4-08-11535/13

Väärteoasi nr. 4-08-11535 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 10 veebruar

1. a Tartu Väärteo asja number Kohtukoosseisus 4-08-11535 kohtunik Kaie Uusen, Väärteoasi Illart Kivisalu kaebus Lõuna Politseiprefektuuri väärteootsusele 10.11.2008 väärteoasjas 2780,08,014514 Kaebuse esitaja Illart Kivisalu, isikukood 37601276529, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: X, töökoht H müügiesindaja, ülalpidamisel 1 alaealine laps, elukoht: X, varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, väärtegude korras karistatud 18-l korral neist väärteo otsuse tegemise ajal 3 kehtivat karistust sekretär Nataly Mark kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaabel Urmas Solovjov Juhindudes VärMS § 132 p1 kohtunik otsustas: Jätta Lõuna Politseiprefektuuri väärteootsus 10.11.2008 väärteoasjas nr. 2780,08,014514 Illart Kivisalu karistamise kohta LS 741lg2 järgi 180 trahviühikuga ,so 10800.00 krooniga muutmata ja Illart Kivisalu kaebus rahuldamata. Trahv tasuda Rahandusministeerium arvele 10220034796011 SEB Panka või 221023778606 Hansapanka tasumisel märkida kohustuslikult viitenumber 10220085508986 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav so 6 aprill
2. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe Asjaolud Lõuna Politseiprefektuuri 10.11.2008 väärteo otsusega nr. 2780,08,014514 karistati Illart Kivisalu LS 741lg2 järgi 180 trahviühikuga ,so 10800.00 krooniga . Otsuse kohaselt Illart Kivisalu juhtis 15.10.2008 kell 11.22 Tartu linnas Võru tänavas mootorsõidukit ,omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ,kui juhtimise õigus oli karistusena ära võetud. 24.11..
3. a. esitas Illart Kivisalu Tartu Maakohtusse kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes tema suhtes väärteo otsuse tühistamist. Kaebuse esitaja oma kaebuses leiab ,et ta juhtis sõidukit kuna ei olnud teadlik ,et tal on peatatud juhtimisõigus ,kuigi tunnistas ,et oli olnud eelnevalt kokkupuude politseiga ,kus väideti kiiruse ületamist. Ta ei olnud rahul kiiruse mõõtmisega ning protokolli koostamisega, ei tunnistanud oma süüd ega olnud nõus koostatud protokolliga ning keeldus protokollile allkirja andmast ja protokolli vastu võtmast. Ta jäi ootama protokolli alusel koostatud otsust. Keegi kohapeal ei selgitanud ,et peab otsusele ise järele minema , mistõttu ta ei olnud teadlik ,et peab ise otsusele järele minema .Ta ootas ,et otsus saadetakse postiga , kuna otsust ei saadetud ,siis ei olnud ta teadlik otsusega määratud karistusest. Mõistetud karistusest sai ta teada alles 15.10.2008 väärteo protokolli koostamisel. Ta läks kohe politseisse ja sai 11.11.2008 kätte eelneva otsuse ja mille kohe vaidlustas kohtus. Sellest tulenevalt leiab kaebuse esitaja ,et politsei väide ,et ta oli teadlik eelnevast otsusest ,mis oli jõustunud, on vale ja tema karistamine on ebaseaduslik ning palub Lõuna Politseiprefektuuri 10.11.2008 väärteootsuse nr 2780,08,014514 tühistada. Kohtuistungil jäi Illart Kivisalu oma kaebuse juurde lisades ,et ta soovib vaidlustada ka 15.10.2008 koostatud väärteoprotokolli sõnastust , protokollis on kirjas ,et ta juhtis mootorsõidukit ,tegelikult ta ei juhtinud autot, vaid istus autos Pizza poe tagumises parklas ,kui tuli politsei ja palus esitada dokumendid. Seega on protokoll ,mis oli aluseks väärteootsuse tegemisel ,valesti koostatud . 