4-08-5444\13

4-08-5444 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2008 Tartu Väärteoasja number 4-08-5444 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar Kohtuistungi sekretär Liina Parv Väärteoasi Marko Kütt´i väärteoasi liiklusseaduse § 7430 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
2. augusti 2008 otsus Kaebuse esitaja menetlusalune isiku Marko Küti kaitsja Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Marko Kütt ja tema kaitsja adv Kalju Kutsar RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 147 lg 1 p 1; 153; 154 jätta Tartu Maakohtu
3. augusti 2008 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-5444 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. novembrist
5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
6. detsembrist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. detsembrist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
10. augusti 2008 otsusega mõisteti Marko Kütt´ile liiklusseaduse § 7430 lg 1 järgi karistuseks 7 päeva aresti. Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskonna 12.05.2008 väärteoprotokolli kohaselt eiras Marko Kütt 11.05.2008 kella 23.05 ajal, juhtides mootorratast YAMAHA XT 660X registreerimismärgiga XXX Valga linnas Vabaduse tänaval Kesk ja Võru tänavate vahel, liikudes Oru tänava suunas, tahtlikult politsei poolt antud kohustuslikku peatumismärguannet, mis oli antud operatiivsõiduki sinise-punase vilkuriga, millega rikkus Liikluseeskirja § 5 nõudeid ning pani toime Liiklusseaduse § 74 30 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Maakohtus tunnistas Marko Kütt end politsei poolt antud märguande eiramises süüdi osaliselt, väites, et ta ei näinud kohe politsei peatumismärguannet. M. Küti ütluste kohaselt märkas ta Valgas Kesk tänaval mootorrattaga kahest autost mööda sõites politseipatrulli. Olles autodest möödunud jõudis hoone taha, kus oli pime nurk ja ei näinud, et politseiautol punane-sinine vilkur tööle pandi. Jõudes Oru tänava lõppu, sai ta aru vilkuritega politseiauto temale suunatud peatumismärguandest ning sattus paanikasse. Ta ei olnud, ei olnud kindel, kas tal on kehtiv liikluskindlustus ning mõeldes, et võib olla on võimalik politseid vältida, sõitis mõned meetrid edasi kõrvalisele teele. M. Kütt kahetseb, et politsei eest ära sõita üritas. Tunnistaja Meelis Maiste ütluste kohaselt teostades koos paarimehega liiklusjärelevalvet Valgas Vabaduse tänaval, fikseeris ta möödasõitu teinud mootorratta kiiruseks lubatud 50 km/h sõidukiiruse asemel 80-81 km/h. Et mootorratta kiirus oli suur ning arvestades asjaolu, et ta ei näinud registreerimisnumbrit ja kahtlustades, et mootorratas võib olla varastatud, istus ta politseiautosse, pani sinised-punased vilkurid peale sõitis koos paarimehega mootorratturile järele. Vabaduse tänavat mööda Kungla tänava nurgani jõudes nägi mootorratta tulesid 300 m kaugusel, kiirus võis olla 80-90 km/h. Mootorrattaga kohtusid peaaegu Aasa ja Oru tänavate nurgal. Vilkurid töötasid politseiautol kogu aeg. Nähes politseiautot pööras mootorrattur paremale, Oru tänava lõpu poole ja sõitis sealt, kus inimestel on aiamaad, täishooga läbi. Metsa ääres sõitis mootorrattur otse põõsastiku vahele. Et autoga ligi ei saanud läks paarimees autost välja ja nägi, et mootorratas oli mätaste vahele kinni jäänud. Olles Stalkeri kasti pannud, avastas ta hiljem, et mootorratta kiiruse näit oli tehnilistel põhjustel eest ära kadunud, sellepärast isikule kiiruse ületamise eest protokolli ei koostanud. Maakohus leidis, et politsei poolt operatiivsõiduki sinise-punase vilkuriga antud kohustusliku peatumismärguande eiramine M. Küti poolt väärteoprotokollis märgitud ajal on M. Küti enda ja tunnistaja M. Maiste ütlustega tõendatud ning M. Küti käitumine kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud väärteona liiklusseaduse § 74 30 lg 1 järgi. Karistuse määramisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Marko Küti vastutust raskendavad asjaolud puuduvad, vastutust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. Liiklusseaduse § 74 30 lõikes 1 toimepandud väärteo eest on ette nähtud karistuseks rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. 