Obsah (4)

§ 201§ 65§ 68§ 310

1-08-1893 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-08-1893 (05260101100) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati

§ 201lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 2.

oktoobri 2008 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Margus Tompi (endine Sepa) kaitsja Anne Vissak Prokurör Külli Saks Kannatanu Lembit N Süüdistatav Margus Tomp (endine Sepa) elukoht: XXX XX, isikukood: 37606282773, töökoht: FIE varem kriminaalkorras karistatud neljal korral Kaitsja advokaat Anne Vissak. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 2 p 2 tühistada Tartu Maaakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-08-1893 osaliselt, see on: Margus Tompi süüditunnistamises

§ 201lg 2 p 1 järgi ajavahemikul 13.

juuni kuni 8. juuli 2004 L.N ja T.N ettemaksuna saadud 24 500 krooni omastamises; Margus Tompile

§ 201

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse ja

§ 65

lg 2 alusel karistuste liitmise osas; Margus Tompilt L.N kasuks 17 500 krooni tsiviilhagi katteks väljamõistmise osas. Mõista Margus Tomp ajavahemikul

1. juuni kuni
2. juuli 2004 L.N ja T.N ettemaksuna saadud 24 500 krooni omastamises õigeks. Mõista Margus Tompile

§ 201

lg 2 p 1 järgi karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada Margus Tompile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 6.

aprilli 2004 kohtuotusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 2 aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 3 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvstada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ajavahemik 4.-6.

oktoober 2004, see on 3 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Margus Tompile 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta L.N tsiviilhagi läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3 alusel selgitada kannatanule, et tal on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Margus Tompi kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Margus Tompile vandeadvokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabikulud 1652 krooni jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. 2 veebruarist
2. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
3. veebruarist
4. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
5. veebruarist
6. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
7. oktoobri 2008 otsusega mõisteti Margus Tomp (endine Sepa) süüdi ja karistati

§ 201

lg 2 p 1 järgi 1 aasta 6-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 6.

aprilli 2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust karistuse kandmise algusega alates M. Tombi vahistamisest

1. septembrist
2. Kohus rahuldas tsiviilhagid ning mõistis välja M. Tombilt 17 500 krooni L.N kasuks, 4000 krooni MTÜ Endiste Üliõpilaste Selts Raimla kasuks ja 25 000 krooni L.H kasuks. Maakohus arutas M. Tombile (endine Sepa)

