1-06-10913 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.oktoober 2008, Tartu Kriminaalasja number 1-06-10913 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne

§-dest 337 lg 1 p 4;338 p 1, 2; 340 lg 4 p 2 ringkonnakohus otsustas : tühistada Tartu Maakohtu

1. märtsi 2008 õigeksmõistev kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-10913 täies ulatuses. Süüdi tunnistada Aavo Saks KarS § 356 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, so 17 900 (seitseteist tuhat üheksasada) krooni. Rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065019 ning selgitus: „Aavo Saks, 1-06-10913, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Rahuldada Eesti Vabariigi (läbi Keskkonnainspektsiooni) tsiviilhagi ja välja mõista Aavo Saksalt Eesti Vabariigi kasuks keskkonnale tekitatud kahju katteks 26 775 (kakskümmend kuus tuhat seitsesada seitsekümmend viis) krooni. Tsiviilhagi tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 EÜP, viitenumber
3. Tõkend – elukohast lahkumise kohtuotsuse jõustumisel. keeld – tühistada Apellatsioon rahuldada osaliselt.

§ 179

lg 1 p 2 alusel välja mõista Aavo Saksalt menetluskuluna: -sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

§ 185

lg 1 alusel jätta riigi kanda järgmised menetluskulud : -kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 81 (kaheksakümmend üks) krooni 50 (viiskümmend) senti; -kaitsjale kriminaaltoimiku koopia posti teel saatmise kulu 26 (kakskümmend kuus) krooni. Aavo Saksal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aavo Saks, 1-06-10913, sundraha“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. oktoobrist
3. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
4. novembrist
5. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
6. novembrist
7. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
8. märtsi 2008 otsusega mõisteti Aavo Saks süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi õigeks. Maakohus jättis Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi läbi vaatamata. Maakohus arutas Aavo Saksale KarS § 356 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema ajavahemikul
9. a teine poolaasta kuni
10. a algus Võru maakonnas Antsla vallas Ähijärve külas Sarik- Siimani kinnistu eraldisel nr 7 (käesoleval ajal nr 14) pani tahtlikult toime puude ebaseadusliku raie, kuna raie õigsuse eest vastutava ja seda juhtiva isikuna viis teostatud raiega Karula Rahvuspargi piiranguvööndis ehk kaitsemetsas metsa rinnaspindala ebaseaduslikult allapoole teo toimepanemise ajal kehtinud metsaseaduse (edaspidi MS) § 17 lg 3 alusel välja antud Keskkonnaministri määrusega 01.04.1999 nr 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest. Ebaseadusliku raiega eirati teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 17 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kinnitatud rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid, kuna raiega viidi metsa rinnaspindala ja täius lubatust madalamale. MS § 56 lg 3 p 1 alusel tekitati raiega keskkonnale oluline kahju, kuna mets raiuti hõredamaks, kui seda lubasid rinnaspindala ja täiuse alammäärad. Teo toimepanemise ajal kehtinud õigusaktide alusel oli rinnaspindala alammäär 21,9 m2/ha, mis oli keskkonnakahju arvutamise aluseks. Kavandatud sanitaarraie moodustab rinnaspindalast proportsionaalsel ülekandmisel 0,5 m2/ha. Liites selle mõõdistatud rinnaspindalale, jääb harvendusraie järgseks metsa rinnaspindalaks 17,5 m2/ha. Kuna lubatud alammäär pärast harvendusraiet on 19,2 m2/ha, siis on vähendatud rinnaspindala ebaseaduslikult 1,7 m2/ha, millega põhjustas vastavalt 01.01.2007 jõustunud MS § 67 lg 2 p 1 kohaselt keskkonnale olulise kahju 26 775 krooni (korrutades omavahel ebaseaduslikult vähendatud rinnaspindala 1,7 m2/ha, keskkonnakahju määr 7500 krooni, langi pindala 0,7 ha ja kaitsemetsa koefitsient 3,0), kuna raius metsa hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad, kuna 01.01.2007 jõustunud MS § 67 lg 2 p 1 kohaselt on keskkonnakahju tekkimise aluseks puistu rinnaspindala ja täiuse väiksemaks viimine kehtestatud alammääradest ning 01.01.2007 jõustunud MS § 67 lg 12 kohaselt korrutatakse kaitsemetsa kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvutamise määr koefitsiendiga 3,
11. Keskkonnale tekitatud kahju 26 775 krooni on oluline kahju, kuna vastavalt karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p-le 1 on oluline kahju, mis ületab teo 3 toimepanemise ajal kehtiva palga alammäära (alates 01.01.2003 oli kuupalga alammääraks 2160 krooni ja alates 01.01.2004 oli kuupalga alammäär 2480 krooni) ühes kuus kümnekordselt. Kohtuotsuse motiivide kohaselt tuleb A. Saks temale esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu, kuna käesoleval ajal kehtivaid metsaõigusnorme aluseks võttes ei ole S. Siimani kinnistu eraldisel 14 (vana numbriga 7) A. Saksa kui raie õigsuse eest vastutava ja seda juhtinud isiku poolt teostatud harvendusraie käigus metsa rinnaspindala lubatud alammäärast madalamaks viimisel tekitatud keskkonnale olulist kahju. A. Saksale esitatud süüdistuses pole märgitud käesoleval ajal kehtivat õigusakti, mis kehtestab rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet ja millest tulenevalt on A. Saksale inkrimineeritud ebaseadusliku metsaraie teostamine ka käesoleval ajal kehtivate metsaõigusaktide järgi. Süüdistuses on välja toodud teo toimepanemise ajal kehtinud õigusaktide alusel arvestatud rinnaspindala alammäär 21,9 m2/ha ja märgitud, et see oli keskkonnakahju arvutamise aluseks, seejärel nähtub süüdistusest, et lubatud alammäär pärast harvendusraiet on 19,2 m2/ha. Ka on süüdistuses ekslikult mittejärgitud nii raie ajal kehtinud MS § 56 lg 3 p 1 kui käesoleval ajal kehtiva MS § 67 lg 2 p 1 sõnastust. Alates 09.01.1999 kehtinud MS § 56 lg 3 p 1 kohaselt keskkonnale tekitatakse kahju, kui metsa raiutakse hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse lubatud alammäärad ning alates 01.01.2007 kehtiva MS § 67 lg 2 p 1 sõnastuses keskkonnale tekitatakse kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatud määrast, süüdistuses on sõna „või“ asemel sõna „ja“, kusjuures täiusele viitavaid andmeid süüdistus ei sisalda. Kohus leidis, et KarS § 356 lg 1 järgi esitatud süüdistuses tulnuks viidata ka käesoleval ajal kehtivatele kõigi väljapoole KarS-i jäävatele õigusnormidele, mis reguleerivad ebaseadusliku raie tagajärjel keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aluseid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-24-05 on märgitud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Et rinnaspindala näitaja saadakse vastavate mõõtmiste tulemusel, täiuse määramiseks aga võrreldakse puistu tegelikku hektaritagavara või rinnaspindala standardtabelites antuga, siis arvestades asjaolu, et süüdistuses pole välja toodud täiuse näitajaid, lähtus kohus lahendit tehes vaid rinnaspindala näitajatest. A. Saks ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohus leidis, et arusaamatuks jääb keskkonnainspektsiooni poolt keskkonnakahju arvutamise metoodika. Rinnaspindala määramisel on lubatud veaprotsent metsakorralduse juhendi kohaselt 13, aga keskkonnainspektsioon on arvestanud veaks 7%. Ei saa olla, et kõik proovitükkidelt mõõdetud rinnaspindala näidud on täisarvud, nagu aktis märgitud. Samas 10 proovitüki keskmiseks rinnaspindalaks on märgitud 15,875, selline arv ei saa kümnega jagamisel tulla. Kuna ei mõõdetud proovitükkidel rinnete kõrgusi, ei ole eristatud täpselt, millised on 1.rinde puud, missugused 2.rinde puud. Keskkonnainspektsiooni poolt leitud rinnaspindala alammäär 21.9 m2/ha on ekslik, tegelikult on see 19 m2/ha, millele lisandub 5% kaitsealuse metsa tõttu. Kohus oli seisukohal, et takseerandmete kasutamisel tuleb lähtuda raie ajale lähedasematest, mitte raie teostamisest kaugemasse ajavahemikku jäävatest takseerandmetest, seega tuleb kohtu arvates
12. a kevadel Sarik-Siimani eraldisel 7 lõpetatud harvendusraiele hinnangu andmisel 4 aluseks võtta takseerandmed 16.08.2004 Sarik-Siimani maaüksuse metsamajanduskavast aastateks 2004 kuni 2013 (boniteet I). A. Saksa arvates raiuti mõned tm-d rohkem kui teatise järgi oli lubatud, kuna raie ajal selgus, et tormiheite puid on metsas ikkagi rohkem kui 5 tm. Ka kohtuistungil väitis A.Saks, et metsateatises eraldise 14 kohta märgitud 5 tm sai faktiliselt ületatud. Puuduvad tõendid, mis annaksid aluse lugeda A.Saksa ütlused ebausaldusväärseteks. Kohus, olles tuvastanud, et harvendusraie järgselt viidi S.arik-Siimani eraldisel 14 (endine er 7) ka sanitaarraie, leidis, et 2003-2004 teostatud harvendusraie mahu ületamine 8,7 tm võrra ei ole usaldusväärselt tõendatud, sest pole tuvastatud, millises mahus tegelikult toimus sanitaarraie. Võttes eraldise 7

