Obsah (6)

§ 38§ 29§ 23§ 2§ 16§ 20

4-08-7629 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2009, Tartu Väärteoasja number 4-08-7629 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Väärteoasi Aleksandr Vovnjuki väärteoasi AS

§ 38

lg 1 järgi kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

§ 38lg 2 järgi väärteoasjade arutamisest osavõtjatele kulude tasumise juhendi kehtestab Vabariigi Valitsus. Kr

MS § 178 lg 1 järgi kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile ning eksperdile ja spetsialistile, kes ei tööta riiklikus ekspertiisiasutuses, hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud: 1) saamata jäänud sissetulek sama paragrahvi lõike 4 järgi; 2) päevaraha; 3) sõidu- ja ööbimiskulud. KrMS § 178 lg 4 järgi kannatanule, tunnistajale, tõlgile, eksperdile ja spetsialistile, kellele ei säilitata töökohal palka, hüvitatakse menetleja kutsel ilmumise korral kogu töölt eemalviibitud aja eest tema keskmine palk tööandja tõendi alusel. Kui kannatanu, tunnistaja, tõlk, ekspert või spetsialist ei esita tööandja tõendit, arvutatakse hüvitis töölt eemalviibitud aja eest, lähtudes kehtivast miinimumpalgast. KrMS § 178 lg 5 järgi Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrusega: 1) kannatanule, tunnistajale, tõlgile, eksperdile ja spetsialistile makstava tasu suuruse ning maksmise korra; 2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitiste suurused ja maksmise korra. KrMS § 178 lg 5 ja

§ 38lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse 22.

detsembri 2005 määrusega nr 322 kehtestatud „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ (edaspidi Määrus nr 322) § 1 sätestab, et nimetatud korda kohaldatakse kriminaal- või väärteomenetlusest osavõtuga seotud kulude hüvitamisel kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile, eksperdile ja spetsialistile ning tsiviil- ja halduskohtumenetlusest osavõtuga seotud kulude hüvitamisel eksperdile, koosseisuvälisele tõlgile ja tunnistajale (edaspidi menetlusest osavõtja). Seega menetlusalune isik ei ole menetlusest osavõtja, kellele seadus lubab menetluskulusid hüvitada. Eeltoodud põhjusel ja seadusliku aluse puudumisel ei ole võimalik hüvitada V. Juškinile sõidukulusid ja saamatajäänud töötasu. Tunnistajatele menetluskulude hüvitamise nõudeks ei ole V. Juškinil volitusi. Väärteomenetlus A. Vovnjuki ja V. Juškini suhtes lõpetati

§ 29

lg 1 p 1 alusel nende teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

§ 23

järgi väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lg 1 p 1 sätestatud alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Asjaolu, et menetlusalustel isikutel võis väärteomenetluses olla kaitsja või keegi osutas neile väärteomenetluses õigusabi, ilmnes alles pärast kohtuotsuse kuulutamist, kui V. Juškin esitas AdeHansa OÜ arve nr 1-10.08JUR, 02.10.