§ 201

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse - ajavahemikus

1. juunist 2004 kuni
2. juulini 2004 sai Tartus Jaama 62e asuvas L.N eramus L.N ja T.N kokku 45 000 Jaama 62e eramu remonditööde teostamiseks vastavalt FIE M. Sepa ja L.N vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingule nr 13062004, millisest summast 24 500 krooni oli ettemaks lõpetamata tööde eest. Tegelikkuses M. Tomp (endine Sepa) lubatud remonditöid lõpule ei viinud ning omastas L.N ja T.N ettemaksuna saadud 24 500 krooni; - isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, sai
3. septembril 2004 Tartus MTÜ Endiste Üliõpilaste Selts Raimla (asukohaga Tartu Veski 42) kahe keldriakna veekastide ehitamistööde teostamiseks ja ehitusmaterjalide soetamiseks MTÜ juhatuse liikmelt J.L ettemaksu 4500 krooni, lastes kanda nimetatud rahasumma oma tuttava M.S arvelduskontole nr XXX Hansapangas. Tegelikkuses teostas M. Tomp (endine Sepa) MTÜ Endiste Üliõpilaste Selts Raimla objektil remonditöid koos materjali maksumusega 500 krooni väärtuses ning ülejäänud 4000 krooni mittetulundusühingult ettemaksuna saadud summast omastas; -
4. aprillil 2005 sai Tartus Ravila 41 asuvas L.H eramus L.H ilt 25 000 krooni ettemaksu eramu remonditööde teostamiseks vastavalt FIE M. Sepa ja L.H vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingule nr 27.04.
5. Tegelikkuses M. Tomp (endine Sepa) töövõtulepingust tulenevad kohustusi täitma ei asunud ning omastas L.H iltettemaksuna saadud 25 000 krooni. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi osaliselt, L.H ilt25 000 krooni omastamises. Kohtuotsuse motiivide kohaselt ehituse töövõtuleping nr 13062004 kinnitab, et M. Tomp sõlmis L.N
6. juunil 2004 lepingu kogumaksumusega 36 500 krooni aadressil Jaama 62e 3 ehitustööde (krohvi parandused, pritskrohvimine ja betoontrepi valamine) teostamiseks, ning
7. juuni 2004 arve kinnitab, et M. Tomp sai samal kuupäeval L.N 12 000 krooni materjalide ostmiseks. Kannatanu ja tunnistaja T.N kinnitavad, et M. Tomp sai kannatanult
8. juunil 2004 15 000 krooni lisatööde tegemiseks ning T.N maksis kolmel korral, s.o 5.,
9. ja
10. juulil süüdistatavale kokku 17 500 krooni. Võrreldes süüdistatava ütlusi kannatanu ja tunnistaja T.N ütluste ning kirjalike tõenditega, ei ole kahtlust, et süüdistatav kirjeldab sündmusi ennastõigustavalt enda süüst vabastamise eesmärgil. Tunnistaja R.J on süüdistatava ammune tuttav, mistõttu ei pidanud kohus võimalikuks arvestada tema ütlusi Jaama 62e objektil krohvimistööde lõpetamise osas. Süüdistatav on ise
11. juulil 2004 T.N ile tunnistanud, et tööd on lõpetamata, ja lubanud objektile tagasi tulla. Samuti annavad Jaama 62e elamu fotod
12. septembrist 2004 tunnistust sellest, et ehitustööd on jäänud poolikuks. Kuna kannatanu, süüdistatav ja tunnistajad kinnitasid, et tellingud olid objektil tööde alustamise hetkel, ei ole usutav ka see, et süüdistatav pidi tellingute eest tagantjärgi veel maksma. Süüdistatava kavatsust raha omastada tõendab ka asjaolu, et peale viimase rahasumma saamist
13. juulil 2004 ta enam objektile ei ilmunud ega olnud ka hiljem kannatanule kättesaadav, milleks tal õiguspärase käitumise korral põhjust ei oleks olnud. Süüdistatava väide, et ta unustab telefone tihti poodidesse ja ei olnud seetõttu kättesaadav, ei ole asjakohane ning isegi juhul, kui see peaks paika, oli süüdistataval leping kannatanu telefoninumbriga ja tal oli alati võimalus kannatanuga ise ühendust võtta. Eeltoodu põhjal leidis kohus, et M. Tombi ütlused on mitteusaldusväärsed ning tema süü raha omastamises on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Jättes kokkulepitud ajal, s.o