§-le 61 tuleb kohtul hinnata tõendeid nende kogumis. Kohus on arvestanud valdavalt ainult süüdistatava A. Saksa ütlusi, millised on antud vastutusest vabanemise eesmärgil. Kohus ei ole põhjendamatult arvestanud kannatanu esindaja L. Palmre ütlusi, mille kohaselt sanitaarraiet ei toimunud. Ka tunnistaja R.K kinnitab, et mets ei olnud hõredaks jäänud mitte sanitaarraie, vaid harvendusraie tulemusena. Kohus on põhjendamatult teinud ise keskkonnakahju ümberarvutamise, näitamata ära, miks ei saa tõendina arvestada keskkonnainspektsiooni õiendeid keskkonnakahju arvestamise kohta ning kannatanu L. Palmre ütlusi keskkonnakahju arvestamise metoodika kohta. Kohus on asunud ekslikult seisukohale, et keskkonnakahju arvestamisel tuleb teha arvestused maksimaalselt süüdistatava kasuks. Tegemist on olulise tõendamisveaga, kuna keskkonnakahju arvestamisel tuleb lähtuda vastavast metoodikast. Põhjendamatu on seisukoht, et takseerandmete kasutamisel tuleb lähtuda raie ajale lähedasematest, mitte raie teostamisest kaugemasse ajavahemikku jäävatest takseerandmetest. Hea metsandustava kohaselt aga võetakse aluseks just nimelt raie eelsed, mitte aga raie järgsed takseerandmed. 8 Maakohus on asunud seisukohale, et keskkonnainspektsiooni aktist ei nähtu, miks kasutati A.K kasvukäigutabeli arvutiprogrammi puistu raie eelse kõrguse määramiseks, kui rinnaspindala mõõtmine teostati eraldisel 7 pärast raiet (sh ka pärast sanitaarraiet) kasvanud metsa esimese rinde alusel. Keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 kehtestatud „Metsa majandamise eeskirja“ lisa 1 tabelis pole märgitud, et puude kõrgus tabelis, millele vastab lubatud rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, on raie eelne. Samas ei ole ka kohus leidnud ühtegi normatiivakti, millele tuginedes saaks tõsikindlalt väita, et aluseks tuleks võtta raie järgne olukord. Kohtu põhjendus selle kohta, et kohtul puudub võimalus kontrollida A.K kasvukäigutabeli kasutamise õigsust, ei ole asjakohane. Samuti ei ole asjakohane väita, et kohtule pole teada, kelle poolt koostati 1995. a takseerkirjeldus ning kuidas saadi takseerandmed, 1995. a metsamajanduskava tiitelleht toimikus puudub. Nimetatud asjaolusid on võimalik täpsustada täiendavate tõendite kogumise teel. Kui kohtul tekkis vajadus täpsustada neid asjaolusid, siis

§ 297

lg 1 alusel võib kohus ka omal algatusel (mõistagi erandkorras) määrata täiendavate tõendite kogumise. Vastavalt

§ 288lg-le 6 on ka kohtul õigus küsitleda tunnistajaid ja kannatanuid täiendavalt.

Kohtulikul uurimisel kohtul ei tekkinud vajadust neid asjaolusid täpsustada, need asjaolud toodi prokurörile üllatuslikult sisse õigeksmõistvasse kohtuotsusesse. Ka kaitsja ei ole esitanud ühtegi taotlust selle kohta, et vaidlustada

1. a koostatud metsamajanduskava õigsust, samuti A.K vastavat tabelit. Kohus ei ole ka veenvalt põhjendanud, miks ta kahtleb dokumentides (metsamajanduskava
2. a, keskkonnainspektsiooni õiendid). Seega on kohtulik uurimine olnud ühekülgne ja puudulik. Maakohus on asunud seisukohale, et raiega ei ole põhjustatud olulist kahju, samas on aga jäänud põhjendamata, miks ei ole võimalik kontrollida kahju arvestamiseks tarvilike faktiliste asjaolude usaldusväärust (kahju arvestamise metoodika põhialused, A.K tabel jm), millede õigsuses kohus kahtleb, aga samas ei ole ka kohtuotsuses põhistatud, millele see kahtlus rajaneb ning millele rajaneb põhimõtteliselt vastupidi kohtu järeldus, et aluseks kahju arvestamise metoodikas tuleb võtta just raie järgne metsa seisund (takseerandmed). Kuna kohtu sellised järeldused on täielikult vastuolus senini levinud keskkonnainspektsioonide praktikaga kahju arvestamise metoodikas, siis on äärmiselt oluline ka kohtuotsuses neid asjaolusid põhistada või koguda täiendavaid tõendeid. Seega on kohus rikkunud oluliselt

§ 339lg 1 p-st 7 tulenevat kohtulahendi põhistamise kohustust.

Kohtuotsusest ei selgu, milline on siis tõendatud kahju suurus praegu kehtiva metsaseaduse ajal. On ära toodud ainult arutluste käigud ning mitu varianti, milline võiks olla kahju suurus. Otsuses on kirjas, et kahju võib olla kas 23 625 krooni (Kiveste kasvukäigutabeli kasutamisel) või 7875 krooni. Kannatanu esindaja L. Palmre taotlus keskkonnakahju välja mõistmiseks on põhjendatud ning on leidnud tõendamist, et A. Saks on ebaseadusliku metsaraiega tekitanud riigile olulise kahju 26 775 krooni. Põhjendused ja arvutuste käik on toodud L. Palmre taotluses kahju arvestamise kohta. Prokuröri väitel ei ole põhjendatud kohtu järeldused süüdistuse osas seoses väidetava kaitseõiguse rikkumisega. Kohus märkis, et A. Saksale esitatud süüdistuses pole märgitud käesoleval ajal kehtivat õigusakti, mis kehtestab rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet ja millest tulenevalt on A. Saksale inkrimineeritud ebaseadusliku metsaraie teostamine ka käesoleval ajal kehtivate metsaõigusaktide järgi. Uues süüdistuses on viidatud nii raie ajal kehtinud õigusaktidele kui ka asja arutamise ajal kehtima hakanud uutele õigusaktidele, milliste sätteid on A. Saks rikkunud, samuti on süüdistuse tekstis isegi ära toodud olulise kahju arvestamise aritmeetiline käik. 9 Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-89-07 kohaselt tuleb seoses KarS § 356 lg 1 järgi esitatud süüdistusega kohtul kindlaks teha, milline on toimepandud raiele vastava keskkonnakahju suurus lähtudes 01.01.2007 jõustunud metsaseadusest ja selle alusel antud õigusaktidest. Nimetatud lahendi kohaselt on selleks õigusaktiks eelkõige 01.01.2007 jõustunud MS § 67 ja metsaseaduse lisa nr 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“. Nimetatud metsaseadusele ongi viidatud A. Saksa kriminaalasjas uues süüdistusaktis. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-89-07 ei esitatud üldse uut süüdistust, vaid kahju vähendamist taotles prokurör vaid suuliselt kohtuistungil ja Riigikohus ei tuvastanud kaitseõiguse rikkumist seoses uue süüdistuse mitte esitamisega. A. Saksa süüdistusasjas on aga maakohus põhjendamatult ka senist kohtupraktikat arvestades asunud seisukohale, et uues süüdistusaktis ei ole viidatud kõigile vajalikele normatiivaktidele ja seoses sellega on rikutud kaitseõigust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus vaidlesid süüdistatav ja kaitsja prokuröri apellatsioonile vastu ning palusid maakohtu otsuse jätta muutmata. Prokurör palus apellatsiooni rahuldada selles toodud motiividel ning maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistada. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, kannatanu (keskkonnainspektsiooni) esindaja Lea Palmre, tunnistajad A.K , E.P , R.K ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Maakohtu õigeksmõistev otsus tuleb tühistada täies ulatuses ja Aavo Saks tuleb süüdi tunnistada KarS § 356 lg 1 järgi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on viinud kohtulikku uurimist läbi ühekülgselt, mis on viinud materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele. Tõlgendamisvead olulise kahju arvutamisel, samuti keskkonnale tekitatud kahju arvestamise metoodika käsitlusel, on viinud maakohtu ebaõigete järeldusteni, sealhulgas KarS § 356 lg 1 koosseisulise tunnuse olulise kahju hindamisel. Asjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav teostas metsaraie Antsla vallas S.S kinnistul eraldisel 7 (hilisemalt 14), tehes seal harvendusraiet ja ta oli raie seaduslikkuse eest vastutavaks isikuks. Süüdistatava vastuväide süüdistusele seisneb selles, et eraldisel 7 võib olla langenud täius alla lubatud alammäära sanitaarraie ja tuulemurru tagajärjel, mistõttu süüdistatav ei ole keskkonnakahju põhjustanud. Maakohus märkis otsuses (tl 190), et raie ajal kehtinud metsaõigusnormide alusel A. Saksa poolt harvendusraie käigus metsa rinnaspindala lubatud alamäärast ebaseaduslikult allapoole viimine, millega tekitati keskkonnale oluline kahju, on tõendatud. Hiljem järeldas maakohus otsuses (tl 193), et käesoleval ajal kehtivaid metsaõigusnorme aluseks võttes ei ole S.S kinnistu eraldisel 14 (vana numbriga 7) Aavo Saksa, kui raie õigsuse eest vastutava ja seda juhtinud isiku poolt, teostatud harvendusraie käigus metsa rinnaspindala lubatud alammäärast madalamaks viimisel tekitatud keskkonnale olulist kahju ja seega tuleb Aavo Saks temale esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 10 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult andnud eelistuse süüdistatava ütlustele ja tema kaitseversioonidele, arvestamata süüdistuses märgitud kinnistu eraldisega kokkupuutunud keskkonnaametnike ütlusi ja selgitusi. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalasjas ei leidu mingeid sellekohaseid tõendeid ega motiive, millised seaks kahtluse alla S.S kinnistul asetleidnud ebaseadusliku metsaraie menetlusega seotud ametnike tegevuse. Küll on maakohus andnud eelistuse tõendite hindamisel ekslikult süüdistatava A. Saksa enda ütlustele raie läbiviimise osas, samuti tõlgendanud väidetavad arvutuslikud vead süüdistatava kasuks.

