1-07-11337/7

1-07-11337 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-07-11337 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Liina Parv Kriminaalasi Margo Sarapiku, Ene Piiri ja Oleg Konopljovi süüdistus KarS § 380 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2008 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Oleg Konopljovi kaitsja Arina Liskmann Prokurör Külli Saks Süüdistatav Oleg Konopljov elukoht: XXX XX ; isikukood: 37112232747; töökoht: AN Officer Eesti OÜ, IT-spetsialist varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Arina Liskmann. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-11337 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. veebruarist
5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
6. märtsist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. märtsist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
10. oktoobri 2008 otsusega mõisteti Oleg Konopljov süüdi ja karistati KarS § 380 järgi rahalise karistusega 400 päevamäära, s.o 20 000 krooni. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ja karistati Ene Piiri ja Margo Sarapikku, kuid nende osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Maakohus arutas O. Konopljovile KarS § 380 (alates
11. märtsist 2007 KarS § 3851) järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles Sityco Infotechnology OÜ juhatuse liige alates
12. juulist 2002 kuni
13. märtsini 2004, jättis ajavahemikul detsember 2003 kuni
14. märts 2004 Tartu Maakohtule esitamata Sityco Infotechnology OÜ pankrotiavalduse, vaatamata sellele, et osaühing oli püsivalt maksejõuetu, millega rikkus ÄS § 180 lg 51 tulenevat kohustust esitada kohtule viivitamatult pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus luges tõendatuks, et osaühing oli süüdistuses nimetatud ajaperioodil püsivalt maksejõuetu. Tunnistaja Indrek Lepsoo (osaühingu pankrotihaldur) ütluste kohaselt ei saanud ta kindlalt väita, et osaühing oleks
15. a detsembris olnud püsivalt maksejõuetu, sest selle termini üle võibki vaidlema jääda, kuid sellisest raskest olukorrast väljatulemine oleks olnud väga ebareaalne. Kohus leidis, et püsiva maksejõuetusega on tegemist ka juhul, kui maksejõuetusest väljatulemine on ebareaalne. Vastasel juhul jääb juhatusele seadusega pandud kohustusega (esitada pankrotiavaldus) taotletav eesmärk, s.o kaitsta võlausaldajaid, saavutamata. Sityco Infotechnology OÜ ja V.M vahel sõlmitud laenulepingu nr 2 lisa 2 kohaselt oli
16. detsembri 2003 seisuga sissenõutavaks muutunud nõudeid 237 656 krooni, millest osaühing oli ära tasunud 40 000 krooni. Pankrotihalduri aruandes välja toodud asjaolu, et detsembris hakkas täituma OÜ-ga Datagate sõlmitud koostöölepingu järgne 400 000 krooni suurune arvelduskrediit, kinnitab ka osaühingu raamatupidamiskontode väljatrükk, mille järgi oli osaühingu võlgnevus
17. jaanuari 2004 seisuga OÜ Datagate ees 473 349.92 krooni.