1. Arve on koostatud pärast kohtuotsuse kuulutamist. Arve tasumise tähtaeg on ammu möödunud. Tõendeid arve tasumise kohta kohtule esitatud ei ole. Need asjaolud, samuti menetlusaluste isikute kokkulepped seoses arve tasumisega seavad kahtluse alla õigusabi osutamise väärteoasjade menetluse ajal. Arve tasumise kohta andmete esitamata jätmine kolme kuu 2 vältel seab kahtluse alla arve tasumise. Põhjendatud on need õigusabi kulud, mille kohta esitatakse andmed kohtuistungil enne asja kohtuliku arutamise lõpetamist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu V. Juškin palub tühistada maakohtu määruse osaliselt ning hüvitada V. Juškinile saamatajäänud
2. oktoobri 2008 töötasu 448 krooni, sõidukulud 270 krooni ja kaitsjakulud 6325 krooni, kokku 7043 krooni, V. Juškini arveldusarvele nr 10010116250012 SEB Pangas. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus saamatajäänud töötasu ja sõidukulude hüvitamise osas tõlgendanud Määrust nr 322 ainult grammatiliselt. Tõepoolest ei ole menetlusalune isik Määruses nr 322 otsesõnu nimetatud menetlusest osavõtjana, kellel on õigus kulude hüvitamisele. Määruse nr 322 sõnastamisel kasutab seadusandja kriminaalmenetluse seadustiku mõisteid. Ka väärteomenetluse seadustik ei sisalda väärteomenetlusest osavõtja mõistet. Eeltoodu ei tähenda, et menetlusalune isik ei ole väärteomenetlusest osavõtja. Määrus nr 322 reguleerib nii väärteo-, tsiviil- kui halduskohtu menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korda, seega nõuab määruse tõlgendamine mitte ainult grammatilist, vaid ka süsteemset lähenemist, mida kohus ei ole teinud.

§ 2

tulenevalt täidetakse väärteomenetluse seadustiku lüngad kriminaalmenetluse sätteid kasutades, arvestades väärteomenetluse erisusi. Määruse nr 322 kohaselt hüvitatakse sõidukulud ja saamatajäänud töötasu kannatanule, kes on KrMS § 16 lg 2 järgi menetlusosaline ning Määruse nr 322 kohaselt menetlusest osavõtja.

§ 16

kohaselt on menetlusalune isik väärteomenetluse menetlusosaline ehk menetlusest osavõtja Määruse nr 322 järgi. Eeltoodust tuleneb, et menetlusalune isik on väärteoasjas menetlusosaline ning ka menetlusest osavõtja, kelle menetluskulude hüvitamise aluseks on Määruse nr 322 § 2 lg 1 ja § 3 lg

1. V. Juškinile kuulub hüvitamisele saamatajäänud töötasu
2. oktoobri 2008 tööpäeva eest summas 448 krooni ja sõidukulud 270 krooni (sõit kohtuistungile Tallinn-Tartu sooduspilet 135 krooni; tagasisõit Tartu-Tallinn sooduspilet 135 krooni).
3. oktoobri 2008 kohtuistungil rahuldas kohus V. Juškini suulise taotluse menetluskulude hüvitamise avalduse esitamiseks peale kohtuotsuse kuulutamist. Kohtu loal esitas V. Juškin avalduse menetluskulude hüvitamiseks
4. oktoobril
5. V. Juškin kaitses enda huve kohtus ise, kuid see ei tähenda, et tal puudus vajadus õigusabi saamiseks. V. Juškinil ei ole piisavalt ei elukogemust ega eriteadmisi, seega vajas ta õigusabi enda huvide kaitsmiseks kohtuvälises ja kohtumenetluses, kus vastaspooleks olid haritud riigiametnikud, kes ei ole huvitatud menetlusaluse isiku huvide kaitsmisest. Viimast korda sai V. Juškin õigusabi
6. septembri 2008 õhtul ja
7. oktoobri 2008 hommikul, s.o enne
8. oktoobri 2008 kohtuistungit. Seega on loomulik, et menetlusalused isikud ei olnud saanud arvet teenuse eest. Õigusabiteenuse eest maksmise tähtaeg ei olnud menetluskulude hüvitamise avalduse esitamise ajal saabunud. Õigusabi osutaja arvestas, et menetlusalused isikud on tudengid ning andis mõistliku tähtaja arve maksmiseks. Kohtule oli esitatud õigusabi osutaja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi (vastavalt

§ 20lg 1) koopia õigusabi saamise kinnitamiseks.

V. Juškini ning seega ka õigusabi osutaja pettuses kahtlustamine on alusetu. V. Juškin maksis õigusabi eest tähtaegselt, s.o

1. novembril 2008, 6325 krooni. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tutvunud väärteoasja materjalidega leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
2. märtsi 2009 määrus kuulub tühistamisele täies ulatuses.