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Siinkohal tuleb käesolevas kriminaalasjas märkida, et võimalikud tekkinud kahtlused olid kõrvaldatavad. Rõhutada tuleb olukorda, et Eesti Vabariigis on keskkonnakahju arvutamiseks kindel metoodika, mille sisukohaselt ja arusaadavalt esitas maakohtus ja ringkonnakohtus kannatanu (Keskonnainspektsiooni) esindaja L. Palmre. Keskkonnakahju arvestuses ei saa olla riigi tasandil metoodikate ja teooriate paljusust. Maakohus pidas ekslikult põhjendamatuks, et eraldisel 7 (käesoleval ajal 14) on keskkonnakahju leitud arvutuslikul meetodil. Samuti oli ekslik maakohtu järeldus selles, et arvestades asjaolu, et 2004.a. oli olemas uus metsamajanduskava, ei pidanud kohus põhjendatuks 1995.a. takseerimisandmete aluseks võtmist ja puistu kõrguse leidmiseks. Samuti pidas maakohus võimatuks Maaülikoolis väljatöötatud A.K kasvukäigutabeli arvutiprogrammi kasutamist, mille õigsuse kontrollimiseks kohtul väidetavalt puudus võimalus. Veel leidis maakohus, et pole teada, kelle poolt koostati 1995.a. takseerkirjeldus ning kuidas saadi takseerandmed. Samuti puuduvat 1995.a. metsamajanduskava tiitelleht toimikus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on teinud ekslikult arvestusi rinnaspindala määramisel M. Kärukäpa poolt augustis 2004 teostatud takseerimise alusel, jättes põhjendamatult kõrvale 1995 aastal R.K poolt kogutud takseerandmed. Nõustuda tuleb apellatsiooni seisukohaga, et maakohus ei leidnud ühtegi normatiivakti, millele tuginedes saaks tõsikindlalt väita, et aluseks tuleks võtta raie järgne olukord.

§ 288

lg 6 kohaselt kohtul on õigus küsitleda tunnistajat pärast ristküsitlust täiendavalt ning

§ 297

lg 1 kohaselt pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise. Maakohus sellist võimalust asja objektiivsuse mõttes ei kasutanud.

§ 335

lg 1 kohaselt kohtulikul uurimisel ringkonnakohtus järgitakse

§ 286-298 sätteid.

Ringkonnakohus rahuldas prokuröri taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, samuti dokumentaalsete tõendite lisamiseks kriminaalasja materjalide juurde. Prokurör põhjendas oma taolist tegevust sellega, et varem vaidlusmomente ei esinenud ja tõendite esitamise vajadus tekkis pärast maakohtu õigeksmõistvat otsust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuses tõendite pealiskaudsel uurimisel ja hindamisel esinevad rikkumised on võimalik kõrvaldada ringkonnakohtus.

§ 61

lg 1 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis.

§ 60

lg 2 järgi on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Ringkonnakohus nõustus prokuröri taotlusega lisada kriminaalasja materjalide juurde kasvukäigu tabel, kuna maakohtul puudus otsuse kohaselt võimalus selles veenduda. 11 Kasvukäigu tabeli näol on tegemist väljatrükiga programmist. Need arvutused teeb arvutiprogramm. Graafikud on joonistatud andmete järgi. Samuti on tagavara muutumine välja toodud. Tabelis antud statistika on esitatud Eesti metsade põhjal. Ringkonnakohtus süvendas veendumust nimetatud kasvukäigu tabeli kasutamise õigsuses ja usaldusväärsuses tunnistaja A.K selgitus, kes on osalenud aktiivselt selle väljatöötamise juures. Tõstatus küsimus, kas rinnaspindala hindamisel võtta kase kõrguseks 25 meetrit või 27 meetrit. Maakohus on teinud arvestused ilma juurdekasvuta, kuid ringkonnakohus ei nõustus sellega. On ilmselge asjaolu, et S.S kinnistu metsa majandamise kava koostamisest 1995 aastal kuni 20032004 ( so 8 aasta jooksul) toimus ka puude juurdekasv ning on asjakohane siinjuures kasutada kasvukäigu tabelit. Ringkonnakohus pidas vajalikuks võtta kriminaalasja materjalide juurde kannatanu esindaja poolt esitatud Keskkonnainspektsiooni käskkiri 29.04.2005 nr 1-3/22 „Mõõtemetoodikate kinnitamine ja mõõtetegevuse valdkonna eest vastutava isiku määramine“. Käskkirja p.2 kohaselt pannakse kõikidele Keskkonnainspektsiooni ametnikele kohustuseks mõõtetegevuses lähtuda kinnitatud mõõtemetoodikast. Nimetatud käskkirja Lisas nr 3 p.3 puistu rinnaspindala mõõtmisest, on märgitud, et rinnaspindala määratakse ruutmeetrites. Mõõteviga on rinnaspindala määramisel +/- 7 %. Selles käskkirjas esitatud vea protsent on seega kohustuslik keskkonnakahju arvestamisel keskkonnainspektsiooni järelevalve inspektoritele nende töös. Ringkonnakohus võttis asja materjalide juurde ka S.S maaüksuse metsade majandamise kava tiitellehe aastateks 1998-2007, mis on kinnitatud ja kooskõlastatud 1998 aastal, kuid millel on ka märge, et välitööd tegi aastal 1995 Rainer Kuuba. Ringkonnakohus nõustub kohtuistungil ärakuulatud tunnistajate A.K , R.K ja E.P ütlustega selles, et rinnaspindala määramisel tuleb lähtuda raie eelsest metsa seisundist, mis on kooskõlas metoodiliste põhjenduste ja hea metsamajandustavaga. Metsade majandamise kava oli koostatud 1995 aastal ja kontrollitud 1998 ning puudub alus pidada selles sisalduvat mitteusaldusväärseks. Kannatanu esindaja esitas Metsakaitse-ja metsauuenduskeskuse vastuse (11.04.2008) teabenõudele, mille kohaselt nende andmetel on Võrumaal Antsla vallas S.S kinnistul välitööd teostatud 02.10.