18. detsembri 2003 seisuga koostatud bilansi järgi oli osaühingul maksimaalselt varasid, mille arvel oleks saanud kohustusi täita, 353 892 krooni väärtuses (materiaalne põhivara summas 116 316 ei ole sinna arvestatud, sest see oli vajalik majandustegevuse jätkamiseks). Arvestades, et krediidilimiit oli täis ja et laenuleping oli sõlmitud osaühingule äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (intress 9% kuus, viivis 0,15% päevas), siis oleks tulnud osaühingul täita laenulepingust tulenevad sissenõutavaks muutunud kohustused, et vältida ülikiiresti kasvavaid intressi- ja viivisekulusid, samas OÜ-lt Datagate uute kaupade saamiseks oleks pidanud osaühing tagastama ka krediiti, sest uute kaupade saamine oli hädavajalik tulu teenimise seisukohalt. Väidetavalt O. Konopljovi ja Kallaste Kalur AS vahel sõlmitud eelleping oli F.P (Kallaste Kalur AS juhatuse esimees) ütlustest tulenevalt üldine visioon, mis ei andnud pooltele mingeid õigusi ega kohustusi, vaid selleks tuli hiljem sõlmida töövõtuleping. Ajutise 2 maksejõuetuse kindlakstegemisel on olulise tähtsusega selle ajaline kestvus, konkreetse maksejõuetuse perioodi lugemine ajutiseks või püsivaks tuleb välja selgitada juhtumipõhiselt. Määravaks on asjaolu, kui tõenäoliselt laekuvad äriühingule teda maksejõuetusest väljatoovad rahalised vahendid. Lepingute puhul on kõige elementaarsemaks täitmist tagavaks tingimuseks see, et lepinguliste kohustuste rikkumise korral on teisel poolel võimalik kasutada lepingut rikkunud poole suhtes õiguskaitsevahendeid. Eeldades, et O. Konopljovi ja Kallaste Kalur AS vahel oli sõlmitud eelleping, mille täitmine pidi toimuma
19. a juulis (7 kuud pärast osaühingu maksejõuetuks muutumist), võib endiselt öelda, et
20. a detsembri lõpu seisuga oli osaühing püsivalt maksejõuetu, kuna puudusid igasugused garantiid osaühingu maksejõuetust lõpetavate rahaliste vahendite laekumise osas. Mõistet „viivitamata“ tuleb mõista „esimesel võimalusel“ tähenduses. Seega ÄS § 180 lg 51 tulenevalt on juhatus kohustatud esitama pankrotiavalduse esimesel võimalusel pärast osaühingu püsivalt maksejõuetuks muutumist. Avalduse esitamist takistavate, eelkõige objektiivsete asjaolude esinemisel tuleb seda teha esimesel võimalusel pärast takistuse ära langemist. Kuna O. Konopljov jättis pankrotiavalduse üldse esitamata, siis rikkus O. Konopljov juhatuse liikmena ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustust, realiseerides sellega KarS § 380 objektiivse koosseisu. Selgitamaks välja, kas O. Konopljov on jätnud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata, tuleb tuvastada, et viimane tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Tartu Maakohtu
21. märtsi 2005 otsusest nähtub, et OÜ Datagate esitas kohtule pankrotiavalduse Sityco Infotechnology OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt oli osaühingu võlg OÜ Datagate ees 26.08.2003-21.01.2004 tarnitud kauba eest 432 693 krooni, mis tuli tasuda hiljemalt
22. jaanuaril
23. OÜ-le Datagate võlgnetava summa suurust ja ajahetke kinnitavad ka pankrotihalduri
24. detsembri 2003 seisuga koostatud bilanss ja väljavõtted raamatupidamiskontodest. Sellest saab järeldada, et osaühingul ei olnud alates
25. jaanuarist 2004 võimalik OÜ-lt Datagate krediidi alusel kaupu saada. O. Konopljovi sõnul ei olnud ta kursis osaühingu majandusliku olukorraga, kuna raamatupidamise ja müügi poolega tegeles E. Piir. Samas oli ta teadlik OÜ Datagate poolt võimaldatava arvelduskrediidi suurusest ja selle ära kasutamisest. Sityco Infotechnology OÜ ja V.M vahel sõlmitud laenulepingust tulenevatest kohustustest omas O. Konopljov kogu aeg ülevaadet, sest tema selle lepingu sõlmis, seejärel muutis ja tegi ka tagasimakseid. Kohus leidis, et O. Konopljov oli teadlik osaühingu majanduslikust seisundist ja selle püsivast maksejõuetusest, mida eelkõige kinnitab tema käitumine enne ja pärast osaühingu võõrandamist. OÜ Datagate juhatuse liikme Natalia Ivanova ütluste järgi palus ta