2 Nähtuvalt õiendist (tl 5-6) omas Marko Kütt väärteo toimepanemise ajal 11.05.2008 nelja kehtivat väärteokaristust, millest kolm olid liiklusalased. Eelnevalt on M. Kütti karistatud rahatrahvidega, üks rahatrahv on tasumata. Kuna varasemad rahatrahvid ei ole mõjutanud M. Kütti liikluses õigusekuulekalt käituma ning arvestades eelkõige ühiskonna taunivat suhtumist liikluses toimepandud õiguserikkumiste suhtes, pidas maakohus otstarbekaks karistada M. Kütti lühiajalise arestiga. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Marko Küti kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uue otsuse, millega lõpetada väärteomenetlus Marko Küti suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Apellatsiooni kohaselt tunnistas M. Kütt ennast süüdi osaliselt ning selgitas, et ta ei märganud talle antud peatumismärguannet ning jätkas liikumist Kesk tänavalt Vabaduse tänavale, sealt Võru tänavale ning edasi Oru tänavale, kus peatus tuttava maja juures. Alles siis nägi ta politsei operatiivsõidukit, millel töötasid vilkurid ning mis keeras samuti Võru tänavalt Oru tänavale. Kuna M. Kütt arvas, et tal puudub kehtiv liikluskindlustusleping, siis otsustas ta lahkuda mööda kõrvalisi tänavaid ning tõepoolest eiras seal politsei poolt antud peatumismärguannet. Maakohus leidis, et M. Kütt pidi Oru tänaval nägema talle antud peatumismärguannet ning seda eirates pani ta toime liiklusseaduse § 7430 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on ekslikult hinnanud kogutud tõendeid ning rikkunud menetlusnorme. VTMS § 87 kohaselt arutab kohus väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu 22.06.2006 otsuse nr 3-1-1-53-06 kohaselt arutatakse väärteoasja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, s.t kohtud on asja arutamisel seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, s.o kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud. Väärteoprotokolli kohaselt eiras M. Kütt talle antud peatumismärguannet 11.05.2008 kella 23.05 ajal Valga linnas Vabaduse tänaval Kesk ja Võru tänavate vahel, liikudes Oru tänava suunas. Seega on väärteoprotokollis üheselt määratletud väärteo toimepanemise koht: Vabaduse tänav Kesk ja Võru tänava vahel (sisuliselt kogu ulatuses). Marko Kütt seletab, et ta ei märganud väärteoprotokollis kirjeldatud kohas talle antud peatumismärguannet. Politseisõidukit nägi ta alles Oru tänaval ning seda, et peatumismärguanne on antud nimelt temale, mõistis ta veelgi hiljem. Tunnistaja M. Maiste selgitas kohtuistungil, et ta ei jõudnud mootorratturile sauaga peatumismärguannet anda. Kuna mootorrattur ületas kiirust, siis otsustati teda kontrollida. M. Maiste sisenes politseisõidukisse, käivitas selle ning järgnes M. Kütile. Tunnistaja möönab, et Marko Kütt võis Vabaduse ja Võru tänaval peatumismärguannet mitte näha, kuna sõidukite vahemaa oli piisavalt suur ning sel ajal kui politseiauto jõudis Vabaduse tänavale oli mootorratas juba tänava teises otsas. Seega pole tõendatud, et M. Kütt oleks eiranud politsei poolt antud peatumismärguannet väärteoprotokollis kirjeldatud kohas. Peatumismärguande eiramise kohta Oru-Narva tänavate ümbruses pole M. Kütile väärteoprotokolli koostatud ning seega poleks teda saanud sellise väärteo toimepanemises ka süüdi tunnistada. Maakohtu otsus ei põhine kogutud tõenditel ning kohtuliku menetluse käigus on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. VTMS § 148 p l ja 3 kohaselt kuulub maakohtu otsus tühistamisele kui menetlus on olnud ühekülgne või puudulik ning oluliselt on rikutud väärteomenetlusõigust. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et apellatsiooni põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Apellatsioonis märgitakse õigesti, et VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Õige on ka see, et Riigikohus on määruskaebuses viidatud lahendis märkinud, et kohtud on asja arutamisel seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, s.o kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud. Väärteoprotokollis (tl 2) on fikseeritud Marko Küti teokirjeldus järgmiselt „Juhtis mootorsõidukit, eiras tahtlikult politsei poolt antud kohustuslikku peatumismärguannet, mis oli korduvalt antud operatiivsõiduki sinise-punase vilkuriga“. Sellise teo toimepanemine on maakohtu poolt ka usaldusväärselt tõendatud. Esiteks on menetlusalune isik ise omaks võtnud, et saades aru, et peatumismärguanne on suunatud temale, et peatanud mootorratast kohe, vaid sõitis edasi, kuna arvas, et tal ei ole kehtivat liikluskindlustust (tl 11). Samasuguse põhjenduse esitab ta peatumismärguande ignoreerimisele ka kohtueelses menetluses (tl 7). M. Küti väide, et ta siiski lõpuks reageeris peatumismärguandele on ümber lükanud tunnistaja Meelis Maiste, kes osales M. Küti jälitamisel ja peatamisel. Ta tõendab oma ütlustes (tl 11,12), et M. Küti juhitud mootorratta suur kiirus põhjustas vajaduse tema peatamiseks. Töötavate siniste-punaste vilkuritega politseiautoga jõudsid nad paarimehega mootorrattale järele Valgas Aasa-Oru tänavate nurgal. Nähes politseiautot pööras mootorratas Oru tänava lõpu poole, kus sõitis otse põõsastikku ja jäi mätaste vahele kinni, mistõttu oligi ta võimalik tabada, kuna politseiautoga talle enam järgneda ei olnud võimalik. Seega tegi M. Kütt kõik, et eirata peatumismärguannet ja tema peatumine oli tingitud mitte soovist märguannet arvestada. Põhjendused, nagu peatumismärguande eiramise põhjustas paanikasse sattumine ja teadmatus, kas tal on olemas kehtiv liikluskindlustus, ei ole tõsiseltvõetavad ja ei saa õigustada politsei poolt antud märguande ignoreerimist. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatuga, nagu piisaks väärteoasjas menetluse lõpetamiseks sellest, et väärteoprotokolli kohaselt pani M. Kütt protokollis kirjeldatud teo toime 11.05.2008 kella 23.05 ajal Valga linnas Vabaduse tänaval Kesk ja Võru tänavate vahel, liikudes Oru tänava suunas, tegelikult pandi tegu toime mujal. Kui ka eeldada, et M. Kütt ei märganud peatumismärguannet Vabaduse tänaval, siis Oru tänaval ta seda märkas, mida kinnitab M. Kütt ise ning ka tunnistaja M. Maiste. Väärteoprotokollis on viide Oru tänavale, see asub Valga linnas, väärteoprotokollis fikseeritud teo toimepanemise aega ei ole keegi vaidlustanud, mistõttu asjaolu, et väärteoprotokollis kirjeldatud teo pani M. Kütt toime Valga linnas Oru tänaval, ei saa käsitleda VTMS § 87 rikkumisena. Maakohus on karistanud menetlusalust isikut teo eest, mis on väärteoprotokollis kirjeldatud ja toime pandud väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ning kohas, millele on väärteoprotokollis viidatud. Karistuse määramisel on maakohus põhjendatult arvestanud sellega, et Marko Kütt on süstemaatiliselt rikkunud liikluskorda, mille eest määratud rahatrahvid ei ole täitnud karistuse eesmärki - mõjutada isikut kinni pidama kehtestatud liikluskorrast. Liikluses kehtestatud reeglite rikkumine ei ole ohuks mitte ainult rikkujale enesele, vaid ka kaasliiklejatele. Neil asjaoludel on M. Küti karistamine lühiajalise arestiga põhjendatud. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4 Ago Kutsar