1. Asjaolu, et kava tiitellehel on näidatud kava koostamise ajana 1998, on suure tõenäosusega põhjustanud asjaolu, et keskuselt võidi tellida 1998 aastal nimetatud kava koopia, mille väljatrükil märgiti kava koostamise tarkvara loogikast tulenevalt 1998 a.. Kava koopia tegemise aluseks kasutati 1995 aasta välitööde andmeid. Inventeerimisandmete osas mingeid muudatusi ei tehtud ja juurdekasvu ei arvestatud. Ringkonnakohtusse kutsutud isikud andsid ütlusi järgmises. Keskkonnainspektsiooni esindaja L.Palmre leidis, et maakohus on arvestanud keskkonnakahju ise ümber. Kohus on aluseks võtnud 2004 aasta takseerkirjelduse, kuid oleks pidanud arvesse võtma raie eelse, so 1995 aasta metsamajanduskava. Rinnaspindala tuleb arvestada raie eelse puude kõrguse järgi. See on metsanduses hea tava. Kohus on võtnud aluseks vale numbri, millest on leidnud kui palju võib hõrendada. Teatis esitatakse raie eelse kõrguse järgi. Selles on kirjas, et maht määratakse raie eelselt. Vanas metsaseaduses rinnaspindala sõltus vanusest. Käesoleval juhul liideti vanust juurde. Uue metsaseadusega on rinnaspindala arvestus sõltuv puu kõrgusest ja liigist. A.K tabel on üles ehitatud nii, et märgitakse sisse puu liik, asukoha tüüp, kui kiiresti 12 kasvab, siis vanast kavast kõrguse, diameetri ja tagavara. See mudel arvutab ise kui suur on juurdekasv. Kannatanu esindaja selgitas, et A.K programmi kasutas ta puude kõrguste arvestamisel seetõttu, et 8 aastaga pidi mets kasvama. Veel leidis ta, et maakohtu otsuses oli probleem selles, et kohus oli kasutanud arvutamisel metsakorralduse juhendis metsakorraldajale lubatud vea protsenti. Vana seaduse ajal oli kõrguse vea protsent 10 ja rinnaspindala puhul
2. Uue seadusega on rinnaspindala vea arvestus 20 protsenti. Maakohus liitis juurde maksimaalse protsendi, aga metsakorraldaja mõõdab silmaga. Ta võib teha, aga ei pea tegema üksikut mõõtmist ja siis on lubatud vea protsent suurem. Maakohus kasutas seda protsenti ja liitis rinnaspindala näitajatele ning suurendas selle veaprotsendi võrra. Ta ei oleks tohtinud seda teha, sest on olemas keskkonnainspektsiooni käskkiri, kus on veaprotsent +/-7 %. Maakohus oleks pidanud võtma arvesse selle veaprotsendi, mida kasutavad keskkonnainspektsiooni töötajad oma töös. Kui on konkreetsed mõõtmised, siis on viga väiksem. S.S kinnistul olid tehtud päris mõõtmised ja maakohus pidi arvestama meie veaprotsenti. Maakohus kasutas vale veaprotsenti. Ta kasutas 13 ja 20, aga meil on ta
3. Selle võrra läks rinnaspindala suuremaks ja kahju jäi väiksemaks. Kannatanu esindaja selgitas, et eelnimetatud 29.04.2005 aasta käskkiri kergendas süüdistatava olukorda. Siis kui toimus raie, ei olnud veaprotsenti olemas. Kannatanu esindaja märkis, et 1995 aasta metsamajanduskava koostas R.K ja siis oli olemas Metsakorralduskeskus, kes tegi takseerkirjeldusi. Kuna varasemalt polnud tiitellehte, siis tegi kannatanu esindaja ettepaneku lisada see nüüd asja juurde. Tiitelehte ei olnud arvutiprogrammis, see on ainult paberkandjal. Kannatanu esindaja selgitas veenvalt, miks on välitööde teostamise ja kinnitamise vahel aastaarvudes ajavahe, mille kohta esitas ta ka järelpärimise Metsakaitse metsauuenduskeskusele, mis on Metsakorralduskeskuse õigusjärglane, küsides, et miks on aastaarvude lahknevus. Talle vastati, et tõenäoliselt telliti 1998 kordustrükk sellest kavast. Kannatanu esindaja selgitas, et kui viidi läbi kohtueelset uurimist, siis selgus hiljem, et oli sanitaarraie teatis ja võis raiuda 5 tihumeetrit. Kui käidi kinnistul hindamas, siis ei olnud nad sellest teadlikud ja ei olnud näha, et oleks olnud 2 raie järku. Kännud ei olnud 2005 aastal eraldatavad selles, et mingi raie oleks uuem. Mänd ja kuusk on eristatavad kauem. Kase puhul ei ole see nii ja visuaalselt oli näha üks raie. Kuigi ei õnnestunud sanitaarraiet tuvastada, on see raiejärgsele rinnaspindalale juurde liidetud. 5 tihumeetrit puitu moodustab rinnaspindala 0,5 ruutmeetrit hektari kohta. Kuna uue seadusega muutus standardtabel, siis tegi ta arvestuse uuesti. Mõõdetud rinnaspindalale liitis ta juurde sanitaarraie 0,
4. Süüdistatava jaoks läks seetõttu olukord soodsamaks. L.Palmre jäi endiselt selle juurde, et keskkonnale tekitatud kahju on summas 26 775 krooni. Kannatanu esindaja märkis veel, et KarS § 5 lg 2 tulenevalt on keskkonnakahju suuruse osas tehtud parandus, kuna
5. aastal jõustunud MS § 31 lg 4 alusel keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 "Metsa majandamise eeskirjaga" muutus raiega keskkonnale tekitatud kahju väiksemaks. Harvendusraie teostati 0,7 ha suuruse pindalaga keskealises kaasikus. "Metsa majandamise eeskirja" lisa 1 kohaselt on 27 m kõrguse kaasiku esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet 19,2 m /ha. Raiejargne rinnaspindala (arvestades lubatud viga ja raiejärgselt 13 kavandatud 5 tm mahuga sanitaarraiet) oli 17,5 m2/ha. Seega vähendati raiega ebaseaduslikult rinnaspindala 1,7 m2/ha, millega tekitati keskkonnale kahju 26 775 krooni. Ringkonnakohus nõustub keskkonnainspektsiooni esindaja sellekohase metoodika ja arvutustega. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et süüdistatava poolt on keskkonnainspektsiooni töötajatele alusetult ette heidetud, et nad pole mõõtnud puistu kõrgust. Samas on see taotlus asjakohatu, sest seda oleks sel juhul tehtud raie järgselt ja oleks hüpoteetiliselt oletatud puistu kõrgust enne raiet. Keskkonnainspektsioon on keskkonnakahju arvestamisel teinud selle süüdistatava jaoks soodsamaks. Tunnistaja A.K selgitas ringkonnakohtus, et 1992 aastal kaitses ta metsakorralduse erialal puistu kasvukäigu modelleerimises teaduskraadi. Tegemist on matemaatika rakendusega metsanduses. Tunnistaja selgitas, et metsa kasvukäik ja kasvukäigu tabel on keeruline probleem ja sellega on tegeletud sadakond aastat. Seda arendatakse pidevalt. Antud juhul kasutati tarkvara, mis on tunnistaja poolt koostatud metsakorraldusandmete põhjal 1983-1993 aastani ja mis sisaldab riigimetsa andmeid. Kogutud andmete põhjal koostas ta sellise puistukasvu mudeli, mis oli varasematest parem. 1997 aastal publitseeriti see esimest korda ja praktika jaoks on 1999 aastast konkreetses kogumikus. Sellest ajast on see tavaline metsamudel, mida ülikoolis kasutatakse, kui on vaja kasvuarvutusi teha. Kasvukäigu mudelid näitavad puistute keskmist kasvu. Praegusel tasemel keskmise kasvu arvutamiseks on võimalik neid kasutada. Sisendiks on kasvukoha tüüp, vanus ja kõrgus ning siis on võimalik prognoosida edasi. Tunnistaja leidis, et see tabel töötab keskmiselt korralikult. Seetõttu kontrollis ta metsakorralduse andmeid 60 aastani. Kümne aasta jooksul kasvab metsa kõrgus 2-2,5 meetrit nii nagu mudeliski. Samas võib öelda, et see on keskmine kasv. Uurimaks, kuidas üksik puistu võiks kasvada kaasikutes, on olemas püsiproovitükid, mida mõõdetakse iga 5 aasta järgi ja seda tehakse täpselt. Ta leidis 15 sobivat proovitükki, kus puistu vanus on ka umbes 50 aastat. Tulemuseks oli, et 5 aasta kasv oli poolteist meetrit. Varieeruvus oli kõige kehvema kasvu juures 0,3 m ja kõige rohkem 3 m. Proovitükid olid võetud üle Eesti. Tunnistaja märkis, et keskkonnakahju hindamisel on raie järgselt ennustada raie eelset situatsiooni komplitseeritud ja seetõttu on raske midagi tõestada. Tunnistaja R.K kinnitas, et teostas Võrumaal Antsla vallas S.S kinnistul 1995 aastal takseerimistöid ja koostas takseerandmed. 1995 aasta takseerandmed koostas ta S.S kinnistul seoses seal toimuvate metsatöödega, sest algas erametsakorraldus. Tunnistaja selgitas, et ta tegi välitöid 1995 aastal, ja kooskõlastuse aastaks märgiti tiitellehel hilisem (so 1998) aeg ilmselt seetõttu, et 1997-1998 vaadati kavad üle. Siis oli tulnud uus keskkonnainspektsiooni spetsialist, kes tahtis teada, mis on toimunud ja vaadati kavad üle, aga uusi mõõtmisi ja muudatusi ei tehtud. Takseerandmetesse märkis ta puude kõrguse kasutades Suunto metoodikat. Selleks tuli minna puust teatud kaugusele, suunata mõõteriist puulatva ja mõõta. R.K selgitas, et töötas 2004-2006 Keskkonnainspektsioonis ja kui on vaja tuvastada kahju ebaseadusliku metsaraie korral, on reegel see, et kahju hindamisel tuleb lähtuda kõigist andmetest. Pärast raiet on raske tuvastada, milline mets oli enne raiet. Selle kohta on olulised viimased takseerkirjeldused, mis iseloomustavad raie eelset olukorda. 14 Tunnistaja töötas vahepeal Karula Rahvuspargis ja tema ülesanne oli seada tingimusi maaomanikele. S.S kinnistu oli samuti, mille osas sai tingimusi esitatud. Põhjus, miks tingimused said konkreetselt antud, oli tingitud sellest, et tegemist oli tiheda puistuga ja oli arvata, et pärast raiet, kui puud jäävad hõredamaks, siis võivad murduda. Seetõttu peeti arvestust, et ka pärast murdunud puid jääks puistu normi piiridesse. Enne raiet oli tunnistaja seda kinnistut palju näinud ja seal käinud. Keskkonnainspektsiooni töötajatega teati seda kinnistut, kui head näidet, kus tulemuseks pidi olema hästi majandatud mets, aga kahjuks kohapeal 2005 aasta juulis tundus puistu tunduvalt hõredam, kui see pidi olema kaitseala tingimuste kohaselt. Kinnistul oli tehtud harvendusraiet. Mingeid asjaolusid, mis viitaksid tormikahjustusele või sanitaarraiele ta ei tuvastanud. Kui oleks torm olnud, siis oleks seda näha olnud ka teistes metsades. Jäävad maha iseloomulikud kännud ja murdunud tüveotsad. Neid seal ei olnud. Tunnistaja Enn Pilt andis ütlusi selles, et Metsakaitse- ja Metsamajanduskeskuse büroo juhatajana on tema tegevusvaldkond laias mõistes metsakaitse, aga vahel peab ka hooldusraie alasid üle käima vaatamas. Tunnistaja kinnitas, et kui konkreetsel kinnistul on tuvastatud ebaseadusliku raie kahtlus ja vajalik on arvutada kahju, siis arvestatakse raie eelset metsamajandamiskava. Raiutakse ära madalamad puud. Normaalse raie järgselt peaks puistu kõrgus suurenema. Kui tekib alanemine, siis on tegemist metsakaitse probleemiga. Süüdistatav kinnitas ringkonnakohtus, et teda süüdistatakse ekslikult ebaseaduslikus raies. Metsamajanduskava kehtib 10 aastat. See on analoog, nagu on pass. Mõõtmisprotokoll, mis on 3 aastat tagasi tehtud, sisaldab proovitükke ja ei ole teada, kust need võetud on. Vastavalt Metsaseadusele on lubatud veaprotsent 13 %. Samal 2005 aasta veebruarikuus esitati metsateatis sanitaarraiele. Kuna eraldis 7 oli avatud läänetuultele ja jaanuaritorm oli läänest, sai see metsa osa kannatada. Kuna see eraldis oli kõige rohkem avatud jaanuari tormile, siis raie maht oli keskmine, võis olla kuni 10 tihumeetrit. Seda on kinnitanud ka teised Karula Rahvuspargi spetsialistid. Puit osteti ära ja jaanuarikuus tehti ka rahalised ülekanded. See oli 2005 aastal. Juunis 2005 olid rahaasjad klaarid. Suvel 2005 käis tunnistaja R.K metsas ja teostati mõõtmised. Võeti 10 proovitükki, aga jäeti võtmata puistukõrgus. Mõõtmisprotokollides ei ole kõrgustest juttugi. Siin oli liigirikas mets, kusjuures kuusk on erineva vanuse ja kõrgusega. Kuuske esines vastsündinust kuni esimesse rindesse. Kõrguse määramine on oluline, et määratleda esimese rinde koosesis. Kõik kuused on teises rindes. Tegelikult oli kuusk ka esimeses rindes 25 % ulatuses. Kuuske on praegu jäetud mõõtmistest välja, kuna on raske teha kindlaks, mis on esimeses ja teises rindes. Rinnaspindala on tegelikult suurem. Käesoleva aasta augustis käis süüdistatav ise kinnistul ja saab öelda, et esimese rinde rinnaspindala on 18 ja teisel