14. juulil 2004 ja hiljem objektile ilmumata ning mitteilmumise takistustest teatamata, väljendas süüdistatav tahet pöörata enda kasuks talle tööde ettemaksuna usaldatud 17 500 krooni, mis seisnes tema valduses oleva raha endale jätmises kavatsuseta poolelijäänud tööd lõpetada. Ehituse töövõtuleping kinnitab, et M. Tomp sõlmis MTÜ EÜS Raimlaga lepingu aadressil Tartu Veski 42 akna veekastide ehituseks kogusummas 8500 krooni. Samal päeval sai M. Tomp MTÜ EÜS Raimlalt ettemaksuna materjalide ostmiseks 4500 krooni. Süüdistatava väitel on ta saadud 4500 krooni eest kaevanud Veski 42 objektile aknaavade augud, mis täideti kruusa ja killustikuga, ning ostnud materjalid; koos materjalide maksumusega tegi ta töid kokku 4620 krooni eest. Süüdistatava kohtus antud ütlustes esineb mitmeid vastuolusid ja nii süüdistatava kui tunnistaja R.K ütlused ei ole kooskõlas tunnistaja J.L ütlustega, millega on tõendatud, et kruusa ja killustikku objektile ei toodud ning tööd katkesid juba
15. septembri õhtuks. Süüdistatava ja R. Kramini ütlused, et nad kaevasid augud, mille täitsid kruusa ja killustikuga ning tegid torudest drenaaži, on samuti ümber lükatud J.L ütlustega, mille kohaselt tõi ta torud objektile pärast seda, kui töö objektil oli katkenud, ning reaalselt kaevati vaid kaks auku. Eelnevaga on tõendatud, et süüdistatav on andnud nii materjalide toomise, tööde mahu kui tööde katkemise põhjuste kohta mitteusaldusväärseid ütlusi. Kohus leidis, et süüdistatav on püüdnud näidata tehtud tööde mahtu tegelikkusest suuremana. Süüdistatava ja R. Kramini väited kohtus, et nad haigestusid
16. septembri õhtul ja haiguse said Veski 42 objektilt, on vastuolus süüdistatava eeluurimisel antud ütlustega, mille kohaselt käis ta
17. septembril 2004 Lagaveres betooni valamas ja sai sealt nakkuse. Sellest saab üheselt järeldada, et nii süüdistatav kui R. Kramin on haigestumise aja kohta andnud valeütlusi. Võttes arvesse mitmeid vastuolusid süüdistatava ja R. Kramini ütlustes, mis on kõrvaldatud J.L ütlustega, on ilmne, et süüdistatava ja tunnistaja R. Kramini ütlused ei ole usaldusväärsed ning N d ei saa tõendina arvesse võtta. Tunnistaja J. Lepik on nii kohtus kui eeluurimisel andnud sisult ühesuguseid ütlusi, mille paikapidavuses ei ole alust kahelda. J.L ütlustest nähtuvalt hõlmasid lepinguga kindlaksmääratud tööd lisaks aknakastide aukude kaevamisele ka aknakastide betoneerimise ja aknakastidele sadevee äravoolusüsteemi 4 rajamise. Seega on tööde mahtu arvestades ilmne, et enamik töid jäi süüdistatava poolt tegemata. Arvestades, et tööde maksumuseks lepiti kokku 8500 krooni ja MTÜ EÜS Raimla oli tööde katkemise tõttu sunnitud palkama uue töölise, kes hindas veel vajaminevate tööde maksumuseks 8000 krooni, hindas kohus süüdistatava tehtud tööde väärtuseks 500 krooni. Eeltoodust lähtudes luges kohus tõendatuks, et M. Tomp, teostades Veski 42 objektil MTÜ EÜS Raimlalt ettemaksuna saadud 4500 krooni asemel remonditöid 500 krooni väärtuses ja jättes peale
18. septembrit 2004 objektile ilmumata ning mitteilmumise takistustest teatamata, väljendas sellega tahet pöörata enda kasuks ülejäänud 4000 krooni, mis seisnes tema valduses oleva raha endale jätmises kavatsuseta poolelijäänud tööd lõpetada. Ehituse töövõtuleping kinnitab, et M. Tomp sõlmis L.H
19. aprillil 2005 lepingu Tartus Ravila 41 ehitustööde tegemiseks kogusummas 55 000 krooni. Kannatanu ütluste kohaselt lepiti kokku, et süüdistatav toob samaks õhtuks materjale 25 000 krooni eest, õhtuks süüdistatav kohale ei ilmunud. Süüdistatav oli andnud erinevad telefoninumbrid, kokku oli N d neli või viis, ning aadressiks ütles XXX XX. Ühelegi numbrile süüdistatav ei reageerinud. Süüdistatav tunnistas, et sai L.H ilt25 000 krooni materjalide ostmiseks. R.J oli lubanud objektile laduma tulla, kuid õhtul teatas, et ei tee seda tööd. Samaks õhtuks lubas süüdistatav materjalid objektile viia, kuid muud asjad tulid vahele. Süüdistatav tunnistas, et ta omastas L.H iltsaadud raha, kuid selle põhjustas asjaolu, et talle tungiti Rimi kaupluse juures kallale ja 25 000 krooni võeti temalt ära. Kohus ei pidanud süüdistatava ütlusi röövimise kohta usaldusväärseks. Süüdistatava ütluste mitteusaldusväärsust süvendab asjaolu, et ta ei ole pöördunud röövimise osas politseisse. Võttes arvesse teisi käesoleva kriminaalasja kuriteoepisoode, ei ole kohtul kahtlust selles, et süüdistatav jättis kokkulepitud tööd tegemata ja objektile ilmumata kavatsusega saadud raha endale jätta. Seega luges kohus tõendatuks, et süüdistatav omastas kolmel korral kannatanutelt saadud raha.