26. a märtsis osaühingul müümata kauba tagastada ning käis koos kolme teise töötajaga Tartus kaubal ka järel, kuid kaupa kätte ei saanud, sest O. Konopljov kutsus turvafirma ega lasknud seda ära viia. O. Konopljov lubas, et saadab kauba järgmisel päeval ise ära, kuid ei täitnud oma lubadust. O. Konopljovi poolt OÜ-le Datagate kaupade tagastamata jätmine ja seejärel osaühingu võõrandamine kinnitavad, et ta oli teadlik osaühingu püsivast maksejõuetusest. Kui OÜ Datagate tuli kaupadele järgi, pidi O. Konopljovile saama selgeks, et enne kõigi võlgnevuste likvideerimist ei ole osaühingul võimalik uusi kaupu saada, mis oli aga eelduseks, et osaühing saaks kaupade müügilt tulu teenida ja endal lasuvaid kohustusi täita. Küsimusele „miks otsustasite tagastada just laenulepingust tuleneva kohustuse?“ vastas O. Konopljov, et pärast seda, kui E. Piir oli talle osaühingu rasket olukorda selgitanud, nõustus ta sellega, et kõigepealt tuleb täita ettevõtte majanduslikku seisu kõige rohkem kahjustavad kohustused. Seda, et O. Konopljov eelistas täita laenulepingust tulenevaid kohustusi, kinnitab
27. veebruari 2004 kassa väljamineku order, mille kohaselt tasus ta osaühingu nimel V.M 60 000 krooni. See väide ei pea paika aga järgmise laenu tagastamise puhul. Nimelt toimusid 3
28. märtsil 2004 järgmised sündmused: 1) O. Konopljov täitis V.M ees laenulepingust tuleneva kohustuse 100 000 krooni ulatuses; 2) juhatuse koosolekul kutsuti senised juhatuse liikmed tagasi ning uueks juhatuse liikmeks valiti M. Sarapik; 3) O. Konopljov ja E. Piir võõrandasid oma osaluse osaühingus M. Sarapikule. Nende sündmuste ajaline seotus tõestab ilmekalt, kuidas O. Konopljov eelistas ühte võlausaldajat teistele, teades, et osaühing on maksejõuetu ja et sellest seisust enam väljapääsu ei ole. O. Konopljovi eelkirjeldatud käitumine lükkab ümber ka väite, et O. Konopljov uskus, et saab tulevikus Kallaste Kalur AS-ga sõlmitud lepingust osaühingule tulu. O. Konopljovi ütluste kohaselt soovis ta osaluse maha müüa põhjusel, et tal olid suured probleemid teise osaniku E. Piiriga. Kuna aga viimane tahtis ka oma osalust müüa ja O. Konopljov ei olnud enda arvates piisavalt kompetentne kõiki funktsioone täitma, siis otsustas ta ka enda osa maha müüa. Kui eeldada, et O. Konopljov otsustas osaühingu võõrandada just nimetatud põhjusel, siis kinnitab see veel kord tema teadlikkust osaühingu püsivast maksejõuetusest. Nimelt oli väidetavalt Kallaste Kalur AS-ga sõlmitud lepingu puhul tegemist O. Konopljovi projektiga, mille edukas täitmine oli otseselt seotud tema isikuga, mistõttu pidi O. Konopljovile olema selge, et oma osaluse võõrandamine tähendas osaühingu jaoks tulevikus saadava tulu äralangemist. O. Konopljovi teadlikkust osaühingu olukorrast tõendab ka tema käitumine pärast osaühingu võõrandamist. Tunnistajate N.I ja A.K ütluste ning A.K ja O. Konopljovi vahel toimunud kirjavahetusega luges kohus tõendatuks, et viimane tegutses osaühingu juhatuse liikmena ka pärast M. Sarapiku saamist ettevõtte omanikuks ja juhatuse liikmeks. Sisuliselt tunnistas ka O. Konopljov kohtus osaühingu juhatuse liikmena edasi tegutsemist. O. Konopljovi juhatuse liikmena edasi tegutsemine seisnes tunnistaja E.K ütluste järgi Sityco Infotechnology OÜ esindamises tehingus OÜ-ga Bait Arvutisalong, kus viimane ostis esimeselt arvutikaupu, et need siis OÜ-le Äritugi edasi müüa. Tunnistaja M.V väitel vahendasid OÜ Äritugi ja OÜ Bait Arvutisalong vahel toimunud tehingut nii E. Piir kui O. Konopljov. OÜ Äritugi osalus