← Eesti

4-09-5053/16

Väärteoasi nr 4-09-5053 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Viru Maakohus

  1. mai 2009 Kohtla-Järve kohtumajas 4-09-5053 Eeva Levina Väärteoasi Kalle NORMA kaebus Ida Politseiprefektuuri 06.
  2. 2009 otsuse peale väärteoasjas nr 2402,09,000258, millega temale Liiklusseaduse § 74´22 lg 1 alusel määrati rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, se.o 900 krooni ja Liiklusseaduse § 74`35 lg 1 alusel rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 300 krooni. Kaebuse esitaja Kalle NORMA, isikukood 37209080210, elukoht xxx Kohtuväline menetleja vanemkonstaabel Martin RIST Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakond Sekretär Ingrid Koddo , Juhindudes VTMS §-dest 29 lg 1 p 1; 130 lg 3; 132 p 3; 133; 134, 135 kohus Otsustas: Tühistada Ida-Politseiprefektuuri 06.03.2009 otsus väärteoasjas nr 2402,09,000258, ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel LS § 74`22 lg 1 alusel ja LS § 74 `35 lg 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. K.Norma kaebus rahuldada. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.Kaebuse saab esitada vaid vandeadvokaadi vahendusel. . Menetlusosaline, kes soovib kasutada oma kassatsiooniõigust, on kohustatud sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamise korral on kohtuotsus kohtus tutvumiseks kättesaadav
  3. mail 2009 . Asjaolud ja menetluse käik
  4. veebruaril 2009 koostas Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni-ja patrullitalituse konstaabel P R väärteoprotokolli AB1056401, mille kohaselt
  5. veebruaril kell 16.19 xxx vallas xxx-xxx maanteel Kalle Norma juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi nr 1 351 ( 50 kmh) mõjupiirkonnaskiirusega 59 +-3 km,, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 6 km/h. Juhtis mootorsõidukit, millele põlesid esimesed udutuled kui nähtavus ei olnud halb. Sellega rikkus LE § 126 p 3 ning LE § 180 , mis vastab väärteo kvalifikatsioonile Liiklusseaduse § 74`22 lg 1 ja § 74`35 lg 1 . Tõenditeks on protokolli kohaselt märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll , foto ning tunnistaja A.S. Menetlusalune isik on väitnud, et ta ei ületanud sõidukiirust, ning et udutuled põlesid, kuna oli hämar ning nähtavus oli halb. 06.03.2009 võeti Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni –ja patrullitalituse komissar Martin Risti poolt vastu otsus, millega Kalle Normale määrati LS § 74`22 alusel rahatrahv 15 trahviühikut, s.o. 900 krooni ning LS § 74`35 lg 1 alusel rahatrahv 5 trahviühikut, s.o. 300 krooni. Otsuses on märgitud, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega ( menetlusaluse isiku ütlused, protokoll kiirusmõõteseadme kasutamise kohta, vastulause on arvestatud osaliselt. ) Kalle Norma oma kaebuses taotleb tühistada 06.03.2009 otsus väärteoasjas nr 2402,09,000258 ning lõpetada menetlus. K.Norma leiab, et asjas pole ühtki tõendit, et ta oleks rikkunud LE § 126 p 3 nõudeid, sest ta liikus kolonnis ning lülitas sisse automaatkiirusehoidja kui oli jõudnud kiirust piirava märgi mõjualasse. Tema liikus suunaga Tallinna suunas, politseibuss ja 2 politseinikku asusid Tallinna suunduva sõidurea suunas ning üks neist andis talle peatumismärguande ning peale sõidudokumentide kontrollimist oli peatumise põhjuseks olnud udutulede põlemine. Peale tema andmete kontrollimist politseibussis olevat politseinik tagasi tulnud bussist võetud radariga ning küsinud, miks ta ületas sõidukiirust. Tema aga polevat ületanud. Udutuled kohta leiab menetlusalune isik, et eesmiste udutulede kasutamise eesmärk on tagada sõidukijuhile parem nähtavus ning tagada, et sõiduk oleks paremini nähtav teistele liikluses osalejatele. Ta on veendunud, et antud kellajal ning kohas oli nähtavus halb, sest 13.veebruar on talve keskpaik, kell 16.20 on päikese loojangu eelne hämara aeg , päikese loojumise aeg Narvas 16.52, Tallinnas 17.
  6. Sõidutee kate oli märg, see on fikseeritud ka protokolli lisas ning vastavalt Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehelt saadud andmete kohaselt oli 12.02 kella 20.00-st kuni 13.
