§-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 1, 2, 4; 340 lg 2 p 1, 3, 6 tühistada Tartu Maakohtu
p 6 ja Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p 3 ja lg 2; § 2 lg 1 ja § 4 lg 2 on Jaan Luppel kuue kuu jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist õigus taotleda Rahandusministeeriumile kirjaliku avalduse esitamisega alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist ajavahemike 12.11.2007 kuni 10.01.2008 ja 14.01.2009 kuni 21.01.2009 eest, see on kokku 67 päeva eest.
§-de 181 lg 1 ja 185 lg 1 alusel jätta Jaan Luppelt välja mõistetud määratud kaitsja tasu maakohtu menetluses 7345.50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 14851.40 krooni riigi kanda. Süüdi tunnistada Indrek Jatsõšõn KarS § 200 lg 2 p 4, 5, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust talle 2 Viljandi Maakohtu 20.04.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 11 kuud ja 27 päeva vangistust – võrra ning lugeda Indrek Jatsõšõni liitkaristuseks 7 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvestada eelvangistuse aeg 26.-28.09.2007, see on 3 päeva, karistusaja hulka ja lugeda Indrek Jatsõšõni kandmata karistuseks 7 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust alates 12.11.2007. Välja mõista Indrek Jatsõšõnilt 8799.50 krooni I.E kasuks tsiviilhagi katteks. Indrek Jatsõšõnilt välja mõistetud narkootilise aine ekspertiisi tasu 1208 krooni ja hääleekspertiisi tasu 15640 krooni jätta
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Jaan Luppe ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada täielikult, Indrek Jatsõšõni kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt, prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata.
lg 1 alusel jätta Indrek Jatsõšõni ja Jaan Luppe kohtukulud ringkonnakohtus, see on vastavalt kaitsja tasu adv Mart Sikuti poolt osutatud õigusabi eest 2631 krooni 40 senti ja kaitsja tasu adv Pille Toomi poolt osutatud õigusabi eest 2631 krooni 40 senti riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
§-s 63 lg 1 sätestatud tõenditega ning tõendite kogumisel tuleb lähtuda kriminaalmenetluse sätetest. Seega kui J. Luppelt sooviti ära võtta tema kahtlustatavana kinnipidamisel jalanõud põhjusel, et jalatsitel on kuriteojälgi, siis tulnuks läbi viia isiku läbivaatus ja see ka vastava protokolliga vormistada. Tõendi korrektselt vormistamisel oleks kahtlustatav teada saanud, mis eesmärgil temalt jalanõud ära võeti ja ta oleks ennast saanud kaitsta ning avaldada, et tal on jalas I. Jatsõšõni spordijalatsid. Mõistlikuks ei saa pidada, et alles kohtutoimikuga tutvumisel saab süüdistatav teada jalanõude äravõtmise eesmärgist.
lg 4 p 3 kohaselt kantakse isiku läbivaatuse protokolli uurimistoimingus avastatud ja asitõendina kasutatavate objektide nimetused. Käesolevas kriminaalasjas ei ole isiku läbivaatust tehtud ning seega pole olemas ranget tõendit väidetava asitõendi - Adidas spordijalatsite äravõtmise kohta. 13.11.2007 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud musta värvi Adidas spordijalatseid. Asitõendi vaatlusprotokollist ei selgu, kust ja mis asjaoludel need spordijalatsid on vaatluseks saadud, kellele nad kuuluvad, kuidas neid on enne vaatlust ja enne ekspertiisi saatmist hoitud, millise menetlustoiminguga need on ära võetud. J. Luppe on kinni peetud 12.11.2008 kell 13.30, mil talle põhjust selgitamata võeti temalt ära jalanõud - musta värvi Adidas tossud. Kinnipidamisel jalanõude äravõtmisel ei ole fikseeritud isegi mitte jalanõude numbrit ega nende täpsemast kirjeldust. Milline puutumus on asitõendil J. Luppega, seda protokollist ei selgu. Seega ei ole üheselt selge, kas 13.11.2007 vaatlusprotokollis asitõendina vaadeldud jalanõud on J. Luppelt 12.11.2007 kinnipidamisel äravõetud jalanõud. Seega on asitõendi vaatlusprotokolli koostamisel ja asitõendi hoidmisel rikutud
