1-08-9627 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-08-9627 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarik

§ 184lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 25.

septembri 2008 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Gina Kleine ja tema kaitsja advokaat Heiki Kuningas Prokurör Marju Persidskaja Süüdistatav Gina Kleine elukoht: XXX XX , isikukood: XXXXXXXXXXX, töökoht: ei tööta varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Kaitsja advokaat Kalju Kutsar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu

1. septembri 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-9627 muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. jaanuarist
3. 1 Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
4. veebruarist
5. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
6. veebruarist
7. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
8. septembri 2008 otsusega mõisteti Gina Kleine süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat ja kaks kuud.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 22.08.2007 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 2 aastat 6 kuud vangistust ja mõisteti Gina Kleinele kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud vangistust. Maakohus arutas Gina Kleinele

§ 184

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, omandas tuvastamata ajal, kohas ning viisil narkootilist ainet – 82,5 metadooni tabletti –, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis oma elukohas XXX XX , enda käekotis, kuni need politsei poolt 05.02.2008 läbiotsimise käigus leiti ning ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on kohtualuse süü tõendatud. NPALS § 4 kohaselt on käitlemine lubatud üksnes neile isikutele, kes omavad selleks vastavat luba, arsti ettekirjutust või retsepti. Kuna G. Kleine ei kuulu käitlemisõigust omavate isikute ringi, siis ei olnud temale narkootilist ainet sisaldavate tablettide valdamine lubatud. NPALS § 7 lg 1 kohustab käitlejat, kellel puudub luba narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete käitlemiseks, kuid kes hoiab seda enda valduses, viivitamatult selle üle andma kohalikule politseiprefektuurile. Kohus leidis, et kuna G. Kleine leidis tabletid enda kodust, s.o tema poolt valitsetavast ruumist, ja pani need enda käekotti, siis sellega oli ta tabletid enda valdusesse võtnud. Tablettide valdamine G. Kleine poolt on tõendatud läbiotsimisprotokolli ning süüdistatava kohtus antud ütlustega. Läbiotsimisprotokolli ja süüdistava enda ütlustega on leidnud tõendamist, et G. Kleine ei andnud tablette politseile üle vabatahtlikult, vaid nende kättesaamiseks tuli politseil G. Kleine suhtes jõudu rakendada. Süüdistatava õe S.K kohtus tunnistajana ülekuulamise käigus antud ütluste kohaselt kuulusid G. Kleine käekotist leitud metadooni sisaldavad tabletid temale, mitte süüdistatavale. S.K väitel sai ta need tabletid sõbra käest tasuta. Kohus ei lugenud S.K ütlusi usaldusväärseks. S.K 2 kohtus antud ütluste kohaselt kartis ta, et ta õde saab teada neist metadooni tablettidest, samas ei teinud ta midagi selle vältimiseks. Ta pani tabletid käekotti ega üritanud neid peita. Eeltoodu ei ole aga eluliselt usutav, nagu seda ei ole ka väide, et S.K sai süüdistuses nimetatud koguses, s.o 82,5 metadooni tabletti, narkomaanist sõbra käest tasuta. Lisaks andis S.K eeluurimise käigus hoopis teistsuguseid ütlusi, põhjendades vastuolusid väitega, et kartis vangi sattumist. Seega ei leidnud S.K ebausaldusväärsete ütluste tõttu tõendamist, et G. Kleine valduses olnud metadooni tabletid kuulusid talle. Tartu Maakohtu 22.08.2007 otsuse ning karistusregistri väljavõttega luges kohus tõendatuks asjaolu, et G. Kleine on varem toime pannud

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Järelikult on G. Kleine puhul täidetud

§ 184lg 2 p 2 kohaldamise eeldus.

Narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine eeldab koosseisu asjaolude suhtes vähemalt kaudse tahtluse tuvastamist.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. G. Kleine kohtus antud ütluste kohaselt ei tekkinud tal pärast tablettide põrandalt leidmist isegi mitte kahtlust, et tegemist võib olla narkootikumidega. Alles pärast politsei ilmumist tema elukohta tekkis G. Kleinel arusaam, et tablettide puhul võib tegemist olla narkootikumidega, mispeale ta keeldus politseile vabatahtlikult oma käekotti andmast. G. Kleine väitel oleks ta narkootikumide olemasolust teadmisel need kohe ära hävitanud. Kaitsja lisab G. Kleine väidetele veel, et süüdistatava käitumine politsei saabudes oli täiesti normaalne, arvestades, et G. Kleine oli varem juba sarnase teo eest süüdi mõistetud, mistõttu ei tohiks tema vastuhakku politseile tahtluse tuvastamise juures tema kahjuks lugeda. Läbiotsimisprotokolliga on tõendatud, et läbiotsimise käigus keeldus G. Kleine politseile käekotti vabatahtlikult andmast, mistõttu oli politsei sunnitud G. Kleine suhtes jõudu rakendama. Tartu Maakohtu 22.08.2007 kokkuleppemenetluses tehtud otsuse kohaselt tunnistati G. Kleine süüdi muuhulgas episoodi eest, mis seisnes metadooni tableti müümises, mis kinnitab, et G. Kleine oli seda tabletti varem näinud ja käes hoidnud. Eeltooduga on tõendatud G. Kleine teadmine asjaolust, et väidetavalt põrandalt leitud tablettide puhul oli tegemist narkootilise ainega. Viimane lükkab ümber ka kaitsja väite, nagu süüdistava vastuhakk politseile oli normaalne käitumine. Karistuse mõistmisel arvestas kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. G. Kleine tegevuses karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esinenud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on G. Kleinet varem ühe korra kriminaalkorras karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemise eest. G. Kleine vabanes vanglast 04.10.2007 tingimise enne tähtaega katseajaga 2 aastat 6 kuud, kuid ligikaudu 4 kuud hiljem, s.o 05.02.2008, pani ta toime uus samalaadse kuriteo. G. Kleine oli teadlik, et kui ta paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, siis pööratakse kandmata jäänud karistuse osa täitmisele ning sellele lisandub veel uue süüdimõistva otsusega mõistetud karistus. Eeltoodu näitab, et G. Kleinele anti võimalus ennast parandada ja õiguskuulekat elu elada, kuid vaatamata sellele otsustas ta kuritegeliku elu kasuks. Samuti ei avaldanud 6 kuud reaalset vabadusekaotust G. Kleinele preventiivset mõju, mistõttu kohus leidis, et G. Kleinet tuleb karistada reaalse vangistusega, mis on varem mõistetud karistusest suurem, s.o 3 aastat 2 kuud vangistust. 3 Apellatsioonis esitatud taotluste sisu G. Kleine palub tühistada Tartu Maakohtu