6. Kask on taandumas ja kuusk tuleb domineerivamaks. 20 aasta pärast on muutunud see kuusikuks. Keskkonnainspektsioon on öelnud, et seal on mõned kuused. Väidetavalt on võetud 10 proovitükki. Analüüsides proovitükke, siis seal on üleminek dimensioonirikas. Kui näitusid võtta, siis proovitükid osaliselt kattuvad. Mets ei ole selline nagu proovitükid näitavad. Süüdistatav leidis endiselt, et proovitükkidega seoses on tähtis asjaolu, et Keskkonnainspektsioonis on võetud mõõteveaks 7 %, aga õige on võtta 13 %. 2005 aastal oli sanitaarraie. Proovitükid on võetud pärast. Varasemalt on juttu tulnud, et ei ole märke tormist. Kännud on käesoleval ajal veel püsti. Tegelikult rinnaspindala on 19,
7. Täiuse alammäär ei ole alla. Harvendusraiega ei ole alammäära lubatust allapoole viidud. Ta ei saa aru ebaseaduslikust raiest. Sanitaarraie metsateatis oli kogu aeg 15 olemas. Keskkonnainspektsioonis on tehtud puudulik arvestus. Süüdistatav leidis, et ta ei ole kahju tekitanud ja harvendusraiele järgnes sanitaarraie ja ka sanitaarraie järgselt jäid rinnaspindalad enam vähem lubatud piiridesse. Maakohtus andis süüdistatav ütlusi selles, et AS Stora Enso Metsa töötajana teostas ta S.S kinnistul eraldisel 7 metsateatises ettenähtud kogusest lähtuvalt harvendusraie ja raiega ta rinnaspindala alla lubatud normi ei viinud. 2005 aastal, pärast jaanuaritormi korraldas ta eraldisel 7 ka sanitaarraie tegemist. Kuna eraldiste kaupa pole võimalik metsas täpselt sanitaarraie mahtusid teostada, siis metsateatises eraldise 7 ( hilisem 14) kohta märgitud 5 tm sai faktiliselt ületatud ( tl 182). Lisaks ringkonnakohtus ärakuulatud isikuliste tõenditele ja kriminaalasjas juurde võetud täiendavate dokumentaalsete tõenditele uuris ringkonnakohus veel järgmisi maakohtus avaldatud ja uuritud tõendeid : Kooskõlastustõendilt nr 445 (4.06.2002) raieks Karula Rahvuspargis nähtub, et kooskõlastuse sai ka eraldis 7, kuid metsateatisel märgitust väiksemas mahus – 30 tm ( tl 23). Kinnistusregistri väljavõttega ( tl 26) on tõendatud, et Võru maakonnas Antsla vallas Ähijärve külas asuva S.S kinnistu omanik on OÜ Erinmets (regkood 10363956). Raieõiguse ja metsamaterjali müügi teatise koopiaga (tl 25) on tõendatud, et Erinmets OÜ müüs Fest Forest AS-le kasvava metsa raieõiguse S.S kinnistu eraldistel ( sealhulgas ka 0,7 ha suurusel eraldisel 7 ) raiete kogumahus 150 tm teostamiseks. Metsamaterjali ostu-müügi raamlepingu nr 23072003 koopiaga, millest nähtub, et AS Fest Forest ja AS Stora Enso Mets sõlmisid 23.07.2003.a. lepingu, mille alusel Müüja AS Fest Forest müüb tema majandatavatelt kinnistutelt (sh S.S ) raiutavaid puidusortimente, ning Ostja AS Stora Enso Mets korraldab raie, kokkuveo ja väljaveo. Müüja esitab Ostjale metsateatise, raieüksuse plaani ja tehtavate tööde kirjelduse ning teavitab Ostjat Müüjale teadaolevatest raietöid puudutavatest kehtivatest piirangutest (tl 32-37). Kooskõlastustõendi nr 482 koopiaga (tl 19) on tõendatud et OÜ Erinmets volitatud esindaja AS Fest Forest T.T isikus on esitanud 30.07.2003.a. taotluse raie kooskõlastamiseks Karula Rahvuspargis S.S majandamisüksuse eraldistel 1,3,6,7,9 ja samal päeval on raie eraldisel 7 kooskõlastatud tingimusel, et eraldisel raiutaks peamiselt keskmise diameetriga puid, kokkuveoteed peavad olema looklevad, täius peab jääma peale raiet ebaühtlane. Ülestöötamise ja väljaveo tähtajaks on märgitud 31.03.2004.a 04.08.2003.a. registreeritud metsateatisest nr 10238 (tl 18) nähtub, et AS Fest Forest esitas metsateatise S.S kinnistu 0,7 hektarilise pindalaga eraldise 7 30 tm harvendusraieks. Sama raiutavat kogust kinnitas ka kooskõlastustõend nr 445 (04.06.2002) (tl 23). Raiekoha ülevaatuse akti 02.09.2005 ( tl 4-5) kohaselt on eraldisel 7 raie käigus välja raiutud esimese rinde kaski, mände ja ka mõni teise rinde kuusk. Vastavalt Karula Rahvuspargi kooskõlastustõendile nr 482 (30.07.2003) pidi kokkuveoteed olema looklevad on aga sirged ja küllaltki laiad. 16 Sündmuskoha vaatlusprotkoll 09.09.2005 ( tl 8-9) kinnitab põhimõtteliselt samu asjuolusid ja üldpilti eraldise 7, mis raie koha ülevaatuse akt. Märgitud on veel, et eraldisel 7 kasvas takseerkirjelduse põhjal raie teostamise ajal 55 aastane kaasik. Veel uuris ringkonnakohus esimest takseerkirjeldust 02.10.1995 (tl 11-13), teist takseerkirjeldust 16.08.2004 (tl 69-70), metsateatist 23.02.2005 (tl 62), koopia kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust (tl 63-64), ja koopia metsamajanduskavast (tl 69-70). Tunnistaja M.U ütlustest nähtub, et Karula Rahvuspargi keskkonnajärelevalve töötajana S.S kinnistu eraldisel 7 tehtud raiet kontrollides leidis ta, et raie eraldisel 7 oli tehtud halvasti, oma aruandes kajastas, et tulevikus peaks puud ette märkima. Metsateed olid laiemad kui peaks olema. Silmaga hinnates asus seisukohale, et metsa täius jääb piiri peale. Ühelt kohalt eraldise keskkohas, kus enne juba oligi häil, olid mõned puud maha võetud, mida poleks pidanud võtma ja seal tundus, et täius ei ole lubatud piires. Mõõtmisi ei teostanud ja leidis, et pigem oli tegemist teede raiumisel halvasti läbi mõeldud raietehnoloogiaga, sest raieviis oli omapärane, teede kõrvalt oli jäetud mets puutumata. Metsateed olid kohati lubatust laiemad ja teede vahekaugus väiksem. Peale jaanuaritormi 2005 läks ta eraldise äärest mööda, kuid seal paistis üksikuid murdunud puid, so vähe tormiheidet. Tunnistaja selgitas, et 2004-2005 ei pöördunud ta Keskkonnainspektsiooni poole, kuna on hullemaid raieid näinud ja tundus, et nähtu keskkonnakahju ei olnud suur. Tunnistaja märkis, et kuna sama kinnistu eraldisel 3 oli tehtud eeskujulik raie, siis tuli eraldisel 7 läbiviidud raie talle halva üllatusena (tl 120-123). Tunnistaja T.T (AS Fest Forest abimetsaülem) ütlustest nähtub, et AS Fest Forest ja S.S kinnistu omaniku OÜ Erinmetsa vahel oli sõlmitud kinnistu haldamise leping, raieid S.S kinnistul teostas AS Stora Enso Mets, kelle kontrollida oli tööde läbiviimine ja sellest firmast korraldas raietöid raiemeister Aavo Saks. A. Saksa enda ütlustega on tõendatud, et raiet S.S kinnistu eraldisel 7 korraldas ja juhtis 2003 aastal harvendusraiet A. Saks, kes vastutas ka raie seaduslikkuse eest. Veel nähtub tunnistaja ütlustes, et eraldisel 7 pooleliolevat raiet metsas vaatamas käies ei märganud, et midagi oleks valesti olnud. Raie lõppedes oli töökohustuseks tööd üle vaadata ja hinnang anda. Raie ülevõtmisel olid kaasas tööks vajalikud instrumendid. Kui oleks kahtlustanud, et täius on lubatust all, oleks neid instrumente kasutanud, mõõtnud üle ja teinud märkmeid. Silma järgi hinnates ei saanud sellist tulemust, et täius eraldisel 7 oleks alla normi olnud. Pärast raietöid käis tunnistaja M.U metsas, kus M.U küsis arvamust väljaveoteede kohta, leides, et need tunduvad nagu koridorid ja midagi talle seejuures ei meeldinud. Teab, et teed pidid olema looklevad ja ei näinud, et eraldisel 7 midagi olnuks vastukarva. Arutasid seda, et kui Karula Rahvuspark seab raieks mingid tingimused, peaks tööd metsas olema teistmoodi organiseeritud ja oleks hea kui puud märgitaks ette. Harvendusraie järgsest täiusest M.U juttu ei olnud ( tl 125-128). Tunnistaja R.K ütlustest nähtub, et olles 2003.a. Karula Rahvuspargis metsaspetsialistina töötades käinud AS Fest Forest esindajaga seoses kavandatavate raietega S.S kinnistu metsas, kus rääkisid raie tingimustest, kaitse eesmärgist, sellest, milline puistu peaks pärast raiet jääma, üksikute puude raieks valikust, kuidas metsamaterjali välja vedada ja teid rajada. Veendunud, et asjast saadi hästi aru, viis 2005.a. juulis, juba keskkonnainspektsioonis töötades, Võru ja Valga töötajad sellele kinnistule, et tuua positiivne näide metsa majandamise kohta kaitsealal. Kohapeal tuvastas eraldisel 7 ebaseadusliku raie ja nägi, et tegemist oli oluliselt hõredama kaasikuga kui pidanuks olema kaitseala poolt seatud tingimuste kohaselt. Arvestades oma senist kogemust paistis tunnistajale silma, et puistu täius oli väiksem kui oleks pidanud olema. Tunnistaja 17 tuvastas, et puistu oli hõredaks raiutud, mitte tormimurru tõttu hõredaks jäänud. Täiust ise ei mõõtnud, tegi suulises vormis selle ülesandeks alluvatele inspektoritele, kes käisid kohapeal ja tegid mõõtmised. Mõõtmistulemustega selgus, et puistus oli täius mõnevõrra väiksem, kui see oleks pidanud olema (tl 114-117). Tunnistaja V.V ütluste kohaselt käis tema metsakorraldajana eraldisel A. Saksa palvel. A. Saks palus anda omapoolse hinnangu metsa olukorrale 2006.a. oktoobris. Sellel eraldisel oli A. Saksa väitel raie, kus oli probleeme Keskkonnainspektsiooniga. Tema arvates oli eelnev raie läbi viidud korralikult ja puudusi ei olnud. Samas pole tunnistaja suutnud meenutada maakohtus paljusid asjaolusid, milliseid menetlusosaliste küsisid, või on hoopis vaikinud, kui on esitatud sisukohaseid küsimusi. Vormistas oma hinnangu kohta ka kirjaliku dokumendi, mille andis A. Saksa kätte. Muuhulgas pole ta osanud vastata miks pealkirjastas oma arvamuse A. Saksale eksperthinnanguna ( tl 147-151). Tunnistaja K.M ütluste kohaselt sai ta 2005.a. augustis korralduse kontrollida raiet S.S kinnistul. Koos inspektor Sigrid Kasuka ja juhtivinspektor Lea Palmrega eraldisel 7 rinnaspindala mõõtes selgus, et harvendusraie käigus oli välja raiutud rohkem puid kui metsateatisega lubatud ja rinnaspindala oli lubatud alammäärast vähem. Hiljem tuli välja, et 2005.a. algul oli sellele eraldisele esitatud ka sanitaarraie teatis ( tl 117-120). Kannatanu esindaja L.P ütluste kohaselt oli vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 39 eraldisel 7 rinnaspindala lubatud alammäär 21,9 m2/ha, raiejärgseks rinnaspindalaks saadi 17 m2/ha. Lubatud rinnaspindalast lahutati raiejärgne rinnaspindala ja saadi vahe 4,9 m2/ha, mis korrutati läbi kahjumäära ja kaitsemetsa koefitsiendiga 3 ning leiti keskkonnale tekitatud kahju suurus kroonides. Tehti 10 mõõtmist, kuna eraldisel oli ebaühtlane täius. Pärast tehtud mõõtmisi selgus, et on olemas ka sanitaarraie teatis, mille järgi oli sanitaarraiet lubatud teha 5 tm. Täius oli viidud alla lubatud normi selle raiega, mis toimus enne sanitaarraiet. Ei ole siiamaani veendunud, et 2005.a. sanitaarraie eraldisel 7