lg 1 ja 83 lg 2 p-de 3, 4, § 87 lg 1 p 6, § 125, § 126 lg 3 sätteid ja seetõttu on asitõendi vaatlusprotokoll tõendina lubamatu. Süüdistatavate ütlustega on tõendatud, et J. Luppel olid tema kahtlustatavana kinnipidamisel jalas I. Jatsõšõnile kuuluvad Adidas spordijalatsid. Süüdistatavate ütlusi ei ole ühegi tõendiga 6 ümber lükatud. Kui kohtul oli kahtlusi süüdistatavate ütlustes jalanõudega seonduvalt ning neid kahtlusi pole võimalik kõrvaldada, siis tuleb see süütuse presumptsiooni põhimõttest tulenevalt tõlgendada süüdistatava kasuks. Antud juhul on maakohus seda nõuet rikkunud. Maakohus ei pööranud tähelepanu ka J. Luppe ütlustele, et peale taksosõitu ja enne omal algatusel politseisse minekut käis ta õe K.L koti kadumise asjus sündmuskohal otsimas koos õega viimase kotti, mis jäi peale taksosõitu kadunuks. Seega kui isegi oleksid J. Luppel olnud jalas temale endale kuulunud Adidas spordijalatsid, siis pole välistatud, et sündmuskohal olles võisid jalatsid määrduda kannatanu verega. Süüdistatava I. Jatsõšõni ütluste kohaselt peksis tema kannatanut üksinda. Sama kinnitavad ka kannatanu ja J. Luppe. Seega on välistatud, et kuritegu pandi toime grupis. Kohus ei tohi otsust rajada oletustele. Kui kohus leidis, et J. Luppe peksis kannatanut, siis ta oleks pidanud ka ära näitama tõendid ja osundama, millal ja kuhu löödi ja millised vigastused sellest kannatanule tekkisid. Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-147-05, nr 3-1-1-85-00 on leitud, et kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Käesolevas asjas vaidlustatud kohtuotsus ei vasta Riigikohtu seisukohale. Kohus on eelistanud eksperdiarvamust, järeldades, et see on usaldusväärne. Kohus pole tõendeid hinnanud kogumis ning on rikkunud
Isiku karistamise aluseks on isiku süü. Kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist, et J. Luppe oleks 10.11.2007 kella 01.30 paiku Viljandi linnas Uuel tänaval peksnud taksojuht I.E ja temalt raha ära võtnud. Kuna J. Luppe käitumises puudub röövimise kuriteokoosseis, siis tuleb ta õigeks mõista. Süüdistatav J. Luppe esitas iseseisva apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse J. Luppe süüditunnistamise osas ning teha selles osas õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni kohaselt leiab J. Luppe, et tema ei ole kannatanu I.E suhtes kuritegu toime pannud. Kannatanu on samuti kinnitanud, et teda röövis ainult I. Jatsõšin ning et J. Luppe ei ole teda peksnud ega ka peksmise juures viibinud. Süüdistatava I. Jatsõšõni kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 23.09.2008 otsuse osaliselt ning teha uue otsuse, millega jätta I. Jatsõsõni süüdistusest välja KarS § 200 lg 2 p-d 7 ja 8 järgi ning kergendada I. Jatsõsõnile mõistetud karistust ning jätta välja mõistmata menetluskuludena ekspertiiside maksumused kokku summas 16 848 krooni. Apellatsiooni kohaselt kuulub kohtuotsus osaliselt tühistamisele
p-de 2, 3 ja 4 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja mõistetud karistuse mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kohus ei ole motiveerinud, miks ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed. Kohtuotsuses sisalduvad järeldused on oletuslikud ning kohus ei ole tõlgendanud kõrvaldamata kahtlusi süüdistatava kasuks, millega on rikkunud