§ 201lg 2 p 1 subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse tuvastamist.

Jättes kokkulepitud tööd tegemata ja kannatanutele raha tagastamata ning nendega ühendust võtmata, tegutses M. Tomp kavatsusega raha endale jätta. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et tegu on tsiviilõigusliku vaidlusega, mis tuleks lahendada võlaõigusseaduse alusel. M. Tomp ei ole näidanud üheski episoodis üles omapoolset initsiatiivi asja lahendamiseks tsiviilkorras, vaid on sõlmitud tsiviilõiguslikke lepinguid ära kasutades pannud toime teod, mis vastavad

§ 201kuriteokoosseisule.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M. Tombi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on varem korduvalt karistatud, kriminaalkorras neljal korral, väärteo korras viiel korral, ja jätkanud kuritegude toimepanemist, mis näitab, et kergem karistuse liik ei ole tema mõjutamiseks piisav ja teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuid alla karistuse keskmist määra. Sellega on kindlustatud õiguskorra huvid ning on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu M. Tombi (endine Sepa) kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ning mõista M. Tombi õigeks. M. Tombi osalisel õigeksmõistmisel vähendada talle mõistetud karistust. 5 Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust. M. Tombi teos puudub süüteokoosseis. Samuti on kohus rikkunud menetlusnorme, kuna on põhjendamatult jätnud arvestamata tunnistajate ütlused. Süüdistatav leiab, et sai T.N 17 500 krooni töötasu. Selleks ajaks olid paigaldamata vaid vihmaveetorud, mis pidi paigaldatama hiljem teise firma poolt, kuna torud olid valesti tehtud. Kohus ei ole pööranud tähelepanu L.N ütlustele, et ta ei mäleta täpselt, mis tööde eest 10 000 krooni süüdistatavale tasuti. See kinnitab asjaolu, et 17 500 krooni tasuti juba tehtud tööde eest. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et tellija ei oleks pidanud hüvitama tööde tegemisel vajaminevate tellingute tasu. Tellingute kasutamise vajadust ja nende kasutamist on kinnitanud nii kannatanu kui ka tunnistajad. Samuti ei ole kannatanu viidanud, et tellingud olid tal endal olemas. Nõustuda ei saa ka kohtu seisukohaga tunnistaja R.J ütluste ebausaldusäärsuse osas. Süüdistatava näol oli tegemist ettevõtjaga, kes andis R.J tööd ühekordselt, N l puudus pikem alluvussuhe ning ei ole mingit põhjust teda mitte usaldada. Põhiliselt taandub antud episoodis vaidlus sellele, kas summa 17 500 krooni oli ettemaks või tasu tehtud töö eest. Kaitsja leiab, et on tõendatud, et tegemist oli tasuga tehtud töö eest, samas on leidnud tõendamist, et süüdistatav ja kannatanu saavad erinevalt aru sellest, kas ja kui suur oli ettemaks, milline peaks olema lepingujärgsete korrastustööde tegemine ning kas tehtud töödele kehtib garantii. MTÜ EÜS Raimlalt 4000 krooni omastamise süüdistuses on kohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta süüdistatava ütlusi kinnitavad tunnistaja R. Kramini ütlused tehtud tööde mahu kohta. Asjaolu, et kannatanu on hiljem tegemata tööde tegemise hinnaks määranud 8000 krooni, ei ole asjakohane. Turumajanduse tingimustes sõlmitakse leping juhul, kui kõigis olulistes lepingu tingimustes on saavutatud poolte vahel kokkulepe. Kohus on hinnanud tehtud tööde maksumuseks meelevaldselt 500 krooni, tuginedes kannatanu suvalisele hinnangule tehtud tööde kohta. L.H ilt25 000 krooni saamises on süüdistatav võtnud õigeks, et töid selle eest ei teostatud. Süüdistatava tegudes puudub süüteokoosseis. Tegemist on tsiviilvaidlustega. Kannatanute ja süüdistatava vahel olid sõlmitud kirjalikud lepingud, kus oli reguleeritud, milliseid töid töövõtja tellijale osutab. Seda, et lepingujärgselt töid tehti, kinnitavad kõik asjaosalised. Vaidluse all on sellised lepinguõiguslikud kategooriad nagu lepingu kohane täitmine ja garantii ning kohaldatavad õiguskaitsevahendid. VÕS § 100 järgi on lepingujärgsete kohustuste rikkumine lepingu mittekohane täitmine või kohustuse täitmatajätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 korral, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda. VÕS § 650 järgi garantiikohustuse võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki lepingu kehtivusajal ilmnenud mittevastavusi. L.N episoodis oli tegemist kannatanu poolt vaadates lepingu mittekohase täitmisega ja garantiiküsimusega ning MTÜ EÜS Raimla episoodis lepingu mittekohase täitmisega. L.H episoodis ei asunud süüdistatav lepingut täitma, samas oli ka siin sõlmitud kirjalik leping, millele tuginedes oleks kannatanu saanud nõuda lepingu täitmist või lepingu üles öelda ja nõuda raha tagastamist. Kohus ei ole analüüsinud piisavalt kaitsja seisukohti, et tegemist on tsiviilvaidlustega. Kohus heidab süüdistatavale ette, et süüdistatav ei ole näidanud ühelgi korral initsiatiivi asja lahendamiseks tsiviilkorras. Kuna kannatanud leiavad, et süüdistatav on rikkunud 6 lepingujärgseid kohustusi, oleks N l olnud võimalus kasutada asja lahendamiseks tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid. Kannatanud ei ole seda teinud. M. Tompi karistamine lepinguliste kohustuste mittekohase täitmise eest on vastuolus PS § 20 viimase lausega, mille kohaselt ei tohi kelleltki võtta vabadust üksnes sel põhjusel, et ta ei ole suuteline täitma oma lepingulist kohustust. Antud juhul on riik sekkunud kahe lepingupoole vahel tekkinud lepingulistesse suhetesse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud põhjendustel. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Kannatanu leidis, et maakohtu otsus on õige ja seda ei tuleks muuta. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, kannatanu, prokuröri ning tutvunud kriminaalaja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele M. Tompi süüditunnistamises