§ 2

tulenevalt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Ülaltoodust nähtub, et isiku poolt tehtud menetluskulude olemasolu ja nende suurus määratakse kindlaks lähtuvalt KrMS sätetest. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Nimetatud Kriminaalmenetluse seadustiku sättest saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et nimetatud kulud hüvitatakse vaid menetlusosalisele. Määruskaebuse materjalidest nähtuvalt arutas maakohus väärteoasja kus menetlusaluseks isikuks oli V. Juškin.

§ 16kohaselt on menetlusosaliseks menetlusalune isik ja tema kaitsja.

Lähtudes eeltoodust leiab ringkonnakohus, et V. Juškinit tuleb vaadelda kui menetlusosalist väärteoasjas nr 4-08-7629 ning tema suhtes on kohtukulude osas kohaldatav KrMS § 175 lg 1 p

1. Määruskaebuse materjalidest nähtuvalt on V. Juškin teinud seoses tema väärteoasja arutamisega Tartu Maakohtus kulutusi. Nii on V. Juškinil jäänud saamata töötasu tööpäeva eest mil ta viibis maakohtu istungil. Samuti tegi ta kulutusi sõiduks Tallinnast Tartusse ja tagasi. Ka nähtub kaebuse materjalidest, et V. Juškin on kasutanud õigusabi ning talle on Adehansa OÜ poolt osutatud õigusabi eest tasumiseks esitatud arve 6 325 krooni suuruses summas.
2. novembril 2008 on V. Juškin nimetatud arve ka tasunud. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd V. Juškin osales väärteoasjas nr 4-08-7629 kui menetlusosaline ja seoses väärteoasjas arutamisega kohtus tekkisid tal kulutused nii õigusabile kui ka muud kulud, mis olid vajalikud seoses väärteomenetlusega (saamata jäänud töötasu, sõidukulud), siis tuleb minetatud kulutusi vaadelda kulutustena KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes, s.o kohtukuludena.
3. oktoobril 2008 kuulutas Tartu Maakohus väärteoasjas nr 4-08-7629 kohtuotsuse lõpposa, millega lõpetas väärteomenetluse V. Juškini suhtes väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist, s.t ka väärteomenetluse kulude hüvitamist, reguleerib KrMS
4. peatüki 2 jagu. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Ülaltoodust tulenevalt ja lähtudes KrMS §-dest 175 lg 1 p 1 ja 181 leiab ringkonnakohus, et V. Juškini poolt kantud sõidukulu 270 krooni,
5. oktoobril 2008 saamata jäänud töötasu 448 krooni ja õigusabi kulutused 6 325 krooni on vaadeldavad kui menetlusosalise kohtukulud ning kuivõrd väärteomenetlus V. Juškini suhtes lõpetati, siis tuleb nimetatud menetluskulud jätta riigi kanda. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuses esitatud seisukohaga nagu tuleks V. Juškinile kohtukulude hüvitamise küsimus lahendada KrMS § 178 alusel, sest nimetatud paragrahv reguleerib vaid kannatanu, tunnistaja tõlgi, eksperdi ja spetsialisti poolt tehtud kulude 4 hüvitamist. Seetõttu ei kuulu kohaldamisele ka Vabariigi Valitsuse
6. detsembri 2005 määrus nr 322 Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjate tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord. Ringkonnakohtu arvates ei kuulu nimetatud määrus kohaldamisele ka põhjusel, et mõiste menetlusest osavõtja ei ole samastatav mõistega menetlusosaline. Ringkonnakohtule jääb seejuures ka arusaamatuks millistel põhjustel on maakohus V. Juškini kohtukulude taotluse lahendamisel käsitlenud KrMS § 176 sätestatut. Kohtunik Aarne Sarjas 5