§-s 7 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Kannatanu J.K on nii kohtuistungil kui eeluurimisel andnud erinevaid ja vastukäivaid ütlusi. Kohus ei ole otsust tehes sellele tähelepanu pööranud. Kannatanu J.K on 15.09.2008 toimunud kohtuistungil seletanud järgmist: „Mul oli arbuus laual ja nuga oli kõrval. Ta võttis selle noa ja lõikas arbuusi pooleks ja ütles, et nii võib ka sinuga juhtuda“. Natuke hiljem on kannatanu vastanud kohtu küsimusele, et kas I. Jatsõsõn pani teile noa kõrile järgmist: „Ma kardan küll, ma ei mäleta, mul on pärast puugihammustust mälu natuke ära. Mäletan, et nii siiski oli“. Veidi hiljem on kannatanu seletanud: „Oli ähvardus. Kõigepealt lubati teha nagu arbuusiga ja siis lubati nuga kõrile panna“. Samas vastas kannatanu kohtu küsimusele: „Ähvardus oli arbuusi katki lõikamine ja noa kõrile panemine, oli PIN koodi küsimine“. Kaitsja küsimusele, et kas teile pandi või lubati nuga kõrile panna vastab kannatanu: „Ei mäleta, ausalt“. 7 Ülaltoodud ütluste pinnalt selgub, et noa kõrile panemine ei ole usaldusväärselt kinnitamist leidnud. Samuti ei ole tõendatud noaga ähvardamine. Kannatanu näol on tegemist sügava puudega isikuga, kelle võime tajuda toimunut vahetult ja ka ajalise nihkega ei ole võrreldav terve inimese tajumisvõimega. Seega ei saa pidada piisavaks üksnes kannatanu ütlusi, millised ei ole leidnud kinnitamist muude tõenditega, I. Jatsõsõni poolt toimepandud teo kvalifitseerimise seisukohalt. Tõendamist ei leidnud, et I. Jatsõsõn oleks kannatanu I.E röövimise pannud toime grupis koos J. Luppega. Seega ei ole realiseerunud ka KarS § 200 lg 2 p 7 koosseis. Käesolevas kriminaalasjas ei ole ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, et kõnealune röövimine oleks pandud toime grupiviisiliselt. J. Luppe ja I. Jatsõsõni poolt antud ütluste kohaselt kandis kuriteo toimepanemise ajal nimetatud jalatseid I. Jatsõsõn ning need pani järgmisel päeval vahetult enne kinnipidamist kogemata jalga J. Luppe. Varasema menetluse käigus ei ole kummaltki süüdistatavalt jalatsite pärituolu ja nende kandmise aja kohta kordagi midagi küsitud, mistõttu puudus süüdistavatel ka võimalus varem selle kohta selgitusi anda. Kaevatavast otsusest ei ole välja loetav, kuidas on kujunenud kohtuniku siseveendumus, et I. Jatsõsõn pani toime J.K röövimise relva kasutades ning I.E röövimise grupiviisiliselt. Seega on kohus otsust tehes rikkunud ka otsuse motiveerimise kohustust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt varasemates lahendites (nr 3-1-1-147-05; nr 3-1-1-85-00; nr 3-1-1-47-04; nr 3-1-1-43-05) väljendanud seisukohta, et kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Viidatud Riigikohtu seisukohale kaevatav otsus ei vasta. Kohus ei ole põhistanud, miks ta peab usaldusväärseks ainult kannatanu ütlusi ja mitteusaldusväärseks süüdistatava ütlusi, kes sisuliselt on kuriteo toimepanemist kinnitanud ning andnud muus osas ka süüdistuse sisuga haakuvaid ütlusi. Nõustuda ei saa I. Jatsõsõnilt ekspertiisikulude väljamõistmisega, kuna ekspertiiside tegemise vajadus ei tulenenud esitatud kahtlustuse sisust. Süüdistatav ei pea hüvitama menetluskulusid osades, mis ei haaku esitatud süüdistusega. Sõltumata I. Jatsõsõni kuriteo kvalifikatsioonist, on temale mõistetud karistus liiga karm. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud kergendavat asjaolu, milleks on süü tunnistamine kohtuistungil ning tegude puhtsüdamlik kahetsus, milline väljendus ka vabandamises kannatanute ees. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid apellandid apellatsioone neis toodud motiividel. Prokurör palus süüdistatavate huvides esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. J. Luppe ja tema kaitsja palusid prokuröri apellatsiooni jätta rahuldamata. Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et J. Luppe ja tema kaitsja apellatsioonid on põhjendatud ning need tuleb täielikult rahuldada, I. Jatsõšõni kaitsja apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele ning prokuröri apellatsioon seoses J. Luppe õigeksmõistmisega rahuldamisele ei kuulu. Maakohtu otsus tuleb
