lg 2 p 4, 7 ja Argo Raigi süüdistuses
mai 2008 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Liivo Tverdohlebi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli apellatsioon Prokurör ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Liivo Tverdohleb isikukood 38611296037, elukoht: XXX , Tartu, Eesti Vabariigi kodanik, varem kriminaalkorras karistatud üks kord Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaat Anu Pärtel. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 ringkonnakohus otsustas: Jätta Tartu Maakohtu 22.mai 2008 otsus muutmata ning Liivo Tverdohlebi kaitsja apellatsioon rahuldamata. -1- Välja mõista Liivo Tverdohlebilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest 2478 krooni riigituludesse. Liivo Tverdohlebil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 3 aastat.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 19.04.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 aasta ja 2 kuu vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat ja 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuse viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 30.03.2006.a. Liivo Tverdohlebilt mõisteti välja solidaarselt Argo Raigiga tsiviilhagi 1870 krooni kannatanu J.P kasuks. Tartu Maakohus arutas Liivo Tverdohlebile
lg 2 p 4, 7 järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani grupis eelneval kokkuleppel Argo Raigiga 20.03.2006 kella 20.30 paiku Tartus Riia ja Väike-Kaare tänava ristmikul toime röövimise, mille käigus tõmbas Liivo Tverdohleb võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Juta Piibarilt jõuga käest ära käekoti väärtusega 50 krooni, milles olid märkmik väärtusega 20 krooni, mobiiltelefon Nokia 1101 väärtusega 1200 krooni, kosmeetikatarbed koguväärtusega 200 krooni, J.P nimele väljastatud EV pass, SEB -2- Ühispanga pangakaart ja haigekassakaart ning rahakott väärtusega 200 krooni, milles oli sularaha 200 krooni, tekitades J.P varalist kahju kokku 1870 krooni ning põhjustades röövimisega J.P füüsilist valu. Maakohtus L. Tverdohleb ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Maakohus, asja arutanud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis leidis, et on tõendamist leidnud L. Tverdohlebi süü toimepandud röövimises ja esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud
L. Tverdohlebi süü on tõendatud kannatanu J.P kohtuistungil antud ütlustega, et 20.märtsil kella 20.00 ajal jooksis temale Riia - Väike-Kaare tänavate nurgal ootamatult selja tagant juurde meesterahvas, kes haaras tal kõigepealt paremas käes olnud kilekotist ja siis keeras kätt ja hakkas käekotti kiskuma. Valu tõttu lasi J.P koti lahti. Saades koti enda kätte pani mees jooksu. Oli hämar ja mehel oli kapuuts nii peas, et tema nägu ei olnud näha. Isikul oli seljas punakas- pruunikas ühes tükis kombinesoon ja tundus, et kombinesoonil oli tumedam triip, kuid see võis ka vari olla, kuna kõik toimus nii kiiresti ja oli hämar. Hääle järgi hindab kannatanu isiku vanuseks umbes 20-30 aastat. Mees võis olla kannatanust umbes 10 cm pikem. Kannatanu on 164 cm pikk. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka asitõendite vaatlusprotokollid (I kd, tl 119-120, 123), millega on vaadeldud politseis kannatanule kuuluvat mobiiltelefoni ja passi. L. Tverdohlebi süü on samuti tõendatud tunnistajate M.J , H.K , J.K ja T.T ütlustega. Süüdistatava Argo Raigi ütluste kohaselt olid nad koos L. Tverdohlebiga Kauburi Kaubamaja juures, kui märkasid kaubamaja ees ühte naisterahvast käekotiga. Nad leppisid L. Tverdohlebiga kokku, et võtavad naiselt koti ära, kuna neil ei olnud raha ja nad olid alkoholijoobes. Koos järgnesid naisterahvale mööda Riia tänavat. Ühel hetkel L. Tverdohleb kiirendas sammu ja hakkas naiselt kotti ära tirima. A. Raig jäi eemale umbes 10-100 m kaugusele. Kui L. Tverdohleb oli koti enda kätte saanud, hakkasid nad koos jooksma Elva tänavat mööda, jõudes staadioni juurde, võtsid kotist välja mobiiltelefoni, sularaha umbes 200 krooni ja passi. Ülejäänud asjad panid kotti tagasi ja viskasid koti üle aia. Raha jagasid omavahel. A. Raigi kätte jäid mobiiltelefon ja pass. L. Tverdohlebi ütluste kohaselt võis A. Raig selle koti võtta, kuna