  7. 2009 kella 11.00 Jõhvi kandis sadanud lund. Samalt kodulehelt saanud andmete kohaselt oli Jõhvis 3.02.2009 kella 16.00- 17.00 ajal pilvisus 10/10 ning uduvine. Seega leiab kaebuse esitaja, et tal oli täielik alus kasutada udutulesid. Kohtus tuvastatud asjaolud. Menetlusalune isik jäi oma kaebuse juurde ning leidis, et tema süü LE sätete rikkumistes ei ole tõendatud ning seetõttu tuleb väärteotsus tühistada ning menetlus lõpetada. Kohtuväline menetleja leidis, et K.Norma süü on tõendatud ning otsus tuleb jõusse jätta. Samuti taotles ta protokolli koostamise juures olnud tunnistaja A.Soomeri ülekuulamist. Andres Soomer oli küll väärteoprotokolli märgitud tunnistajana, kuid teda ei olnud üle kuulatud. Samuti pole teda märgitud väärteootsuse vastuvõtmise aluseks olevatesse tõenditesse. Seega ei ole tema ütlused väärteootsuse vastuvõtmise aluseks olevaks tõendiks. 2 Kohtuistungil andis A.Soomer ütlusi, et ta ei mäleta õieti midagi nimetatud sündmuse kohta . selles oli küll kindel, et seisid Tallinna suunas ning mõõtsid Narva suunast tulijaid.Tunnistaja kuulatakse üle sel juhul kui on vajadus midagi täpsustada. Kuigi protokollis märgitud, et menetlusalune isik ei olnud rikkumistega nõus, ei oska ta öelda, miks teda ei olnud üle kuulatud. Miks kiirusemõõtmise protokollis on märgitud K.Norma auto suunaks vale sõidusuund , ei oska ta midagi öelda. Kuulanud ära menetlusosalised ja tunnistaja ning tutvunud väärteotoimikuga, leidis kohus, et K.Norma kaebus tuleb rahuldada. Kalle Norma poolt väidetavalt toimepandud rikkumised ei ole kohtuvälise menetleja poolt usaldusväärselt tõendatud. Udutulede kasutamine. Kohus asub seisukohale, et vajadus udutulede kasutamise järgi on paljuski subjektiivse hindamise küsimus. Ei ole vajadust lisatõendite järgi tuvastamaks fakti, et 13 veebruar on talve keskpaik ning kell 16.20 on päikese loojumise eelne aeg. Ei ole alust mitte uskuda ka K.Norma poolt märgitud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehelt saadud andmeid selle kohta, et nii eelmisel päeval kui sama päeva hommikupoole oli sadanud lund. Selle kohta viitab ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitud teeolude kirjeldus, kus teeolude kohta märgitud ” märg”. Nähtavuseks on seal märgitud ” hea”. Protokollis on aga K.Norma avaldanud, et nähtavus oli halb, seega oleks pidnud kohe kohapeal fikseerima täiendavad tõendid kinnitamaks protokolli koostaja sõnu hea nähtavuse kohta . LE § 2 lg 9 kohaselt mõistetakse ilmast või muudest nähtudest ( udu, vihm, lumesadu, tolm, vee-ja poripritsmed, vastupäike ) tingitud ajutist olukorda, kui vaadeldava objekti nähtavus taustast eristamatu alla 300 meetri. Antud sättele vastab märja teekatte olemasolu, mis on fikseeritud ka politsei protokollis , mis K.Norma sõnul oligi aluseks udutulede kasutamisele. Kohtuvälise menetleja poolt ei ole ühtki tõendit hea nähtavuse kinnituseks toodud, seega tuleb selles osas menetluses lõpetada ning kaebus rahuldada. Kiiruse ületamine. Kohtuistungil on tõendamist leidnud ning sellele ei vaidle vastu ei menetlusalune isik ega kohtuväline menetleja ning seda on kinnitanud ka tunnistaja A.Soomer, et kiirust mõõdeti Narvast Tallinna poole suunduval sõidureal ning politseiauto ning politseinikud seisid sama sõidurea servas. K.Norma sõitis suunaga Narvast Tallinna, seega asus politseiautoga ning politseinikega samasuunaliselt. Vastavalt Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile ( tl. 18 ) pöördel, märgitud, et mootorsõiduk liikus 1 vastassuunalisel sõidurajal. Kohtuvälise menetleja sõnul on see lihtsalt näpuviga, mis ei muuda rikkumist olematuks. Kohus leiab, et kui kohtuväline menetleja ei ole esitanud kiiruse ületamise kohta muid tõendeid kui ainult antud protokoll, siis peab see olema täpne. Antud protokolli järgi ei ole aga absoluutse kindlusega tõendamist leidnud, et kiirus mõõdeti just nimelt K.Norma juhitud sõidukil. Kõik kahtlused tuleb aga tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, seega tuleb K.Norma suhtes menetlus lõpetada ka LS § 74`22 lg 1 järgi. Kohtunik Eeva Levina 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.