S § 200 lg 2 p 5 ja 7 järgi tõendamatuse tõttu õigeksmõistmisele. Kuna ta on ära kandnud talle Tartu Maakohtu 10.01.2008 otsusega mõistetud vangistuse 1 aasta ja 3 päeva, siis tuleb ta viivitamatult vahi alt vabastada ja tal tekib õigus taotleda antud kriminaalasjas alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Seoses õigeksmõistmisega tuleb temalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud jätta riigi kanda. Samuti ei kuulu temalt väljamõistmisele tsiviilhagi I.E kasuks. 8 Tulenevalt J. Luppe õigeksmõistmisest ei kuulu I. Jatsõšõn süüdi tunnistamisele KarS § 200 lg 2 p 7 (grupp) järgi. Kuna tema osas eeltoodust lähtudes süüdistuse maht teatud määral väheneb ja ringkonnakohus loeb tema vastutust kergendavaks asjaoluks maakohtu istungil väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust, siis tuleb talle mõistetud karistust kergendada. Taotlust teda mitte süüdi mõista ka KarS § 200 lg 2 p 8 (relv) järgi ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. Küll aga kuulub rahuldamisele taotlus temalt välja mõistetud narkootilise aine ekspertiisi ja hääleekspertiisi tasud jätta riigi kanda kui antud süüdistusse mittepuutuvad. Ringkonnakohus leiab, et maakohus mõistis J. Luppe süüdi KarS § 200 lg 2 p 5 ja 7 järgi (II kd lk 154-155) sisuliselt ainult asitõendiks tunnistatud spordijalatsite Adidas alusel. Maakohus leidis (II kd lk 155), et kuivõrd J. Luppelt äravõetud mõlemad spordijalatsid Adidas kandsid endal kannatanu verd mitmes kohas, siis on jalatsite juhuslik kannatanu verega määrdumine välistatud ning eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et ka J. Luppe peksis kannatanut. Maakohus leidis, et süüdistatavate poolt kohtuistungil esitatud asjaolud, mille kohaselt kandis spordijalatseid Adidas kannatanu peksmise ajal I. Jatsõšõn ja J. Luppe pani need hiljem jalga, on ilmselt otsitud ja J. Luppe süüd välistada üritava iseloomuga, sest nimetatud asjaolud esitati alles viimasel kohtuistungil ning nende asjaolude kohtu jaoks piisav kontrollitavuse aste on olematu (II kd lk 154). Maakohus tuvastas (II kd lk 155), et kannatanu I.E ütluste kohaselt lõi teda I. Jatsõšõn, teised isikud olid eemal, ta kaotas teadvuse ja teadvuse taastumise järel nägi I. Jatsõšõnit temalt rahakotti võtmas. Eksperdiarvamusega luges maakohus tõendatuks, et kannatanule tekitati hulgaliselt vigastusi, mistõttu on usutav kannatanu väide, et ta kaotas teadvuse. Sellest teeb maakohus järelduse (II kd lk 155), et olukorras, kus kannatanu kaotas peksmise tagajärjel teadvuse, ei saa eeldada, et tema poolt antud ütlused vastavad kogu ulatuses asja tehioludele. Edasi maakohus järeldab, et kannatanu ütlused ei saa välistada J. Luppe osalust kannatanu peksmisel. Tunnistajate K.L ja M.P ütlusi maakohus tõendina ei arvestanud (II kd lk 155). Maakohus leidis, et süüdistatava I. Jatsõšõni ütlused, mille kohaselt ta peksis I.E üksi, ei vasta asjas uuritud tõenditele. Ringkonnakohus peab vajalikuks maakohtu poolt viidatud tõenditele hinnangut andes kontrollida kohtuistungi protokollis kajastatut. Taksos olid peale kannatanust taksojuhi I.E ja süüdistatavate veel tunnistajad K. Luppe, M.P ja M.L . K.L on süüdistatava J. Luppe õde ja keeldus
Prokurör loobus tunnistaja M.L u ülekuulamisest (kannab välisriigis vanglakaristust) põhjendusel, et tunnistaja ei oska määravat informatsiooni anda (II kd lk 121). Ka I. Jatsõšõni kaitsja ei pidanud selle tunnistaja ülekuulamist vajalikuks (II kd lk 130). M.P andis maakohtus ütlusi (II kd lk 114-115). Seoses teatud asjaolude mittemäletamisega tunnistaja poolt prokurör taotles tema eeluurimisel antud ütluste osalist avaldamist ja see taotlus rahuldati (II kd lk 114). Peale avaldamist tunnistaja jäi selle juurde, et ta ei mäleta enam asjaolusid täpsemalt. Kuigi prokurör oma süüdistuskõnes (II kd lk 139) leidis, et M.P eeluurimisel antud ütlusi saab tõendina kasutada, maakohus otsust tehes ei arvestanud tema poolt eeluurimisel antud ütlusi (II kd lk 155). Ringkonnakohus märgib, et samas puudub otsuses hinnang selle tunnistaja poolt maakohtus antud