita Batluk ohtlik nii endale kui ka kõigile kaasliiklejatele. Tegemist ei olnud joobe jääknähtudega või kerge joobega ning alkoholijoove 0, 78 mg/l iseloomustab Nikita Batluki süü suurust, millele peab järgnema ka rangem karistus. Vastavalt Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korrale (RT I 2001, 35, 196) § 19 lg 1 p 2 alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,76 kuni 1,25 milligrammi on keskmine alkoholijoove. 9.2.Kaebuses väljendatud seisukohti lisakaristuse tühistamise osas ei saa pidada põhjendatuks. On loomulik, et oma ema autoga sõitnud joobes juht kahetseb oma käitumist, kuid see ei saa olla aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmisel. Lisakaristust ei ole määratud sanktsiooni ülemmääras, vaid minimaalses määras ja karistusel peab olema isikule vajalikku mõju avaldav toime. Nikita Batluki isikulikud huvid ja soovid kaalub antud juhul üles üldine liiklusturvalisus. Mõistetud lisakaristust ja selle pikkust ei saa lugeda ülekohtuseks. Purjus rooli istuv isik peab teadma, et ta jäetakse lühemaks või pikemaks ajaks karistusena ilma juhtimisõigusest. Lisakaristuse mõistmine antud juhul on vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. 9.3.Ühtlasi, maakohtunik nõustub menetlusaluse isiku arvamusega, et ta kahetseb oma käitumisest. Eelmised väärteomenetluse korras karistused rahatrahvi näol täies ulatuses tasutud (lk. 12). Joobes juhtimine oli esmakordne ja tegemist ei ole süstemaatilise 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.