4-08-8220/1

4-08-8220 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2009 Tartu Väärteoasja number 4-08-8220 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Jaanus Mägi kaebus Ida Politseiprefektuuri 19.05.2008 otsuse peale väärteoasjas nr 244,08,005380, trahvi määramise peale LS § 7419 lg 1 alusel summas 11 700 krooni Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Kohtla-Järve kohtumaja)
2. veebruari 2009 määrus kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaanus Mägi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 196 lg 2 ja 198 ringkonnakohus määras: tühistada Viru Maakohtu
3. veebruari 2009 määrus väärteoasjas nr 4-08-8220 ja ennistada nimetatud asjas Jaanus Mägi kaebuse esitamise tähtaeg . Saata nimetatud kaebus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajale menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamme Asjaolud Jaanus Mägi esitas 15.08.2008 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajale kaebuse Ida Politseiprefektuuri Jõhvi osakonna 19.05.2008 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,08,
4. Kaebusega koos esitati ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldus. Avalduse kohaselt oli kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjuseks asjaolu, et kaebuse esitaja sai politseiotsusest teada kohtutäituri kaudu ning otsuse koopia sai ta kätte 11.08.
5. Viru Maakohus jättis 09.02.2009 määrusega kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning J. Mägi kaebuse Ida Politseiprefektuuri Jõhvi osakonna 19.05.2008 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,08,005380 läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt lähtudes VTMS § 118 lg 2 p 1 jätab kohus kaebuse läbi vaatamata kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist. 30.04.2008 väärteoprotokollist AB 984925 nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 30.05.
6. Menetlusalune isik J. Mägi on omakäeliselt kirjutanud protokolli lõppu, et ta on protokolliga tutvunud ning andnud allkirja väärteoprotokolli ärakirja kättesaamise kohta. Seega oli J. Mägi teadlik, et kohtuvälise menetleja otsus on kättesaadav alates 30.05.
7. J. Mägi ei kasutanud oma õigust tutvuda kohtuvälise menetleja juures lahendiga ja saada sellest koopia. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu J. Mägi kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 09.02.2009 määruse ja lugeda kaebetähtaeg möödalastuks mõjuval põhjusel ning võtta kaebus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt viibis J. Mägi arestimajas ning esimese väärteo eest karistuse kandmise lõppedes ei edastatud temale teise väärteomenetluse protokolli. Isik ei saanud ega pidanud aru saama asjaolust, et hoolimata jõustunud kohtulahendist ja kantud karistusest on tema suhtes sama sündmuse pinnalt algatatud veel teinegi väärteomenetlus. J. Mägi pani rikkumise toime 30.04.2008 öösel, olles raskes alkoholijoobes. Talle koostati temale teadaolevalt üks protokoll, s.o on nr AB
8. J. Mägi viibis kainenemisel ning seejärel arestimajas kuni kohtuistungini. Väärteoasja materjalid koos protokolliga nr AB984924 edastati Viru Maakohtule, kes tegi väärteoasjas samal päeval, s.o 30.04.2008 otsuse, milles määras J. Mägile ärakandmisele aresti, mille isik koheselt peale kohtuistungit ära kandis. J. Mägi seda otsust ei vaidlustanud ning vabanemisel arvas ta, et tema poolt toime pandud väärtegude kogumik on lahendatud. Vabanemisel anti J. Mägile väärteoasja materjalid, mille hulgas oli ainult üks väärteoprotokoll, s.o nr AB 984924, mille süüdistuse kirjeldus vastas sellele väärteoasjale, milles J. Mägi endale teadaolevalt oli juba karistuse ära kandnud. Seda, et tema suhtes on sama sündmuse osas veel teinegi väärteomenetlus, J. Mägi ei teadnud. Teisest sama sündmusega seotud väärteoasjast sai J. Mägi teada alles siis, kui ta oli kohtutäiturilt saanud täitmisteate. J. Mägi teadis, et teda on juba joobes juhtimise eest karistatud, mis nähtub ka eelmise jõustunud väärteoasja materjalidest. Seega ei olnud J. Mägil mingit võimalust teada saada asjaolust, et tema suhtes on algatatud