ütlustele tervikuna ja sellest tulenevalt ei saa ringkonnakohus selle tunnistaja ütlusi käsitleda. Jäävad seega kannatanu ja süüdistatavate ütlused, mida on võimalik hinnata. Kannatanu I.E on maakohtus (II kd lk 75-76) muuhulgas andnud järgmisi ütlusi: Küsimus: jõudsite Viljandisse, mis siis juhtus? Vastus: tulime Uuelt tänavalt ülesse, siis hakati nõudma peatust, venitasin veel natuke ja siis nõuti sundkorras, jäin seisma, kõik läksid minema, keegi ei teinud juttu arvest, enne seda peatasin auto paremal tee serval ja väljusin, küsisin, kes maksab arve. Viimane oli rivis I. Jatsõšõn, kohtusime tänava keskel. 9 Küsimus: kas teile vastati ka selle arve küsimise peale? Vastus: ei, absoluutselt mitte midagi. Nägin, kuidas käsi tõusis, panin käe näo ette. Indreku käsi tõusis, et mind lüüa, teisi praktiliselt ei olnud, nad olid juba üle tänava, nurga taga. Küsimus: löök järgnes ka? Vastus: jah. Küsimus: kuhu löök oli? Vastus: näkku. Küsimus: kas sellele järgnes veel lööke? Vastus: jah, siis ma juba lamasin paremal küljel. Küsimus: kas selle esimese löögi tagajärjel te kukkusite maha? Vastus: jah. Küsimus: mis juhtus siis kui te maas olite? Vastus: tundsin lööke näkku, arvan et need olid jalgadega, sest need olid tugevad löögid. Küsimus: kas oskate öelda, kus siis oli J. Luppe? Vastus: siis olid nad tänavalt kõik edasi läinud, kui mind löödi kõnniteel. Küsimus: kas sellest võib järeldada, et lööjaid oli üks? Vastus: kui ma tulin teadvusele 2-3 minutit hiljem, tõsteti mind jopest, tulin teadvusele ja Indreku käes oli minu rahakott ja tegeles sellega, vaatas sinna sisse, andis rahakoti tagasi, ütles, mis sa siin vedeled, sõida ära. Küsimus: kui te teadvusele tulite, kas oli teisi inimesi veel? Vastus: ei, tänav oli tühi. Küsimus: mis te edasi tegite? Vastus: istusin autosse ja sõitsin ära, vasak silm ei avanenud, parema silma avasin käega, sõitsin koju. Küsimus: kas te olete selliseid ütlusi sama moodi andnud? Vastus: kohtueelses uurimisel olin haiglas ja ma oletasin ainult, et teised olid juures. Ka oletasin, et teised seisid ja vaatasid pealt, tegelikult olime kahekesi, viimased inimesed keerasid ära tänavalt minu nähes. Küsimus: kas siis keegi veel teid peksis? Vastus: minu juures, kui ma teadvusele tulin, oli Indrek, tema tõstis jopest, tagastas rahakoti, aga ma ei tea, kas vahepeal oli veel keegi. Küsimus: kas J. Luppe ei osalenud? Vastus: ei näinud J. Luppet. Ringkonnakohus leiab kannatanu eeltoodud ütlusi analüüsides, et nendest nähtuvalt teda peksis I. Jatsõšõn üksi ja teisi seal juures ei olnud. Kannatanu ütluste kohaselt J. Luppe teda ei peksnud ega temalt raha ära ei võtnud. I. Jatsõšõn on kinnitanud (II kd lk 132-133), et ta üksi peksis ja röövis I.E-d . Küsimusele, mida ta oskab öelda tossude päritolu kohta, on I. Jatsõšõn vastanud, et need on tema omad ja need olid tal jalas, kui ta taksojuhti peksis. J. Luppe läks hommikul nendega minema, pani need kogemata jalga (II kd lk 134). J. Luppe andis ütlusi (II kd lk 134-135), et ta pole seda tegu toime pannud, milles teda süüdistatakse. Maakohus on kannatanu ja I. Jatsõšõni eeltoodud ütlustele vaatamata leidnud, et kannatanu ütlused ei välista J. Luppe osalust tema peksmisel ja I. Jatsõšõni ütlused ei vasta asjas uuritud tõenditele. Viimase all peab maakohus nähtavasti silmas asitõendiks tunnistatud spordijalatseid, mis olid määrdunud kannatanu verega ning millised võeti ära J. Luppe jalast. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, sest puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et ka J. Luppe peksis kannatanut ning tal olid seejuures jalas nimetatud jalatsid. Apellatsioonis on õigesti märgitud, et maakohtu selline järeldus ei põhine uuritud tõenditel, milleks on eelkõige kannatanu I.E ja kaassüüdistatava I. Jatsõšõni ütlused. Ringkonnakohus märgib, et kui isegi 10 eeldada, et I. Jatsõšõn annab J. Luppe „päästmiseks“ soodsaid ütlusi, ei saa arvestamata jätta kannatanu ütlusi põhjendusega, et ta oli vahepeal teadvuseta ja seetõttu ei tea, kes teda peksid. Kannatanu on korduvatele küsimustele vaatamata jäänud selle juurde, et kõik teised läksid ära ning teda peksis ja röövis ainult I. Jatsõšõn. Millegagi ei ole ümber lükatud süüdistatavate väide, et asitõendiks olevad jalatsid olid peksmise ajal I. Jatsõšõni jalas ning võisid siis määrduda kannatanu verega ning järgmisel hommikul J. Luppe pani need kogemata endale jalga. Seda väidet kinnitab ka see, et süüdistuse kohaselt I.E peksti 10.11.2007 kella 01.30 paiku, kuid J. Luppe peeti kahtlustatavana kinni alles 12.11.2007 kell 13.30 ja siis temalt võeti ära musta värvi Adidas tossud, milledel on näha verekahtlane määrdumine (I kd lk 185). Seega oli võimalus tal nimetatud tossud järgmisel hommikul jalga panna, nagu süüdistatavad seda väidavad. Ekspertiisiakti kohaselt (I kd lk 39-40) nimetatud jalatsid olid küll määrdunud kannatanu I.E verega, kuid selle kohta, et need olid J. Luppe jalas ja ta peksis jalgadega kannatanut, tõendid puuduvad. Maakohus leidis, et jalatsite juhuslik kannatanu verega määrdumine on välistatud ja kuna need võeti ära J. Luppe jalast, siis järelikult tema oli ka kannatanu peksja. Süüdistatavate väidet, et need jalatsid olid peksmise ajal hoopis I. Jatsõšõni jalas ning J. Luppe pani need järgmisel hommikul kogemata endale jalga, peab maakohus mitteusaldusväärseks ja esitatuks eesmärgiga välistada J. Luppe süü. Samas maakohus märgib, et selle väite piisav kontrollitavuse aste on olematu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus antud juhul rikkus
lg 3 nõuet, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Maakohus küll pidas J. Luppe süüd tõendatuks asitõendiks olevatele jalatsitele tuginedes, oletades, et need said kannatanu verega määrduda ainult siis kui J. Luppe jalgadega kannatanut peksis, kuid ringkonnakohus leiab, et see järeldus ei tugine ühelegi maakohtus uuritud tõendile. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et J. Luppe oli talle inkrimineeritud kuriteo toimepanija ning leiab, et ei ole tõendatud talle esitatud süüdistus KarS § 200 lg 2 p 5 ja 7 järgi ning
Õigeksmõistmisest tulenevalt tuleb tühistada ka talle mõistetud liitkaristus ja kohaldatud tõkend ning temalt kannatanu I.E kasuks tsiviilhagi ja kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine. J. Luppe kandis alates 10.01.2008 talle Tartu Maakohtu 10.01.2008 otsusega mõistetud vangistust 1 aasta ja 3 päeva. Ajavahemikuga 10.01.2008 kuni 13.01.2009 tuleb tal see karistus lugeda kantuks ning vabastada ta viivitamatult vahi alt. Kuna seoses antud kriminaalasjaga viibis J. Luppe ajavahemikel 12.11.2007 kuni 10.01.2008 ning 14.01.2009 kuni 21.01.2009 vahi all, see on kokku 67 päeva, siis tulenevalt õigeksmõistmisest ning lähtudes
p 6 ja Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p 3 ja lg 2; § 2 lg 1 ja § 4 lg 2 (kuna puuduvad § 1 lg 3 toodud asjaolud) on J. Luppel 6 kuu jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist õigus taotleda Rahandusministeeriumile kirjaliku avalduse esitamisega alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist 67 päeva eest. Kannatanu I.E kasuks välja mõistetud tsiviilhagi 8799.50 krooni jääb I. Jatsõšõni kanda. J. Luppelt maakohtu poolt välja mõistetud kaitsjatasu 7345.50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 14851.40 krooni jäävad