tehingus seisnes kaupade edasi müümises OÜ-le Alfa Arvutid. M.V ütluste kohaselt tasus OÜ Äritugi kauba eest tehingu vahendajale O. Konopljovile, kes hiljem omakorda andis OÜ-le Äritugi edasimüüdud kauba eest raha. Sityco Infotechnology OÜ varade müügist saadud rahadega täideti osaühingule laenulepingust tulenevad kohustused 134 000 krooni ulatuses. Kuigi dokumendid on allkirjastatud M. Sarapiku poolt, luges kohus eeltooduga tõendatuks pankrotihalduri seisukoha, et M. Sarapiku puhul oli tegemist variisikuga. Ka M. Sarapik kinnitab, et tema ei teinud muud, kui allkirjastas dokumente, kusjuures ta ei vaevunud neid isegi läbi lugema. Seega on leidnud tõendamist, et O. Konopljov oli osaühingu püsivast maksejõuetusest teadlik juba juhatuse liikmeks olemise ajal, mistõttu oli tal ÄS § 180 lg 51 alusel kohustus esitada pankrotiavaldus. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu O. Konopljovi kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, mõistes O. Konopljovi õigeks. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. O. Konopljov ei ole realiseerinud KarS § 380 objektiivset koosseisu. Sityco Infotehnology OÜ püsiv maksejõuetus ei ole tõendatud. Pankrotihalduri I. Lepsoo ütlused ei kinnita, et osaühing oli püsivalt maksejõuetu ajavahemikul detsember 2003 kuni
29. märts
30. Kaitsja küsimusele vastas I. Lepsoo otse, et tegemist oli ajutise maksejõuetusega. 4 I. Lepsoo lähtus ütlusi andes
31. jaanuaril 2005 koostatud pankrotihalduri aruandest, mille koostamisel ei ole arvesse võetud kõiki dokumente, mis on seotud Sityco Infotechnology OÜ majandusliku seisundiga ajavahemikul detsember 2003 kuni
32. märts
33. Pankrotihaldur ei arvestanud Kallaste Kalur AS ja Sityco Infotehnology OÜ vahel
34. oktoobril 2003 koostatud eellepingut, mille objektiks on Kallaste Kalur AS infosüsteemi juurutamine. Nimetatud eellepinguga võivad osaühingule kaasneda täiendavad õigused ja kohustused. Antud eelleping on väga oluline O. Konopljovile inkrimineeritud süüteo subjektiivse külje analüüsimisel. Süüteo subjektiivsest küljest on oluline mitte garantii rahaliste vahendite laekumise osas eellepingu alusel, vaid O. Konopljovi teadmine, veendumus ja tahtmine selle projekti realiseerumise võimalikkuses. Pole kahtlust, et selle projekti realiseerumisel võiks Sityco Infotehnology OÜ täita olemasolevaid kohustusi võlausaldajate eest. Kui rääkida konkreetselt perioodist detsember 2003 kuni
35. märts 2004, siis O. Konopljovil ei saanud tekkida kahtlust projekti võimalikkuses. Seda kinnitas ka tunnistaja F.P , öeldes, et Kanada partner peatas projekti alles
36. a jaanuaris. Kohus on jätnud tähelepanuta kaitsja väite, et ajavahemikul detsember 2003 kuni
37. märts 2004 ei ole osaühingu raamatupidamise eest vastutav isik E. Piir koostanud raamatupidamise bilanssi, kust otseselt nähtuks osaühingu tegelik majanduslik seisund. Bilansi pidi Sityco Infotechnology OÜ esitama registrile
38. a juuliks. Enne tutvumist raamatupidamise bilansiga puudub alus väita osaühingu püsivat maksejõuetust. Väide, et osaühingu osaluse võõrandamine
39. märtsil 2004 tõendab seda, et O. Konopljov oli teadlik osaühingu püsivast maksejõuetust, on oletuslik. Pole tuvastatud põhjuslikku seost osaluse võõrandamise ja püsivast maksejõuetusest teadmise vahel. Ümber ei ole lükatud O. Konopljovi väidet, et osaluse võõrandamise põhjuseks olid probleemid teise juhatuse liikme E. Piiriga, kes otsustas oma osaluse maha müüa. Kohtuotsuses puuduvad piisavad põhjendused. Kriminaalasja analüüs ei vasta õiguspraktikas ja teoorias omaksvõetud reeglitele. Kohtuotsusest peab olema jälgitav kohtu arutluskäik süüdistatava teo vastavuse kohta karistusseadustikus sätestatud deliktistruktuuri elementidele. Otsuses kriminaalasjas olevate tõendite loetlemine ei ole iseenesest kohtuotsuse põhistus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tartu Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud motiividel, paludes apellatsiooni rahuldada. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud materjale, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus ei pea KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks selles toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Apellatsioonis vaidlustati süüdistatava süüdimõistmine maakohtus uuritud tõendite ja järelduste osas ning sellest tulenevalt taotleti tõendite ümberhindamist ning O. Konopljovi suhtes õigeksmõistva kohtulahendi tegemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud motiivide ja järeldustega süüdistatava süü tõendatuse osas. Samas ei nõustu ringkonnakohus juba maakohtus esitatud ja sisuliselt 5 apellatsioonis korratud O. Konopljovi süü eitamisele rajatud kaitseversiooniga ning ringkonnakohus leiab, et maakohus on süüdistatava sellekohased vastuväited kriminaalasjas kogutud tõenditele rajanevalt igakülgselt uurinud ning need põhistatult ümberlükanud. Maakohtu poolt uuritud tõenditele rajanev otsuse motiveering on ringkonnakohtule veenev ja puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas vaidlust selle üle, et Sityco Infotehnology OÜ-l olid 2003 detsembriks tekkinud võlgnevused OÜ Datagate ja V.M ees. Ka ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud momendil ei olnud Sityco Infotehnology OÜ võimeline nimetatud võlgnevust likvideerima, sest tal puudusid selleks materiaalsed vahendid. Maakohtu otsust on sisuliselt vaidlustatud põhjusel, et apellandi arvates ei olnud Sityco Infotehnology OÜ 2003 detsembriks püsivalt maksevõimetu, sest
40. oktoobril 2003 oli Sityco Infotehnology OÜ ja AS Kallaste Kalur vahel sõlmitud eelleping, mille realiseerimisel oleksid Sityco Infotehnology OÜ rahalised raskused olnud ületatavad. Sellest tulenevalt puudub O. Konopljovi käitumises ka subjektiivne teokoosseis. Ringkonnakohus nagu maakohuski, leiab, et Sityco Infotehnology OÜ maksejõuetus oli 2003 detsembriks püsiv. Tartu Maakohus on kohtuotsuses nimetatud asjaolu põhjalikult analüüsinud ning ringkonnakohus nõustub sellega (III kd tl 52-53). Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega, nagu annaks Sityco Infotehnology OÜ ja AS Kallaste Kalur vahel sõlmitud eelleping aluse väiteks, et Sityco Infotehnology OÜ makseraskused olid ajutised. AS Kallaste Kalur esindajana nimetatud eellepingu sõlminud F.P on andnud ütlusi, et nimetatud eelleping ei andnud kummalegi lepingupooltest mingeid õigusi ega pannud ka mingeid kohustusi. Sõlmitud eelleping oli vaid üldine visioon. Samas sõltus lepingu reaalne täitmine F.P i välispartnerist ning seega ei saanudki mingit kindlat koostööd välja kujuneda. F.P i ütluste kohaselt oleks reaalsete tegudeni jõutud pärast külmhoone valmimist, kuid mitte enne 2004 juulit. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus Sityco Infotehnology OÜ-l olid 2003 detsembriks tekkinud võlad, milliste tasumiseks ta puudusid materiaalsed võimalused ning kus AS-ga Kallaste Kalur sõlmitud eellepingu reaalse täitmise tähtaega ei olnud võimalik määratleda (see sõltus välisinvestorist) ning polnud isegi teada, kas eellepingus märgitud töid üldse tegema hakataksegi (nimetatud eelleping ei realiseerunudki), puudus O. Konopljovil 2003 detsembrist
41. märtsini 2004 igasugune alus eeldada, et nimetatud eelleping võimaldab osaühingul ületada materiaalsed raskused. Tegelikkuses kuulutatigi
42. märtsil 2005 välja Sityco Infotehnology OÜ pankrot ja seda nimelt võlgnevuste pärast OÜ Datagate ees, mis tekkisid juba
43. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 6 Tiit Lõhmus