1. septembri 2008 otsuse ja teha uue, õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei ole G. Kleine talle süükspandud kuritegu toime pannud. Ta tunnistab, et narkootikumid leiti tõepoolest tema kodust ja tema käekotist, kuid väidab, et need kuulusid tema õele K-le, kes sel ajal tema juures elas. Kozlavska vajas neid tablette enda tarbeks. G. Kleine kaitsja advokaat H. Kuningas palub tühistada Tartu Maakohtu
2. septembri 2008 otsuse ja teha uue, õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei teadnud süüdistatav leitud tablettide päritolu, mistõttu on välistatud kuriteo subjektiivne külg. Seega puudub kuriteo koosseis ja süüdistatav tuleb õigeks mõista. Maakohus ei ole järginud KrMS §-s 61 sätestatud nõuet, samuti kriminaalõiguse põhimõtet, mille kohaselt kõrvaldamata kahtlused tõlgendatakse süüdistatava kasuks. Nimetatud asjaolud on käsitletavad kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kohtuotsus ei vasta KrMS § 339 lg 1 p 8 nõudele, st resolutiivosa järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele. KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt. Samas ei saa kohus teha järeldusi tõendi elulise usutavuse alusel. Kui tõendi usaldusväärsuse ümberlükkamiseks puuduvad tõendid, ei piisa ainult usutavusest. Tunnistaja K ja süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamiseks ei saa teisi tõendeid kasutada, sest need puuduvad. Esmatähtsad on asjaolud, kes oli süüdistatava juurest leitud aine omanik ning kas süüdistatav teadis aine päritolust ning kui teadis, siis millal ja mis asjaoludel teada sai. Nende asjaolude tuvastamiseks saab kasutada otseste tõenditena vaid tunnistaja ja süüdistatava ütlusi. Ülejäänud tõendid kinnitavad, et narkootiline aine leiti, kuid ei anna abi tunnistaja ja süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamiseks. Tunnistaja K ütlused kujutavad endast eneserõõna. Sellest lähtudes tuleb kriitiliselt hinnata tema eeluurimisel antud ütlusi. Kui tunnistaja oli narkootilise aine omanik ja käitles seda, siis on igati mõistetav tunnistaja eeluurimisel antud ütluste eesmärk − vastutusest vabanemine. Süüdistatav käitus loogiliselt, pannes tabletid esmalt kõigi silma alt ära. Arvestades asjaolu, et süüdistatav kandis kotis oma ravimeid, pani ta leitud tabletid esmalt oma kotti. Pole alust kahelda süüdistatava ütlustes, kes soovis tuvastada tablettide päritolu ja küsida nende kohta esmalt oma õelt. Kuna õde oli hommikul ära sõitnud, otsustas ta õe ära oodata ja asjaolud välja selgitada. Kohtu poolt viidatud AÕS § 98 lg 1 ütleb, et isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni. AÕS § 98 lg 2 ütleb, et asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud asja üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile. Süüdistataval oli teadmine, et leitud ese kuulub tema õele, mistõttu oli süüdistatava tahe suunatud leitud asja omaniku ja päritolu väljaselgitamisele. Narkootilise aine valdusse saamisel selle viivitamatu üleandmine politseile on õigusvastasust välistavaks asjaoluks NarkoS § 7 lg 1 alusel. Narkootilist ainet saab ära anda, kui valdaja teab, 4 et tema valduses on selline aine. Süüdistuse tõendamise kohapealt on oluline tõendada, et süüdistatav teadis tablettide valdusse saamisel nende tegelikku päritolu.

§ 184koosseisu realiseerumine eeldab tahtlust.

Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et käitleb narkootilist ainet. Istungil avaldati süüdistatava eeluurimisel antud ütlused, kus süüdistatav arvas algul, et tegemist on tavaliste tablettidega, kuid hiljem arvas, et need on narkootilised ained. Kohtuistungil süüdistatav täpsustas, et leitud tablettide päritolust sai ta aru siis, kui politsei saabus. Asjaolu, et süüdistatav on varem karistatud narkootilise aine käitlemise eest, ei ole veel piisav, tõendamaks süüdistatava teadmist leitud tablettide päritolu kohta. Leitud tabletid olid kilekotis. Kerkib küsimus, kas sellisel kujul pakendatud tablette nähes on võimalik neid narkootikumideks pidada. Kui süüdistatavale ette heita, miks ta tablette politseile üle ei andnud, siis tuleb arvestada asjaolu, et ajavahemik tablettide leidmise ja politsei poolt äravõtmise vahel võis olla mõned tunnid. 05.02.2008 kell 11.00 on koostatud läbiotsimisprotokoll. Süüdistatav leidis tabletid sama päeva hommikul. Asja, sh narkootilise aine leiu korral on selline aeg ebapiisav, et ette võtta toiminguid omaniku ja asja päritolu tuvastamiseks ning selle äraandmiseks. Süüdistatav soovis kindlaks teha tablettide omaniku ja tablettide olemuse. Enne õe saabumist ja asjaolude tuvastamist võeti tabletid politsei poolt ära. See tähendab, et süüdistatav poleks saanud ka kõige parema tahtmise korral ja tablettide päritolust teadmisel neid ise üle anda. Teades, et ta on karistatud ning tema juures on narkootiline aine, kaotas süüdistatav enesekontrolli, sattus paanikaase, mis on inimlikult ka mõistetav. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Määratud kaitsja … advokaat … poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa … krooni tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 … märgitud lahendi. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjatele makstud tasudest seoses nende osalemisega kohtuistungil ja seega on … kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis olid osutatud advokaat … poolt. Tiit Lõhmus Mati Kartau 5 Aarne Sarjas