§-le 61 hindab kohus tõendeid ( sh ka kannatanu ja süüdistatava ütlusi) nende kogumis ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Tunnistaja R.K leidis, et mets, mida tema nägi 2003.a. teisel poolel ja seejärel 2005.a. juulis, ei olnud hõredaks jäänud mitte sanitaarraie, vaid harvendusraie tulemusena. Küsimusele võimalikust sanitaarraiest vastas tunnistaja, et tollel eraldisel tormikahjustuse puhul lõigatud puude kände võis olla, aga tema ei käinud neid ja jälgi tormikahjustustest otsimas ja väitis et 19 2005.a. juulis ei olnud kindlasti nii palju sanitaarraie kände, et see oleks viinud puistu hõredamaks jäämisele sanitaarraie tulemusel. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et R.K ütlused on olnud ebajärjekindlad ja mitteusaldusväärsed. Tunnistaja R.K ütlused selles, et mets oli raiutud hõredamaks harvendusraie tulemusena on olnud järjekindlad nii maakohtus kui ringkonnakohtus. Ringkonnakohtul oli võimalik R.K , kui pikaajalise staažiga metsandus-ja keskkonnatöötaja ütluste usaldusväärsuses kohtuistungil veenduda. Maakohus märkis, et tunnistaja T.T ütluste kohaselt oli jaanuaris 2005.a. metsas tuulemurd ja pärast seda esitati teatis sanitaarraieks S.S kinnistul uue skeemi järgi, sealhulgas eraldisele 14 . Sanitaarraie tehti AS Stora Enso Mets poolt. Tunnistaja M.U ütlustest nähtub, et umbes nädal pärast 2005.a. tormi eraldise 7 äärest mööda minnes nägi ta üksikuid murdunud puid, eraldist läbi ei käinud, mahalangenud puid koristas 2005.aastal Stora Enso, tema meelest oli kooskõlastus olemas. Tunnistaja M.M ütluste kohaselt 2005.a. kevadel, pärast jaanuarikuu tormi olid T.T ga läbirääkimised sanitaarraie teostamiseks S.S kinnistul, kus esines tuulemurdu. Sanitaarraie tegemisega venitati. Täpsemaid asjaolusid ja detaile aga raie osas nimetada ei oska (tl 133-136). Ringkonnakohus leiab nagu maakohuski, et tõendamist on leidnud metsateatise olemasolu sanitaarraieks 2005 aastal S.S kinnistult. Metsateatisest (tl 62) nähtub, et teatist sanitaarraieks ei esitatud ainult eraldisele 14, vaid ka teistele S.S kinnistu eraldistele. Eeltoodud tõenditest (sealhulgas metsateatisest sanitaarraiele) järeldab ringkonnakohus, et sanitaarraie S.S kinnistu eraldisel nr 7 võis toimuda 2005 aastal, kuid pole mingeid sisukohaseid tõendeid, et sanitaarraie käigus oleks viidud alla metsa rinnaspindala ja metsa täius, mida püütakse kaitseversioonina väita. Tunnistajate R.K ja M.U ütlustest nähtub, et metsa rinnaspindala oli lubatud alammäärast madalamaks viidud juba harvendusraie käigus 2003 lõpus või 2004 alguskuudel. 02.09.2005.a. koostatud raiekoha ülevaatuse aktist ja 09.09.2005.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl-d 4, 8) nähtub, et eraldisel 7, kus takseerkirjelduse põhjal kasvas raie teostamise ajal 55 aastane kaasik, oli välja raiutud esimese rinde kaski, mände ja ka mõni teise rinde kuusk. Metsamajanduskavas teise rinde kuuskedena märgitud puudest mõned olid kasvanud sama kõrgeks kui esimese rinde puud ja Bitterlichi relaskoobiga mõõtes loeti ka need puud esimese rinde puudena. Rinnaspindala mõõdeti 10-lt proovitükilt 12,15,15,21,19,19,8,12,18,15 , keskmiseks saadi 15,875, mõõteviga arvestati 7 % ehk 1,11 ja saadi lõpptulemusena rinnaspindalaks G = 1 7 m /ha. Nähtuvalt raiekoha ülevaatuse aktist ja kannatanu esindaja L.P ütlustest on rinnaspindala võimalikuks mõõtmisveaks arvestatud 7 %. L.P selgituse kohaselt ei kasutatud ülepinnalist takseerimist, kus mõõtmise ajal kehtinud metsa korraldamise juhendi p 28 kohaselt kasutatakse silmamõõdulist takseerimist, mida täpsustatakse vajalike mõõtmistega, vaid kohapeal kasutati mõõteriistu, mistõttu arvestati mõõtmisveaks vastavalt Keskkonnainspektsiooni peadirektori käskkirjaga kinnitatud mõõtemetoodikale 7 %. Tunnistaja M.K ütluste kohaselt 2004.aastal koostas Lignator MT, mis pakub metsahindamisteenust, takseerimist ja metsa ülestöötamise teenust AS Fest Forest palvel S.S kinnistu metsamajanduskava ja selle jaoks vajalikud välitööd tegi tema 2004 aasta augustis, kasutades metsa mõõtmiseks ülepinna takseerimist nagu seadus ette näeb. A. Saksa tundis ta 20 varem tööalaselt. Tegi uue metsamaa plaani ja pani endise eraldise 7 numbriks