2 Kohtuväline menetleja vaidles esitatud kaebusele vastu. Kohtuväline menetleja ütluste kohaselt on kaebuse esitaja ise pannud ennast sellisesse olukorda ,kuna ta keeldus väärteo protokollile alla kirjutamast ja protokolli vastu võtmast. Väärteoprotokollis on kirjas aeg millal on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Keeldudes väärteoprotokolli vastu võtmast loobus kaebuse esitaja ise võimalusest ennast kaitsta. Ta ei teatanud menetlejale ,et soovib otsuse saatmist posti teel. 15.10.2008, kui talle koostati väärteoprotokoll ,oli tema suhtes varasem kohtuvälise menetleja väärteootsus jõustunud ja edasikaebamise tähtajad möödunud . See kui isik ei lähe otsusele järele ei tähenda ,et tema kohta ei ole otsust tehtud ja see ei kuulu täitmisele. Samuti leidis kohtuväline menetleja ,et kaebuse esitaja taotlus lugeda väärteoprotokolli sõnastus valeks ei ole põhjendatud ,kuna ta ise kohtuistungil, kui ka menetleja juures antud seletuses on tunnistanud ,et juhtis sõidukit. Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht. Kohus asja arutanud, kuulanud ära kaebuse esitaja ,hinnanud kogutud tõendeid kogumis, asub seisukohale ,et Lõuna Politseiprefektuuri 10.11.2008 väärteo otsus nr. 2780,08,014514 millega karistati Illart Kivisalu LS 741lg2 järgi 180 trahviühikuga ,so 10800.00 krooniga, tuleb jätta muutmata. Toimikus olevates tõenditest ,Lõuna Politseiprefektuuri otsusest 22.08.2008 (väärteoasjas 2780,08,o11282 tl.25) , nähtub ,et Illart Kivisalut oli karistatud LS§74 22 lg2 rahatrahviga 2100.00 krooni ja LS§74 22 lg4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Nimetatud väärteootsus jõustus 10.09.2008.Tõendatud on ,et I.Kivisalu läks Lõuna Politseiprefektuuri nimetatud väärteootsusele järele ja sai selle kätte 22.10.2008, mille vaidlustas Tartu Maakohtus, tema allkirjaga koopiate kättesaamise kohta (t.26) ja Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu seisukohad kaebuse osas (tl27-34). Tõendatud on ka ,et I.Kivisalu keeldus 6.08.2008 koostatud väärteoprotokollile nr. 2780,08,011282 alla kirjutamast ja protokolli vastu võtmast politseitöötajate märkusega protokollil (tl21). Samuti on tõendatud ,et I.Kivisalu keeldus selles väärteoasjas liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile alla kirjutamast , politseitöötaja märkusega protokollis (tl 22). Seda ,et ta keeldus protokollile alla kirjutamast ja protokolli vastu võtmast ,kuna ei olnud rahul politseitöötajate käitumisega ,tunnistas I.Kivisalu ise kohtuistungil. Talle ei olevat näidatud kiiruse mõõteseadme taatlemisdokumenti. Vastavalt VTMS §70 lg4 , kui väärteo asja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses ,peab kohtuvälise menetleja lahend olema kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. VTMS§70lg5 aga sätestab ,et käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul märgitakse menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteo 3 protokollile ja selle koopiale kuupäev ,mil kohtuvälisemenetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kätte saadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopia. Seega seaduse kohaselt eeldatakse ,et menetlusalune isik peab ise minema väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 5.02.2009 lahendis 3-1-1-83-08 punktis 13 leides , kui menetlusalune isik seda ei tee ,kannab ta üldjuhul ka riski ,mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. Kui isik teab ,et tema suhtes on toimunud väärteo menetlus ,mille tulemiks võib olla juhtimisõiguse äravõtmine , karistusotsuse tegemise kuupäevast on vähemalt 15 päeva möödunud ,kuid isik ei ole otsusega kohtuvälise menetleja juures tutvunud aga juhib vaatamata sellele mootorsõidukit ,on isik rikkunud hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse järgimiseks on vajalik ,et isik tutvuks enne mootorsõiduki juhtimist kohtuvälise menetleja juures tehtud karistusotsusega. Vastasel juhul tekiks olukord ,kus isik oleks võimalik vältida vastutust LS§741 lg2 järgi lihtsalt karistusotsusega tutvumata jättes. Mis oleks vastuolus nii LS§741 lg2 kui ka väärteomenetluse seadustikus kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemist reguleerivate norme mõtte ja eesmärgiga. Väärteomenetlusseadustik ei näe ette kohtuvälise menetleja kohustust karistusotsus otsus menetlusosalisele isikule