§ 201lg 2 p 1 järgi ajavahemikul 13.

juuni kuni

1. juuli 2004 L.N ja T.N ettemaksuna saadud 24 500 krooni omastamises materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Seoses M. Tompi süüdistuse mahu vähenemisega kuulub tühistamisele ka talle mõistetud karistus ning L.N kasuks väljamõistetud tsiviilhagi. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuses toodud väitega nagu tuleks M. Tompi poolt ajavahemikul
2. juuli kuni
3. juuli 2004 saadud summat 17 500 krooni vaadelda kui ettemaksu tegemata tööde eest. Kannatanu L.N ütluste kohaselt sõlmisid nad
4. juunil 2004 M. Tompiga ehituse töövõtulepingu Tartus Jaama 62 e ehitustööde teostamiseks ning tööde maksumuseks kujunes 36 500 krooni. Lepingu p-st 3.4 nähtuvalt oli töödeks, millised M. Tomp nimetatud summa eest pidi teostama krohvi parandused, pritskrohvimine 300 m2 ja betoontrepi valamine (tl.6).
5. juunil 2004 maksis L.N M. Tompile krohvimiseks vajalike materjalide ostmiseks 12 000 krooni. L.N väidete kohaselt nimetatud materjalid osteti ning nimetatud summa osas tal mingeid pretensioone ei ole. L.N sellesisulisi ütlusi kinnitas ka M. Tomp. L.N väitel sõitis ta
6. juunil 2004 USA-sse, kuid enne ärasõitu maksis ta M. Tompile esmalt 10 000 krooni ja seejärel veel 5000 krooni. L.N selgituste kohaselt oli lisaks töövõtulepingus ettenähtud krohvimistöödele vajalik teha maja korrastamiseks ka lisatöid. Vajalik oli vahetada tuulekodade katused, mis tähendas seda, et vana katus tuli maha võtta, teha uus laudis, osta katuseplekk ning uus plekk peale panna. Kannatanu ütluste kohaselt ta ei mäleta kas lisatöödena sai kokku lepitud ka vihmavee süsteemi paigaldamine. Nimetatud tööde teostamise osas leppisid nad M. Tompiga suuliselt kokku ning selle eest makstav summa ei käinud töövõtulepingus kindlaksmääratud 36 500 krooni hulka. M. Tomp kinnitas L.N taolise leppe olemasolu lisatööde tegemiseks. M. Tompi ütluste kohaselt olid lisatöödeks kahe tuulekoja katuse vahetus, maja tuulekastide laudade vahetus ja tuulekodadele tuulekastide ehitus, tuulekodadele vihmasüsteemide paigaldus, samuti maja vihmasüsteemide värvimine. Nimetatud lisatööde teostamiseks vajaliku materjali ostis ta L.N saadud 10 000 krooni eest ning 5000 krooni oli avanss tööde tegemise eest. M. Tombi ütluste kohaselt said nimetatud lisatööd ka tehtud ja nimetatud asjaolu ei eita ka L.N . L.N väidete kohaselt ei ole tal nimetatud osas M. Tompile pretensioone. 7 Eeltoodust saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et krohvimise teostamiseks, mis oli töövõtu lepingu sõlmimise objektiks, oli L.N ettenähtud 36 500 kroonist tasunud M. Tompile 12 000 krooni, sest M. Tompile tasutud 15 000 krooni oli lisatööde teostamiseks vajamineva materjali hind ja avanss tehtava töö eest. L.N väidete kohaselt maja krohvimine siiski teostati ning tema arvamuse kohaselt jäi maja kogupinnast krohvimata umbes 2% . L.N selgituste kohaselt peab ta selle 2% all silmas N