viimasel oli raha vaja, ta ei olnud palka kätte saanud. Järgmisel päeval olevat A. Raig seda ka öelnud. L. Tverdohleb tuli kodust XXX tänavalt. Jõudes Kauburi kaubamaja juurde, tahtis minna üle Riia tänava, kui kuulis, et keegi vilistab ning nägi paremal Argot tema poole jooksmas. Ta küsis Argo käest, et miks on viimasel tööriided vahetamata? Argo ütles, et otsis pool päeva ülemust, et raha kätte saada. Küsimusele kuhu ta läheb vastas, et saab ühe sõbraga kokku ja tegi ettepaneku koos edasi minna. Nad läksidki mööda Riia tänavat raudtee silla alt läbi ja räägiti tööasjadest. Kui L. Tverdohleb hakkas suitsu tegema, jooksis Argo otse edasi midagi ütlemata. Kuna oli juba pime siis minnes Argole Väike-Kaare tänavale järgi ei näinud ta algul Argot kusagil. Ta seisatas ja vilistas paar korda enne kui Argo vilistas vastu, alles siis nägi eespool Argot kükitamas kusagil Elva ja Väike-Kaare tänava ristil. Argo ütles, et ei viitsi sõbra juurde minna ja läheb koju XXX tänavale. Sellised L.Tverdohlebi poolt kohtuistungil antud ütlused erinevad täielikult eeluurimisel antud ütlustest. Eeluurimisel on ta röövimises süüdi tunnistanud ja kirjeldanud, kuidas ta kannatanult koti ära rebis. Maakohtu küsimusele, miks L. Tverdohleb eeluurimisel süü enda peale võttis, vastas viimane, et A. Raig pakkus talle selle eest 15000 krooni, lubades seejuures kannatanuga kõik korda ajada, tasuda kahjud ja lubas, et kannatanu võtab avalduse tagasi ning asi lõpetatakse. Küsimusele, kuidas ta oskas eeluurimisel toimunut täpselt kirjeldada ja näidata olustikuga seostamise protokolli koostamise ajal sündmuskoha asukohta, vastas L. Tverdohleb, et uurija mõjutas teda, andes enne ülekuulamist kannatanu ja A. Raigi ülekuulamisprotokolle lugeda ja -3- näitas sündmuskohal kohad ette, kus pidi olema midagi juhtunud ja kuhu ta peab fotode jaoks näitama. Kaaskohtualune A. Raig aga lihtsalt valetab tema peale, kuna keegi on teda mõjutanud. Maakohus leidis, et sellised L. Tverdohlebi põhjendused ei ole loogilised ega mõistlikud ning on paljasõnalised, ennast õigustavad ja süüd välistada püüdvad ning ilmselt antud hirmust pika vangistuse ees. L. Tverdohlebi kohtuistungil antud ütlused on ümber lükatavad teiste kogutud tõenditega. Puudub põhjus kahelda kannatanu, tunnistajate ja kaassüüdistatava A. Raigi ütlustes, kuna need on olnud põhiliselt ühesed nii eeluurimisel kui ka kohtus. Seega on L. Tverdohleb oma ütluste muutmisega ja selle kohta antud ebaloogiliste põhjendustega andnud kohtule alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses ja nende kasutamise võimalikkuses tõendina. Arvesse saab võtta ainult neid tema ütlusi, mis on kooskõlas kogutud teiste tõenditega. A. Raigi ütlusi kinnitavad nii kannatanu, tunnistajate kui ka mõlema süüdistatava osavõtul tehtud ütluste olustikuga seostamise protokollid (I kd, tl 132-136;155-157). Mõlemad süüdistatavad on iseseisvalt ja eraldi näidanud uurijale kätte sündmuskoha ja kirjeldanud teo üksikasju samamoodi. Seda kinnitas ka kohtuistungil prokuröri poolt taotletud tunnistaja politseitöötaja Tauno Tammik oma ütlustes, et olustikuga seostamise protokollide koostamise ajal sündmuskoha näitamine toimus süüdistatavate poolt antud ütluste alusel, sest nad mõlemad oli huvitatud, et saaks käidud läbi kõik sündmuskohad, et leida võimalikult rohkem esemeid, eesmärgiga tsiviilhagi vähendada. Nii A. Raig kui L. Tverdohleb oskasid näidata uurijale kannatult koti ära rebimise kui ka hiljem koti äraviskamise koha. Maakohus, võttes arvesse A. Raigi ütlusi ja teisi kogutud tõendeid kogumis, leidis, et A. Raig ja L. Tverdohleb tegutsesid koos ühise tahtlusega ja kooskõlastatult. Antud juhul L. Tverdohleb ja A. Raig tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult otsese tahtlusega pöörata enda kasuks võõrast vara. Seega on süüdistused õigesti kvalifitseeritud L. Tverdohlebi suhtes
lg 2 p 4, 7 järgi, kuna ta on varem toime pannud röövimise, milles on süüdi tunnistatud Viljandi Maakohtu 19.04.2005 otsusega. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liivo Tverdohleb on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral analoogilise kuriteo toime panemise eest. Käesoleva kuriteo pani ta toime katseajal.
Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. L. Tverdohlebi tuleb karistada reaalse vangistusega. Samas on võimalik kohaldada karistust alammääras, kuna karistuste liitmisel on lõplik karistusaeg piisavalt pikk, et anda võimalus L.Tverdohlebil teha järeldusi oma senisest käitumisest. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Liivo Tverdohlebi kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse L. Tverdohlebi süüdimõistmise osas ning teha uue otsuse, millega mõista L. Tverdohleb õigeks. Apellatsiooni kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigusnormi ja rikkus kriminaalmenetlussätteid. Maakohus arvestas ebaõigesti Argo Raigi ütlustega, kes käesolevas protsessis tunnistas L.Tverdohlebi vastu. Varasemalt on A. Raig andnud sündmuse kohta teistsuguseid ütlusi. Kuigi antud juhul ei saanud maakohus arvestada varasemate asjaoludega, sest Riigikohus saatis asja uueks arutamiseks maakohtule teises koosseisus menetlusnormi olulise rikkumise tulemusena, tuleb siiski õiglustundest lähtuvalt ja õigusmõistmise huvides arvestada kriminaalasja käiku tervikuna. Olukord on keeruline just seetõttu, et varasemalt on A. Raig ka -4- kohtuistungil väitnud, et tema pani kuriteo toime üksinda ja vaidlused olid selles, kas ta pani teo toime üksinda, grupis koos L. Tverdohlebiga või oli ta kaasaaitaja ja L. Tverdohleb pani teo toime üksinda. Miks kaassüüdistatav A. Raig asus viimati kardinaalselt teistsugusele positsioonile, jääb arusaamatuks. Asja tehiolud oma kogumis ei ole muutunud. Kannatanu nägi, et teda ründas üks isik. Ta ei näinud ründaja nägu ja oskab ründajat kirjeldada riietuse ja oletatava pikkuse järgi. Seega kannatanu ei väida tõsikindlalt, et teda ründas L. Tverdohleb. Kaitsja on seisukohal, et kui isik muudab protsessi kestel kardinaalselt oma ütlusi, siis ei peaks nendega üldse arvestama, kuna need ei ole usaldusväärsed. Kehtiva menetlusseadustiku sätete kohaselt ei arvestata varasemat kohtuprotsessi ja seega menetluslikult ei ole maakohtule midagi ette heita. Samas aga õiglustundest lähtudes jääb kahtlus, et A. Raigi käesoleval ajal antud ütlused on millestki mõjutatud. Riigikohus tegi otsuse, et maakohus ja ringkonnakohus on rikkunud menetlusnorme ja saatis asja uueks arutamiseks esimese astme kohtusse just L. Tverdohlebi kaitsja kassatsiooni alusel. Kaitsja on seisukohal, et A. Raig on kogu eelmise protsessi vältel valetanud ning tema viimaste maakohtus antud ütluste suhtes ei tohi isegi mitte avaldada kahtlusi nende usaldusvääruses, rääkimata sellest, et kedagi oleks vale ütluste eest vastutusele võetud. Selline olukord on tinginud aja ja raha raiskamist ning paneb kahtluse alla meie õigussüsteemi objektiivsuse ja õigluse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel (3.kd, tl 102–104), milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks KrMS §-le 342 lg 3 p kohaselt korrata. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi või rikkunud kriminaalmenetlussätteid, nagu seda kaitsja apellatsioonis väitnud on (3.kd tl 108). Apellatsioonis endas on etteheited menetlussätete rikkumisele ümber lükatud, kuna on õigesti leitud, et kehtiva menetlusseadustiku sätete kohaselt ei arvestata varasemat kohtuprotsessi ja seega menetluslikult ei ole maakohtule midagi ette heita (3.kd tl 108). Apellatsiooni viited õiglustundele on pigem emotsionaalset laadi, aga mitte tõsiseltvõetavad argumendid tõendite lubatavuse otsustamisel. Maakohus on tõendite kontrollimise (3.kd tl 74-85) tulemusena õigesti kõrvale jätnud L. Tverdohlebi kohtuistungil antud ütlused kui tõendi, sest esiteks on need diametraalselt vastuolus tema kohtueelsel antud ütlustega, kus ta ennast täielikult süüdi tunnistas ja ütlused olustikuga seostas; teiseks on need vastuolus ka kannatanu J.P ning süüdistatava A. Raigi kohtuistungil kontrollitud ütlustega. Lisaks sellele kuulati A. Raig ringkonnakohtu istungil L. Tverdohlebi taotlusel üle. A. Raig jäi maakohtus antud ütluste juurde ja kinnitas, et selliseid maakohtu istungil antud ütlusi andma ei ole teda keegi mõjutanud, veel vähem sundinud. Seda asjaolu kinnitas maakohtus ka menetlust teostanud Tauno Tammik (3.kd, tl (76 pöördel–77) A. Raigi kohtuistungil antud ütluste kontrollimist nende avaldamise kaudu ei ole ei L. Tverdohleb ega tema kaitsja taotlenud. -5- Kuriteosündmus leidis aset 20.03.2006, see on aastaid tagasi, mistõttu saab üksikuid faktilisi ebatäpsusi A. Raigi ütlustes mõista, aga see ei vähenda tema ütluste tõenduslikku väärtust, erinevalt L. Tverdohleb ütlustest, mis on diametraalselt vastuolulised. Maakohtu järeldused L. Tverdohlebi süü kohta põhinevad omavahel kooskõlas olevatel tõenditel, mistõttu tuleb neid käsitleda usaldusväärsetena. Sellega on ümber lükatud apellatsioonis esitatud põhjendused ja see tuleb jätta rahuldamata. Agu Timmi Üllar Roostoja -6- Ago Kutsar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.