kätte toimetada. Sama lahendi punktis 14 on öeldud ,et kui juhtimisõigusest ilma jäetud isik juhib mootorsõidukit veendumata enda juhtimisõiguse olemasolus , vastutab ta LS§741 lg2 järgi sõltumata sellest ,kas ta pidas juhtimisõiguse äravõtmist võimalikuks ,kuid lootis mingil põhjusel ,et seda ei juhtunud ,või ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest. Sellega ,et I.Kivisalu keeldus väärteoasjas 6.08.2008 koostatud väärteoprotokollile nr. 2780,08,011282 alla kirjutamast ja protokolli vastu võtmast ,kuhu oli märgitud väärteotsusega tutvumiseaeg ,võttis ta endale riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. I.Kivisalu kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei olnud ta rahul 6.08.2008 väärteoprotokolli koostamisega ja ta ei võtnud protokolli vastu .Kohus leiab ,et kaebuse esitaja pidi möönma ,et tema õigusrikkumisele järgneb karistus. Ta ei esitanud ühtegi objektiivset põhjust, miks ta ei läinud kohtuvälise menetleja juurde otsusele järele, väites ,et ta lihtsalt olevat oodanud otsust , varasema kogemuse põhjal ,et otsus saadetakse postiga koju. Kohus leiab ,et sellist I.Kivisalu tegevust võib käsitleda pigem ettevaatamatu käitumisena KarS§18 mõistes kui tahtliku käitumisena KarS§16 järgi. KarS§18lg3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest ,kui ta ei tea süüteokoosseisu vastava asjaolu esinemist ,kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Juhtimisõiguse saanud isikuna pidi ta teadma ,et LS§7422 lg2 tunnustel toimuva väärteomenetluse tulemina võidakse temalt juhtimisõigus ära võtta. Tegemist on 4 isikuga ,kes on varem väärtegude korras korduvalt karistatud .Seega rikkus I.Kivisalu hoolsuskohustust. Kohtuistungil täiendas kaebuse esitaja oma kaebust leides ,et väärteoprotokoll, mis oli aluseks väärteootsuse tegemisel ,oli valesti koostatud. Protokollis on kirjas ,et juhtis mootorsõidukit ,tegelikult ta ei juhtinud autot, vaid istus autos Pizza poe tagumises parklas ,kui tuli politsei ja palus esitada dokumendid. Kohus arutas ka nimetatud kaebuse osa ja leidis ,et kaebuse esitaja ise oma ütlustes kohtuistungil tunnistas ,et hommikul sõitis Opel Comboga kodust X maja juurest Lõunakeskusesse ,sealt Võru tänavale Pizza poe parklasse ,et minna kliendi juurde , tulles kliendi juurest tagasi istus autosse ,et jätkata sõitu, kuid enne sõitma asumist täitis tellimuslehte ,kui lähenes politseinik ja nõudis dokumente. Seejärel kutsuti ta politseiautosse ,kus koostati protokoll. Sõitu ta enam ei jätkanud ,vaid kutsus takso ja jättis auto, mis kuulus X Külmhoonele, Pizza parklasse. Kaebuse esitaja ei ole ka kohtueelses menetluses oma vastuväidetes väärteoprotokollis kirjutanud ,et ei sõitnud autoga ,vaid, et ei olnud teadlik ,et juhtimisõigus oli ära võetud. Kohus leiab kuna, kaebuse esitaja on ise kinnitanud ,et sõitis autoga ,siis jääb arusaamatuks ,miks peaks olema väärteoprotokoll valesti sõnastatud ,see et ta enne sõidu jätkamist istus hetkel autos ja täitis tellimuslehti ei ole aluseks väärteoprotokolli sõnastuse valeks lugemiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale ,et I.Kivisalu kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht karistuse osas. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse KarS §56 lg1 kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.Kivisalu käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja oma kaebuses ei soovinud rahatrahvi vähendamist ega ajatamist. I.Kivisalu näol on tegemist isikuga ,kes on korduvalt väärtegude eest karistatud (tl 12-14). Karistatuse register näitab ,et ta ei ole teinud järeldusi oma senistest karistustest ,vaid on jätkanud pidevalt uute õigusrikkumiste toimepanemist ,mistõttu puudub põhjendatud alus Lõunapolitsei Politseiprefektuuri otsuse muutmiseks ja I.Kivisalule mõistetud karistustuse vähendamiseks. Kohtunik 5 6