§-de 181 lg 1 ja 185 lg 1 alusel riigi kanda. Tulenevalt J. Luppe õigeksmõistmisest ei kuulu I. Jatsõšõn süüdi tunnistamisele ja karistamisele KarS § 200 lg 2 p 7 (grupp) järgi. Seoses J. Luppe õigeksmõistmisega talle esitatud süüdistuses ei ole enam alust käsitleda prokuröri apellatsiooni, milles taotleti J. Luppe süüditunnistamist ka KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. I. Jatsõšõni kaitsja on vaidlustanud I. Jatsõšõni süüditunnistamise KarS § 200 lg 2 p 8 (relv) järgi, kuna kannatanu sellekohased ütlused on olnud erinevad ja vastukäivad. Ringkonnakohus leiab, et ei ole alust kaitsja apellatsiooni selles osas rahuldada. 11 I. Jatsõšõnile esitatud süüdistuses on märgitud, et ta ähvardas J.K noaga, asetades noa kannatanu kõrile ja nõudis pangakaardi PIN koodi avaldamist, mille J.K noa ähvardusel ka ütles. Maakohus leidis (II kd lk 153), et kannatanu kohtuistungil antud ütlustele tuginedes ei saa tõsikindlalt järeldada, et I. Jatsõšõn asetas kannatanu kõrile noa ja vähendas selle võrra süüdistuse mahtu. See ei tee noaga ähvardamise süüdistust aga olematuks, sest kannatanu ütluste kohaselt I. Jatsõšõn võttis noa ja lõikas arbuusi pooleks, öeldes, et nii võib ka kannatanuga juhtuda, kui ta ei avalda pangakaardi PIN koodi. Kontrollimaks kaitsja väiteid kannatanu ütluste vastuolulisuse kohta ja andmaks hinnangut neile ütlustele on vaja lähtuda kohtuistungi protokollis kajastatust. Kannatanu J.K on maakohtus (II kd lk 115-116) muuhulgas andnud järgmisi ütlusi: Küsimus: milles see ähvardus seisnes? Vastus: mul oli arbuus laual ja nuga oli kõrval. I. Jatsõšõn võttis selle noa ja lõikas arbuusi pooleks ja ütles, et nii võib ka sinuga juhtuda. Küsimus: kas teie suhtes vägivalda ka tarvitati? Vastus: jalaga lõi silma siniseks ja ähvardas. Küsimus: kuidas see jalaga löömine toimus? Vastus: toas, see karatemehe jalg tõusis kõrgele. Küsimus: kunas teid löödi? Vastus: kui ma keset tuba püsti olin. Küsimus: kuhu teid löök tabas? Vastus: uurijal on pilt olemas, näitab parema silma peale. Küsimus: kas teid voodis olles löödi? Vastus: ei löödud. Ma ehmatusega tulin ise püsti. Küsimus: kas I. Jatsõšõn pani teile ka noa kõrile, et saada PIN koodi? Vastus: ma kardan küll. Ma ei mäleta, mul on pärast puugihammustust mälu natuke ära. Mäletan, et nii siiski oli. Ta sai PIN koodi. Soovis saada PIN koodi. Küsimus: oli see PIN kood kuhugi kirjutatud ka? Vastus: see oli ikka peas. Kes ei ütleks, kui ähvardatakse, ütlesin välja PIN koodi. Küsimus: te vastasite kohtu küsimusele kahte moodi, kas teile pandi nuga kõrile või oli ähvardus panna nuga kõrile? Vastus: oli ähvardus. Kõigepealt lubati teha nagu arbuusiga ja siis lubati nuga kõrile panna. Küsimus: täpsustage palun? Vastus: ähvardus oli arbuusi katki lõikamine ja noa kõrile panemine oli PIN koodi küsimine. Küsimus: kas teile pandi või lubati nuga kõrile panna? Vastus: ei mäleta ausalt. Ringkonnakohus leiab kannatanu eeltoodud ütlusi analüüsides, et neis ei esine selliseid vastuolusid, mis seaks ütlused tervikuna kahtluse alla. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu ütlustega on tõendatud, et I. Jatsõšõn kasutas kannatanu suhtes temalt vara (Hansapanga kaart) hõivates vägivalda (löömine) ning ähvardas PIN koodi teadasaamiseks teda noaga, mis annab aluse tema süüditunnistamiseks lisaks teistele talle süüks arvatud KarS § 200 lg 2 punktidele ka punkt 8 järgi. I. Jatsõšõni kaitsja on vaidlustanud ka I. Jatsõšõnile mõistetud karistuse, pidades seda liiga karmiks. Kaitsja leiab, et maakohus on alusetult jätnud I. Jatsõšõni vastutust kergendava asjaoluna arvestamata tema puhtsüdamliku kahetsuse, mis väljendus oma süü tunnistamises ja kannatanute ees vabandamises. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et I. Jatsõšõni puhul on alusetult jäetud tema karistust kergendava asjaoluna arvestamata puhtsüdamlik kahetsus. Kohtuistungi protokollist nähtub, et I. Jatsõšõn on tunnistanud, et ta käitus valesti, ta on nõus kannatanu ees vabandama ja kahju hüvitama (II kd lk 133). Viimases sõnas on ta samuti kahetsenud oma tegu (II kd lk 136). Maakohus on karistuse mõistmisel märkinud (II kd lk 12 156), et I. Jatsõšõni puhul ei saa asjassepuutuvate asjaolude osalist kohtule avaldamist tõlgendada KarS § 57 lg 1 p 3 järgse puhtsüdamliku kahetsusena. Miks ei saa, seda maakohus ei ole põhjendanud. Kuna I. Jatsõšõn on kohtuistungil oma tegusid kahetsenud ja kannatanute ees vabandanud, siis ringkonnakohus leiab, et see tuleb KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt lugeda tema karistust kergendavaks asjaoluks. Kuna seoses J. Luppe õigeksmõistmisega I. Jatsõšõni süüdistuse maht teatud määral vähenes ja tal esineb eeltoodud karistust kergendav asjaolu, siis tuleb talle mõistetud karistust kergendada. Ringkonnakohtu istungil I. Jatsõšõn leidis, et õiglane karistus kahe röövimise episoodi eest oleks 5-6 aastat vangistust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ta pani need röövimised küllaltki lühikese ajavahemiku jooksul toime, kasutades esimesel juhul nuga ja teisel juhul tekitas raske tervisekahjustuse. See näitab tema süü suurust ning kuna ta oli eelnevalt korduvalt kohtulikult karistatud, siis oli igati põhjendatud talle pikaajalise vangistuse mõistmine. Seetõttu ringkonnakohus peab võimalikuks tema karistust vähendada ainult ühe aasta võrra, mõistes talle KarS § 200 lg 2 p 4, 5, 8, 9 järgi karistuseks 7 aastat vangistust. Sellest tulenevalt kuulub ühe aasta võrra vähendamisele ka talle KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistus. Kaitsja vaidlustas ka I. Jatsõšõnilt narkootilise aine ekspertiisi ja hääleekspertiisi tasude väljamõistmise, kuna nimetatud ekspertiiside tegemise vajadus ei tulenenud esitatud kahtlustuse sisust. Kaitsja leiab, et süüdistatav ei pea hüvitama menetluskulusid, mis ei haaku esitatud süüdistusega. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga ja selles osas kuulub apellatsioon rahuldamisele. I. Jatsõšõn peeti kahtlustatavana J.K osas toimepandud röövimises kinni 26.09.2007. 03.10.2007 määrati narkootilise aine ekspertiis, kuna I. Jatsõšõni elukoha läbiotsimisel leiti hõbepaberisse pakituna valget pulbrilist ainet ja suitsetamispiip. Ekspertiisiakti kohaselt ekspertiisiks esitatud valge aine ei sisalda narkootilisi ega psühhotroopseid aineid. Ekspertiisiks esitatud piibus esineb kanepile iseloomulikku narkootilist ainet. Ekspertiisi maksumuse õiendi kohaselt ekspertiisi kogumaksumus on 1208 krooni (I kd lk 100-104). 10.10.2007 määrati hääleekspertiis, kuna läbiotsimisel leiti VHS kassett TDK Hi8, millele on salvestatud isikute vestlused. Ekspertiisiakti kohaselt videokassetil paiknenud videosalvestise heliriba kvaliteeti parandati ning helilõigud ja nende parandused salvestati CD plaadile. Ekspertiisi maksumuse õiendi kohaselt ekspertiisi kogumaksumus on 15640 krooni (I kd lk 105-109). Maakohus leidis (II kd lk 158), et nimetatud ekspertiisid on läbi viidud seoses J.K suhtes toimepandud kuriteoga ning seega on ekspertiiside maksumuse suhtes kohustatud subjektiks I. Jatsõšõn. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, sest nimetatud ekspertiisid ei ole kuidagi seotud I. Jatsõšõnile esitatud röövimise süüdistusega ning teistes kuritegudes talle antud asjas süüdistust ei ole esitatud.
lg 1 p 3 kohaselt on küll menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ja
kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, kuid ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu peab sellisel juhul olema puutumuses tema süüdistusega seotud ekspertiisidega. Antud juhul sellist puutumust ei ole tuvastatud, sest need ekspertiisid ei tulenenud röövimise süüdistusest.
Määratud kaitsjate adv M. Sikuti ja P. Toomi poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa kummalgi 2631.40 krooni tuleb jätta
lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi
§-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi. 13 Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 14 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.