1. Töö eesmärk oli järgmise 10 aasta jooksul selle kinnistu majandamine ( tl 123-125). Maakohus leidis, et nähtuvalt 16.08.2004.a. koostatud S.S maaüksuse metsamajanduskavast aastateks 2004 - 2013 (tl 69-70) on eraldise 14 rinnaspindalaks M.K poolt 12.08.2004.a. teostatud välitööde tulemusel märgitud 15,7 m2/ha, mis on väiksem kui keskkonnainspektsiooni poolt 02.09.2005.a. mõõdetud 17 m2 /ha ja annaks aluse kahelda selles, kas sanitaarraie eraldisel 7 ( uus nr 14) tegelikult teostati. Kuna aga M.K poolt saadi eeltoodud takseertunnus metsa ülepinnalise takseerimise tulemusel ja 30.04.1999 aastast kuni 01.01.2007.a. kehtinud Keskkonnaministri 17.märtsi 1999.a. määrusega nr 25 kinnitatud „Metsa korraldamise juhendi" p 61 alapunkti 4 kohaselt võis ülepinnalisel takseerimisel puuliikidel, mille tagavara moodustas enam kui 20% eraldisel kasvava puistu tagavarast, takseertunnuste määramise viga rinnaspindala määramisel olla kuni 13 %, on kohus seisukohal, tõlgendades võimaliku takseertunnuse määramise vea süüdistatava kasuks, et M.K poolt läbi viidud takseerimise ajal võis eraldise 7 esimese rinde rinnaspindala olla 2004.a. augustis s.o. enne väidetavat sanitaarraiet, ka 17,7 m2 /ha, seega suurem kui keskkonnainspektsiooni poolt mõõdetud ja 7 %-list vea võimalust arvestades saadud 17 m2 /ha. 17.mail ja 14.juunil 2006.a. toimunud (seega ajal, mil keskkonnainspektsioonile oli teatavaks saanud, et eraldisel võidi lisaks 2004.a. harvendusraiele teostada 2005.a. ka sanitaarraie) sündmuskoha vaatluse kohta koostatud protokollist (tl 84-85) nähtub, et ei ole võimalik eristada millised on 2004.a. ja millised 2005.a. kännud, kännud on kõik sarnased. Maakohtu istungil esitas keskkonnainspektsiooni esindaja L. Palmre motiveeritud taotluse keskkonnakahju muutmiseks seoses uue Metsaseaduse jõustumisega ja põhjendas seda veenvalt ja arusaadavalt. Ringkonnakohus nõustub samuti sellekohase keskkonnakahju arvestamise kindla metoodika ja käsitlusega. Teo toimepanemise ajal kehtinud metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872) kohaselt määras Keskkonnainspektsioon S.S kinnistu eraldisel 7 teostatud ebaseadusliku metsaraiega keskkonnale tekitatud kahju suuruseks 67 206,00 krooni. 01.01.2007 jõustus uus metsaseadus (RT I 2006, 30, 232), millest tulenevalt kontrolliti üle keskkonnakahju suurus. Eraldisel 7 (käesoleval ajal 14) kasvab 0,7 ha kaasik, kus harvendusraie käigus viidi metsa rinnaspindala ja täius lubatust madalamale. Ebaseadusliku raiega eirati teo toimepanemise ajal kehtinud Metsaseaduse § 17 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kinnitatud rinnaspindala ja täiuse alammäärasid, kuna raiega viidi metsa rinnaspindala ja täius lubatust madalamale. Metsaseaduse § 56 lg 3 p l alusel tekitati raiega keskkonnale kahju, kuna mets raiuti hõredamaks, kui seda lubasid rinnaspindala ja täiuse alammäärad. 01.01.2007 jõustunud Metsaseaduse § 31 lg 2 kohaselt ei tohi harvendusraie tegemisel puistu rinnaspindala ega täiust viia väiksemaks kehtestatud alammäärast. Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 "Metsa majandamise eeskirja" § 6 lg 4 kohaselt ei tohi pärast harvendusraiet olla puistu I rinde rinnaspindala väiksem eeskirja lisas 1 märgitust. Metsaseaduse § 67 lg 2 p l alusel tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse alammäärast. Seega näeb 01.01.2007 jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 2 p l ette keskkonnakahju tekkimise alusena puistu rinnaspindala ja täiuse väiksemaks viimise kehtestatud alammääradest, mis on kooskõlas teo toimepanemise ajal keskkonnakahju tekkimise alustega. 21 Teo toimepanemise ajal kehtinud metsaseaduse järgi sõltus harvendusraiel I rinde rinnaspindala alammäär puistu vanusest, boniteediklassist ja puuliigist. 01.01.07 jõustunud metsaseaduses sõltub rinnaspindala alammäär puuliigist ja kõrgusest. Boniteediklass määratakse enamuspuuliigi vanuse ja kõrguse alusel. Takseerimise ajal 1995 aastal oli kase kõrgus 25 meetrit. Raie toimus 2003 aasta sügisel või 2004 aasta algul. Vastavalt A.K kasvukäigutabeli arvutiprogrammile oli kase kõrguseks raie ajal 27 meetrit. "Metsa majandamise eeskirja" lisa 1 kohaselt on 27 m kõrguse kaasiku esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet 19,2 m2/ha. Teo toimepanemise ajal kehtinud õigusaktide alusel oli rinnaspindala alammäär 21,9 m2/ha, mis oli keskkonnakahju arvutamise aluseks. Seega 01.01.2007 jõustunud metsaseadus on raiejärgse rinnaspindala alammäära osas leebem. 2005 aasta veebruaris esitatud metsateatise alusel oli kavandatud raiuda sanitaarraie korras 5 tm eraldiselt (6 tm/ha) tormikahjustustega puid, mistõttu on arvutatud millise osa moodustab selline väljaraie rinnaspindalast. Standardtabeli ("Metsa korraldamise juhendi " lisa 13) kohaselt on antud puistu 100%-lise hektari täiuse korral tagavara 386 tm ja rinnaspindalade summa 31,5m
2. Seega moodustab kavandatud sanitaarraie rinnaspindalast proportsionaalsel ülekandmisel 0,5 m2 /ha. Liites selle mõõdistatud rinnaspindalale jääb harvendusraie järgseks metsa rinnaspindalaks 17,5m2/ha. Kuna lubatud alammäär pärast harvendusraiet on 19,2 m2/ha, siis on vähendatud rinnaspindala ebaseaduslikult l,7 m2 /ha. Ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju on arvutatud teo toimepanemise ajal kehtinud Metsaseaduse § 56 lg 2 kohaselt kehtestatud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 168 kinnitatud "Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvutamise määrad" alusel. 01.01.2007 jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 3 kohaselt arvutatakse keskkonnakahju seaduse lisades sätestatud määrades. Kahju arvestamise määrad 1 ha metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest kroonides l m2 rinnaspindala kohta, on sama suured keskkonnakahju arvutustes kasutatutega. S.S kinnistu asub Karula rahvuspargi piiranguvööndis, millised metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse, mistõttu keskkonnakahju määr on korrutatud koefitsendiga 3,0 keskkonnakahju arvestuses. 01.01.2007 jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 12 kohaselt korrutatakse kaitsemetsa kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvutamise määr koefitsendiga 3,
3. Seega ei ole uus metsaseadus selles osas olukorda leevendav. Kuna keskkonnale tekitatud kahju määrad teo toimepanemise ajal ja 01.01.2007 jõustunud metsaseaduses on võrdsed, kuid uue seaduse kohaselt on rinnaspindala alammäär madalam, väheneb keskkonnale tekitatud kahju suurus. Keskkonnale tekitatud kahju suuruse leidmiseks tuleb korrutada omavahel ebaseaduslikult vähendatud rinnaspindala l,7m2 /ha, keskkonnakahju määr 7500,00 kr, langi pindala 0,7 ha ja kaitsemetsa koefitsent 3,0 (1,7 x 7500 x 0,7 x 3=26775,00). Seega tekitati keskkonnale ebaseadusliku raiega kahju 26775,00 krooni Maakohus toetus oma keskkonnakahju alases arvestuses 2004.a. augustis ülepinnalise takseerimise kaudu takseerandmed leidnud ja metsamajanduskava koostanud tunnistaja M.K ütlustele. 22 Kuna ringkonnakohus (uurinud tõendeid, mida käsitles eespool ja nõustudes apellatsiooniga) pidas õigeks 1995 aasta S.S metsade majandamise kava kasutamist, siis puudub alus käsitleda maakohtu sellekohast arvestust, mis rajaneb 2004, so raie järgsetele andmetele. Riigikohtu lahendis 3-1-1-89-07 märgitakse, et oluline kahju keskkonnale KarS § 356 lg 1 mõttes on blanketne koosseisutunnus, mille sisustamisel tuleb lähtuda väljapoole karistusseadust jäävatest normidest, mis reguleerivad ebaseadusliku raie tagajärjel keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aluseid ja määrasid. Olulise kahjuga on tegemist siis, kui konkreetse raie tagajärgede hindamisel ilmneb, et kahju suurus on KarSRS § 8 p 1 kohaselt suurem kui kümnekordne kuupalga alammäär. KarS § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Eeltoodust tulenevalt kui pärast ebaseadusliku raie toimepanemist muudetakse ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju arvestamist reguleerivaid õigusakte, saab isiku KarS § 356 lg 1 järgi süüdi tunnistada üksnes tingimusel, et ka uute õigusaktide järgi tekitab samasugune metsaraie keskkonnale kahju ja ka kehtivate õigusaktide alusel arvestatav kahjusumma ületab teo toimepanemise ajal kehtinud alampalga määra kümnekordselt. Maakohus asus seisukohale, et keskkonnainspektsiooni aktist ei nähtu, miks kasutati A.K kasvukäigutabeli arvutiprogrammi puistu raie eelse kõrguse määramiseks, kui rinnaspindala mõõtmine teostati eraldisel 7 pärast raiet (sh ka pärast sanitaarraiet) kasvanud metsa esimese rinde alusel. Maakohus märkis, et Keskkonnaministri 27.detsembri 2006.a. määrusega nr 88 kehtestatud Metsa majandamise eeskirja lisa 1 tabelis pole märgitud, et puude kõrgus tabelis, millele vastab lubatud rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, on raie eelne. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et maakohus ei ole tuvastanud ühtegi normatiivakti, millele tuginedes saaks tõsikindlalt väita, et aluseks tuleks võtta raie järgne olukord. Maakohus on seega ekslikult teinud ise keskkonnakahju ümberarvutamise, näitamata ära, miks ei saa tõendina arvestada keskkonnainspektsiooni õiendeid keskkonnakahju arvestamise kohta ning kannatanu L.P ütlusi keskkonnakahju arvestamise metoodika kohta. Kohus on asunud ekslikult seisukohale, et keskkonnakahju arvestamisel tuleb teha arvestused süüdistatava kasuks. Laskumata maakohtu otsuse põhiosas esitatud arvutuslikesse üksikasjadesse, tuleb järeldada, et tegemist on olulise tõendamisveaga, kuna keskkonnakahju arvestamisel tuleb lähtuda vastavast metoodikast. Nõustuda ei saa ka maakohtu seisukohaga, et takseerandmete kasutamisel tuleb lähtuda raie ajale lähedasematest, mitte raie teostamisest kaugemasse ajavahemikku jäävatest takseerandmetest. Maakohus leidis seega ekslikult, et 2004.a. kevadel S.S eraldisel 7 lõpetatud harvendusraiele hinnangu andmisel tuleb aluseks võtta takseerandmed 16.augustist 2004.a. S.S maaüksuse metsamajanduskavast aastateks 2004 kuni
