4-09-1413 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2009 Tartu Väärteoasja number 4-09-1413 Kohtunik Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
- veebruari 2009 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vallo Robi (isikukood 37311212745) määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Vallo Robi määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
- veebruari 2009 määrusele läbi vaatamata ja tagastada määruskaebus Vallo Robile. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 02.02.2009 määrusega lahendati VTMS § 79 lg 3 p 1 alusel Vallo Robi kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 15.01.2009 määruse peale väärteoasjas nr 2602,08,
- Vaatamata maakohtu poolt määruses märgitule, et kõnealune määrus ei ole VTMS § 191 p 12 tulenevalt edasikaevatav, esitas V. Robi, esindaja Heigo Petsi vahendusel, maakohtu määrusele määruskaebuse. Tartu Maakohus oma 17.02.2009 määrusega jättis esitatud määruskaebuse läbi vaatamata. Maakohtu määruses selgitatakse, et määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui selle vaidlustamine ei ole välistatud väärteomenetluse seadustiku § 191 kohaselt. Maakohus leidis, et VTMS § 191 p 12 välistab määruskaebuse esitamise kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud kohtu määruse peale. Eeltoodud asjaoludel tegi kohtunik VTMS § 118 lg 2 p 2 alusel määruskaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, sest määruskaebuse esitamiseks puudus seaduslik alus. V. Robi esitas Tartu Maakohtu 17.02.2009 määrusele määruskaebuse, taotledes VTMS § 191 p 12 põhiseaduse vastaseks tunnistamist, V. Robi edasikaebeõiguse tunnistamist, Tartu Maakohtu 02.02.2009 ja 17.02.2009 määruste tühistamist ning väärteoasjas nr 2602,08,017713 menetluse uuendamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu kohtunik täielikult ignoreerinud kaebuse esitaja palvet tunnistada kohtuasjas põhiseadusega vastuolus olevaks VTMS § 191 p
- Kohtunik ei ole pidanud vajalikuks analüüsida seaduse ja põhiseaduse vahelist vastuolu, mistõttu ei saa kaebuse esitaja pidada kohtulahendit õiguspäraseks. Kaebuse esitaja palus kohtul analüüsida oma põhiõiguste riivet ja kohtul langetada selles osas ka otsus. Isegi kui kaebuse esitaja taotlus on põhjendamatu, peab kohus taotlust menetlema ja langetama põhjendatud otsuse. Kaebuse esitaja soovib teada, mis roll on Tartu Maakohtul juhtudel, kui politsei mätsib kinni oma ametnike väärtegusid pädevust mitteomavate isikute otsuste alusel, politsei annab välja liikluseeskirjade uusi tõlgendusi, mille kohaselt pole politseiametnik vastutav ühegi rikkumise eest ja tema suhtes algatatud menetlused peab lõpetama asja uurimise soovi puudumisega, liikluseeskirju peab tõlgendama vastavalt politseiametnike tujule (politsei ülemkomissari seisukoht, et peatumis- ja parkimiskeeld ei kehti, kui teisi sõidukeid ei segata) ja kohtunik ise jätab kaebuses esitatud taotlused läbi vaatamata. Kaebuse esitaja leiab, et tema vastu algatatud menetlus riivab tema õigusi, au ja head nime ning ta taotleb menetluse läbiviimist vastavalt seadusele. Nimetatud taotluse aluseks on VTMS § 29 lg 3, mis kohustab menetlejat algatama asjas menetluse ja mida kaebaja palub kohtul seekord mitte eirata. Ta soovib seaduslikku väärteomenetluse läbiviimist, liiklusõnnetuse süüdlase väljaselgitamist ning tema rehabiliteerimist, tema õiguste ja au ja hea nime ennistamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 17.02.2009 määrus on seaduslik ja tuleb jätta muutmata. V. Robi määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohus on V. Robi määruskaebuse läbivaatamata jätmisel põhjendatult tuginenud VTMS § 191 p-le
- VTMS § 191 kohaselt võivad määruskaebusi esitada kohtumenetluse pooled ja menetlusvälised isikud, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Seejuures saab kohtumenetluses koostatud kohtu määrusi vaidlustada vaid juhul, kui seda ei välista VTMS §
- Osundatud paragrahvi punktis 12 on sätestatud, et määruskaebust ei saa esitada kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud kohtu määruse peale (v.a kohtu määrus, mis on tehtud konfiskeerimise kohta väärteomenetluse käigus). Eeltoodust tuleneb, et kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tehtud kohtu määrus on lõplik ja selle peale esitatava määruskaebuse sisuline lahendamine välistatud. Seetõttu tuleb selline määruskaebus jätta kohtul läbi vaatamata. Eelnimetatud seisukohta on väljendanud Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-119-
- Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga VTMS § 191 p 12 põhiseadusega vastuolus olemise kohta, samuti väitega, et on rikutud kaebuse esitaja põhiõigusi. Isiku õigus kaevata tema suhtes tehtud kohtulahendi peale kõrgemalseisvale kohtule ei tähenda tingimata, et talle peab olema tagatud võimalus käia läbi kogu kohtuhierarhia. Kuna määruskaebustega vaidlustatakse menetluslikke küsimusi, on nende puhul korduva edasikaebamise välistamine veelgi mõistetavam. Seega on Tartu Maakohus 17.02.2009, jättes läbi vaatamata V. Robi esindaja määruskaebuse, toiminud seaduslikult ja oma vastavat seisukohata ka põhjendanud. Ringkonnakohus ei anna hinnangut V. Robi kaebustele politseiametnike ja maakohtu kohtuniku tegevuste üle ega võta seisukohta selles, kas menetleja oleks pidanud tema suhtes algatatud menetlust jätkama VTMS § 29 lg 3 kaalutlustel. V. Robi kaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale arutas Tartu Maakohus, koostades selle kohta 02.02.2009 ka põhjalikult motiveeritud määruse, mille peale, vastavalt seadusele, ei saa edasi kaevata. Ringkonnakohus märgib, et VTMS § 198 kohaselt on määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud määrus lõplik ega kuulu edasikaebamisele ja seega on käesolev määrus lõplik ja selle peale enam edasi kaevata ei saa. Kohtunik T.Lõhmus
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.