d maja fassaadi osi, kus krohvis on augud või on see halvasti paigaldatud. Küll aga leiab kannatanu, et M. Tomp ei puhastanud pärast krohvimist maja aknaid, ei korrastanud majaümbrust, ei paigaldanud maja vundamendiplekke ning ei lõpetanud maja vihmaveesüsteemide paigaldamist. L.N taolistest selgitustest saab teha järelduse, et tegelikkuses maja krohviti, kuid ta ei olnud rahul tehtud krohvimistööde kvaliteediga. Taolisele järeldusele annab alust ka L.N poolt M. Tompile esitatud pretensioon, milles nähtub, et ta palub M. Tompil kõrvaldada puudujäägid maja remontimisel. Nimetatud kirjas nõuab L.N pragude ja suuremõõtmeliste aukude kõrvaldamist krohvis ning vihmaveetorude ja plekkribade paigaldust (tl 11). M. Tompi ütluste kohaselt teostati kogu maja krohvimine, paigaldati vihmaveesüsteem, millest jäi paigaldamata osa vihmaveetorudest, sest need ei ühildunud süsteemi ”põlvedega” ning paigaldati ka vundamendiplekid. M. Tompi taolisi ütlusi kinnitab ka tunnistaja R.J , kelle ütluste kohaselt said maja krohvimistööd tehtud, maja ümbrus sai suurest prahist puhastatud. Kaks vihmaveetoru jäi paigaldamata kuna need ei sobinud omavahel kokku. Maja aknad jäid tõepoolest pesemata. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus mitte arvestada tunnistaja ülaltoodud ütlusi, sest sisuliselt on need kokkulangevad M. Tompi ja ka L.N ütlustega. Maakohus ei ole kohtuotsuse tegemisel arvestanud tunnistaja R.J ütlusi ja seda põhjendusega, et R.J on M. Tompi ammune tuttav. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu taolise põhjendusega, sest tunnistaja ütluste tõeväärsuse hindamine ei toimu mitte sugulussidemete või tutvuse kestvuse järgi, vaid kriminaalmenetluses seadustikus sätestatud reeglitele tuginedes. L.N poolt maakohtule esitatud fotodest nähtub, et maja Tartus Jaama 62 e on krohvitud. Samas nähtub fotodelt, et tõepoolest esineb krohvis auke ( tl.20,25). Ka nähtub fotodelt, et vundamendi plekkribad on paigaldatud ( tl 22). Nimetatud fotod kinnitavad ringkonnakohtu arvates veelkord, et M. Tomp teostas Tartus Jaama 62 e asuva maja krohvimise, paigaldas vihmasüsteemid ning vundamendiplekid. L.N ütlustest ja ülalesitatud teistest tõenditest lähtudes saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et kuigi elamu krohviti, paigaldati vundamendiplekid ning osaliselt paigaldati ka vihmaveesüsteem ei olnud L.N rahul tehtud tööde kvaliteediga ja seetõttu leiab, et M. Tompil puudus õigus tema abikaasalt raha saada enne, kui tööde tellija, s. t perekond N oleks teostatud tööde kvaliteediga nõustunud. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd M. Tomp teostas Tartu Jaama 62 e maja krohvimise, paigaldas vundamendiplekid jne, s.o täitis oma lepingulist kohustust, siis oli ta õigustatud selle eest saama ka töötasu. Seega on M. Tompile T.N poolt makstud 17 500 krooni vaadeldav kui tasu tehtud töö eest ning nimetatud summa ei olnud tema jaoks võõras vallasasi. Kuivõrd