veel teinegi väärteomenetlus, ega võimalust selles menetluses oma seadustest tulenevaid õigusi realiseerida. Seega ei ole J. Mägi tahtlikult kaebetähtaega mööda lasknud. J. Mägi väiteid ei saa ümber lükata üksnes põhjendusega, et protokolli blanketil on J. Mägi allkiri protokolli kättesaamise kohta. J. Mägi ei ole kätte saanud teist sama sündmuse kohta käivat protokolli. Isik ei ole nõus tema karistamisega kahekordselt sama väärteo eest ning leiab, et politsei käitumine antud asjas on olnud eksitav. Arestimajast vabanemisel ei antud J. Mägile teist protokolli ega võetud temalt allkirja dokumentide kättesaamise kohta. Kainenema paigutatud isiku asjade tagastamise lehel loetletud asjade hulgas ei ole kahe väärteoprotokolli koopiat. 2 Seega ei antud J. Mägile teist protokolli. Eeltoodud asjaolud tuleb lugeda mõjuvateks kaebetähtaja ennistamise otsustamisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 09.02.2009 määrus tuleb tühistada ja J. Mägi kaitsja kaebus tuleb saata Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajale menetluse jätkamiseks, lähtudes VTMS
9. peatüki sätetest. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. VTMS § 2 sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS §-s 172 lg 2 on toodud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused. Nende hulgas on ka muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Väärteoasja materjalidest nähtub, et J. Mägit karistati Ida Politseiprefektuuri 19.05.2008 otsusega rahatrahviga 11 700 krooni LS § 741 19 lg 1 alusel. Nimetatud otsuses on märgitud, et käesoleva otsuse peale võib esitada kaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samuti on otsuses märgitud, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 17.06.
10. Seega on otsuses märgitud, kuhu tuleb kaebus esitada ning ka edasikaebamise tähtaeg. Kaebuse esitajale oli väidetavalt eelnevalt teada kohtuvälise menetleja lahendi kohtuvälise menetleja juures kättesaadavuse kuupäev (30.05.2008), mida tõendab tema allkiri 30.04.2008 väärteoprotokollil nr AB
11. Kaebuse esitaja väidab, et vaatamata tema allkirjale ta ei ole nimetatud protokolli sisust teadlik. KrMS § 172 lg 1 annab võimaluse ennistada mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg kohtu määrusega. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tuleb seega lähtuda sellest, kas tähtaeg lasti mööda mõjuval põhjusel või mitte. Antud juhul on küsimuseks, kas saab mõjuvaks põhjuseks lugeda asjaolu, et kaebuse esitaja väidetavalt ei teadnud temale sama väärteoasja raames koostatud kahest protokollist. Kaebuse esitaja väidab, et ta eeldas karistusena aresti määramist kõigi üleastumiste eest kogumis, kuid rahatrahvi kohaldamist eraldi veel teise otsuse alusel ei olevat ta kuidagi osanud eeldada. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse esitaja väited väärivad tähelepanu, sest need on kooskõlas väärteoasja materjalidega. J. Mägil alkoholijoobe tuvastamise protokollist nähtuvalt (lk 28) ta oli ärritunud, ründav, kõne oli segane, aega ja kohta ta ei tajunud, tasakaal häiritud, tuigerdab. Kuna tema osas on märgitud, et ta aega ja kohta ei tajunud, siis on alust eeldada, et ta võis ka mitte aru saada, et talle koostati kaks protokolli, milledele ta allkirjad andis. Seda kinnitab ka tema kui menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 24), millest nähtuvalt väärteo kohta antud ütlused katkevad poolelt sõnalt ning puudub märge, millest see tuleneb. Seega J. Mägi oli küll võimeline allkirju andma, kuid ta võis alkoholijoobe tõttu mitte aru saada, millele ta allkirju andis ning kas talle ka tegelikult anti kõik vastavate dokumentide ärakirjad, mis ta pidi saama, sest ta eitab protokolli AB 984925 ärakirja saamist. Kuna toimiku materjalide kohaselt J. Mägi sai vaidlustatud otsuse kätte 11.08.2008 (lk 17) ja kaebus selle peale laekus maakohtule 19.08.2008 (lk 4), siis ringkonnakohus ülaltoodud põhjendustel leiab, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel ning see tuleb ennistada. Nimetatud kaebus tuleb saata maakohtule sisuliseks arutamiseks. Mati Kartau Kohtunik 3 4