4. Seejuures ei ole maakohus veenvalt põhjendanud, millel selline järeldus põhineb. Maakohtu sellised järeldused on täielikult vastuolus senini levinud keskkonnainspektsioonide praktikaga kahju arvestamise metoodikas. Hea metsandustava ning ringkonnakohtus ülekuulatud tunnistajate ütluste kohaselt võetakse aluseks just nimelt raie eelsed, mitte aga raie järgsed takseerandmed. 23 Sellest põhimõttest on järjekindlalt kinni peetud keskkonnainspektsiooni töötajate poolt Eesti Vabariigis kahjude arvestamisel metsaasjades. Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks ta kahtleb dokumentides (metsamajanduskava
5. a, keskkonnainspektsiooni õiendid). Kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik. Maakohus on asunud seisukohale, et raiega ei ole põhjustatud olulist kahju, samas on aga jäänud põhjendamata, miks ei ole võimalik kontrollida kahju arvestamiseks tarvilike faktiliste asjaolude usaldusväärust (kahju arvestamise metoodika põhialused, A.K tabel jm). millede õigsuses kohus kahtleb. Maakohus ei olegi tegelikult asunud seisukohale, milline on siis tõendatud kahju suurus praegu kehtiva metsaseaduse ajal. On ära toodud ainult arutluste käigud ning variandid, milline vöiks olla kahju suurus. Otsuses on kirjas, et kahju võib olla kas 23625 EEK ( kui Kiveste kasvukäigutabeli kasutamine on põhjendatud ) või 7875 EEK. Maakohus on kindel ainult selles, et veaprotsenti jms. tuleb arvestada maksimaalselt A. Saksa kasuks ja usaldusväärsed on süüdistatava ütlused ja ka arvutused kahju kohta. Ei ole põhjendatud maakohtu järeldused süüdistuse osas seoses väidetava kaitseõiguse rikkumisega. Kohus märgib, et A. Saksale esitatud süüdistuses pole märgitud käesoleval ajal kehtivat õigusakti, mis kehtestab rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet ja millest tulenevalt on A. Saksale inkrimineeritud ebaseadusliku metsaraie teostamine ka käesoleval ajal kehtivate metsaõigusaktide järgi. Süüdistuses on välja toodud teo toimepanemise ajal kehtinud õigusaktide alusel arvestatud rinnaspindala alammäär 21,9 m2/ha ja märgitud, et see oli keskkonnakahju arvutamise aluseks, seejärel nähtub süüdistusest, et lubatud alammäär pärast harvendusraiet on 19,2 m2/ha. Apellatsioonis oldi põhjendatult seisukohal, et prokurör on kohtuistungil esitanud küll uue süüdistuse, kuigi antud juhul ei olekski see vajalik olnud, kuna süüdistus ei muutunud sisult oluliselt erinevaks ega ka mitte raskemaks. Uues süüdistuses on viidatud nii raie ajal kehtinud õigusaktidele kui ka asja arutamise ajal kehtima hakanud uutele õigusaktidele, milliste sätteid on A. Saks rikkunud, samuti on süüdistuse tekstis ära toodud olulise kahju arvestamise aritmeetiline käik. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-89-07 28.12.2007.a. kohaselt tuleb seoses KarS § 356 lg 1 järgi esitatud süüdistusega kohtul kindlaks teha, milline on toimepandud raiele vastava keskkonnakahju suurus lähtudes 1.jaanuaril 2007.a. jõustunud metsaseadusest ja selle alusel antud õigusaktidest. Nimetatud lahendi kohaselt on selleks õigusaktiks eelkõige 1 .jaanuaril 2007.a. jõustunud metsaseadus ( § 67) ja metsaseaduse lisa nr 3 „ Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" Nimetatud metsaseadusele ongi viidatud A. Saksa kriminaalasjas uues süüdistusaktis. Märkimist väärib ka, et eelpool nimetatud süüdistusasjas ( Riigikohtu lahend nr 3-1-1-89-07 28.12.2007.a. ) ei esitatud üldse uut süüdistust, vaid kahju vähendamist taotles prokurör suuliselt kohtuistungil. Riigikohus ei tuvastanud kaitseõiguse rikkumist seoses uue süüdistuse mitteesitamisega. Ringkonnakohus leiab, et A. Saks pani ebaseadusliku raie toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse saab välistada üksnes süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine (KarS § 17 lgd 1-2), mitte aga seaduse mittetundmine (KarS § 17 lg 3). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et A. Saks oli raiet tehes teadlik nii selle ulatusest (mahust) kui ka raiutava metsa kuulumisest kaitsemetsa kategooriasse. Seega puudub alus väita, et A. Saks ei teadnud tegu toime pannes 24 mõnda KarS § 356 lg 1 objektiivse süüteokoosseisu tunnusele vastavat faktilist asjaolu. Rõhutada tuleb, et süüdistatav omas aastatepikkust metsandusalast kogemust. Ringkonnakohus ei tuvastanud A. Saksa tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-35-08 on märgitud, et tulenevalt KarS § 5 lg-test 1 ja 2 on isiku süüditunnistamine ja karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Isiku süüditunnistamine ja karistamine on välistatud nii siis, kui kohus leiab, et isiku tegu ei vasta toimepanemise ajal kehtinud kuriteokoosseisule, kui ka juhul, mil teo karistatavus on ära langenud alles hiljem. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. oktoobri
7. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-83-05 - RT III 2005, 36, 349, p 11 ja
8. märtsi
9. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-4-08 - RT III 2008, 15, 99, p 23). Seetõttu on põhjendatud kontrollida A. Saksa tehtud raie seaduslikkust nii MS I ja määruse nr 39 kui ka MS II ja metsa majandamise eeskirja alusel. Samas on vajalik jälgida, et metsa majandamise eeskiri avaldati Riigi Teataja Lisas alles
10. jaanuaril 2007 ja jõustus
11. jaanuaril
12. Määrus nr 39 kehtis aga üksnes kuni
13. detsembrini
14. Seetõttu tuleb A. Saksa süüditunnistamiseks täiendavalt kontrollida, kas A. Saksa tehtud raie oli ebaseaduslik ja seega KarS § 356 lg 1 järgi karistatav ka ajavahemikul 1.
15. jaanuarini 2007 kehtinud õiguse järgi. Tulenevalt eelnimetatud Riigikohtu lahendist tuleb nõustuda, et ajavahemikul 1.
16. jaanuarini 2007, s.o kuni metsa majandamise eeskirja jõustumiseni oli hooldusraie, sh harvendusraie tegemine tulenevalt MS II § 31 lg-test 1 ja 2 keelatud. Järelikult oli A. Saksale esitatud süüdistuses kirjeldatud raie ebaseaduslik ka ajavahemikul 1.-
17. jaanuarini
18. Sel perioodil tuli ebaseadusliku harvendussraiega keskkonnale tekitatud kahju suuruse tuvastamisel lugeda puistu rinnaspindala lubatud alammääraks MS II § 67 lg 2 p 1 ja lisa 3 mõttes puistu raieeelne rinnaspindala. Perioodil 1.-
19. jaanuarini 2007 kehtinud õiguse kohaselt oleks A. Saksale süüksarvatud raiega tekitatud keskkonnakahju igal juhul suurem kui teo toimepanemise ajal kehtinud või alates
20. jaanuarist 2007 kehtiva õiguse järgi. Seetõttu ei saa see kahjusumma A. Saksale inkrimineeritava koosseisulise tagajärje suurust mõjutada, mistõttu pole ka vaja seda summat tuvastada. Eeltoodust järeldub aga, et A. Saksale süüksarvatav raie oli KarS § 356 lg 1 järgi karistatav ka 1.-
21. jaanuarini
22. Karistus Ringkonnakohus lähtub süüdistatavale karistuse mõistmisel KarS §-s 56 sätestatud põhimõtetest. Süüdistatava süü suurus käesoleva kuriteo toimepanemisel ei ole suur, võrreldes ka teiste analoogsete ebaseadusliku metsaraie alaste süütegudega. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 356 lg 1 sanktsioonis on karistusliikidena rahaline karistus ja vangistus. Arvestades süüdistatava süü suurust peab ringkonnakohtus põhjendatuks karistada A. Saksa rahalise karistusega ja seda alammäära lähedaselt. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks süüdistatavat karistada mitte prokuröri apellatsioonis taotletud määras, vaid rahalise karistuse alammäära lähedase karistusega ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, so 17 900 (seitseteist tuhat üheksasada) krooni, 25 arvestades süüdistatava kohta väljastatud teatist (tl 48) tema päevasissetuleku kohta, mis oli 358 krooni. Keskkonnakahju Puude ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise nõude aluseks on MS § 67 lg 1, lg 2 p 1, lg 11 ning lisa
23. MS § 67 lg 12 sätestab Keskkonnainspektsiooni õiguse esitada tsiviil- või kriminaalmenetluses hagi puude ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik teisele isikule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekkimises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 133 lõigete 1 ja 2 alusel kuulub keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega, hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Käesoleva süüdimõistva otsusega tuleb rahuldada Eesti Vabariigi (läbi Keskkonnainspektsiooni) tsiviilhagi ja välja mõista Aavo Saksalt Eesti Vabariigi kasuks keskkonnale tekitatud kahju katteks 26 775 krooni.

§ 179

lg 1 p 2 alusel tuleb välja mõista Aavo Saksalt menetluskuluna ka sundraha 6525 krooni teise astme kuriteo toimepanemisega seonduvalt.

§ 185

lg 1 alusel (kuna ringkonnakohus tegi apellatsiooni lahendamisel

§-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi) tuleb jätta riigi kanda järgmised menetluskuludena kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 81 krooni 50 senti ja kaitsjale kriminaaltoimiku koopia posti teel saatmise kulu 26 krooni. Tiit Lõhmus Mati Kartau 26 Aarne Sarjas