§ 201

objektiivne teokoosseis eeldab võõra vallasasja enda või kolmandate isikute kasuks pööramist, siis puudub M. Tompi käitumises omastamise objektiivse külje koosseis. 8 Seoses M. Tompi suhtes esitatud süüdistuse mahu vähenemisega kuulub vähendamisele ka talle Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistus

§ 201

lg 2 p 1 järgi, aga ka

§ 65lg 2 alusel moodustatud liitkaristus.

Kuivõrd ringkonnakohus mõistis M. Tompi õigeks ajavahemikul

1. juuni kuni
2. juuli 2004 L.N ja T.N ettemaksuna saadud 24 500 krooni omastamises, siis tuleb L.N poolt esitatud tsiviilhagi jätta

§ 310lg 2 alusel läbivaatamata.

Ringkonnakohus leiab, et tunnistades M. Tompi süüdi MTÜ-lt Raimla ettemaksuna saadud 4000 krooni ja L.H iltmaterjalide ostmiseks saadud 25 000 krooni omastamises on maakohus arvestanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis. Samas ei ole nimetatud asjaolusid vaidlustanud ka M. Tomp. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus nimetatud osas on seaduslik ja põhjendatud ning vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks selles toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Sisuliselt ei vaidlustata ka apellatsioonis maakohtu poolt tõendatuks loetud asjaolusid ning apellatsioonis taotletakse M. Tompi õigeksmõistmist nimetatud kuritegude toimepanemises seetõttu, et apellandi arvates on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi tsiviilõigusliku lepingu olemasolu M. Tompi ja MTÜ-ga Raimla ja M. Tompi ja L.H vahel ei välista isiku kriminaalõiguslikku vastutust. Nimetatud tsiviilõiguslikud lepingud olid aluseks, millele tuginedes MTÜ Raimla ja L.H usaldasid M. Tompile N le kuuluva vallasasja. Arvestades M. Tompi käitumist pärast raha üleandmist talle - MTÜ Raimla puhul kaevas M. Tomp vaid akende alla süvendid, ta ei võtnud kontakti MTÜ-ga Raimla, ei tagastanud ettemaksuks saadud raha, kuigi mõistis selgesti, et lepingut ta täita ei suuda ning L.H puhul sai ehitusmaterjalide ostmiseks raha, kuid nende ostmiseks mingeid samme ei astunud, raha ei tagastanud ning sõlmitud lepingut täitma ei asunud – saab ringkonnakohtu arvates teha otsese järelduse, et M. Tompi tegevus ei olnud suunatud tsiviilõigusliku suhte loomisele vaid tema käitumise eesmärgiks oli talle usaldatud raha omastamine. Ringkonnakohtu arvates ei ole M. Tompi süüküsimuse otsustamisel tähtsust asjaolul, kas kannatanud, s.o MTÜ Raimla ja L.H tegid omalt poolt kõik võimaliku asja lahendamiseks tsiviilõiguse norme järgides, sest isikul on õigus oma õigusi kaitsta nii kriminaal- kui ka tsiviilõiguse norme kasutades. Aarne Sarjas Mati Kartau 9 Tiit Lõhmus