1-08-12133/4

Kriminaalasi nr 1-08-12133 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtla-Järve Kohtumaja Määruse tegemise aeg 25 juuni 2009 Kohtuasja number 1-08-12133 Kohtunik Eeva Levina Kohtuistungi sekretär, tõlk Ingrid Koddo , tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Kristiina Erte Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksander Snõtkini tähtaega vabastamiseks tingimisi enne Aleksander Snõtkin , ik 37208243714 Süüdimõistetu Karistuse algus 30.11.1999 Karistuse lõpp 30.11.2011 Kaitsja RESOLUTSIOON Jätta Aleksander Snõtkin tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 330 ( kolmsada kolmkümmend ) krooni ja 40 senti, millest käibemaks on 50 krooni ja 40 senti. Õigusabikulu 330 krooni ja 40 senti mõista välja kinnipeetavalt Aleksander Snõtkinilt. Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 10.06.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksander Snõtkini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Narva Linnakohtu 03.04.2000 otsusega karistati A.Snõtkinit KrK § 141 lg 1 ja § 101 p 6,7 järgi 12- aastase vabadusekaotusega. Vangla iseloomustuses märgitakse, et kinnipeetav on vabaduses viibides lõpetanud narva Kutsekooli nr 21 elektrilukksepa erialal. Murru vanglas olles töötas spordisaali koristajana, ka Viru vanglas töötab koristajana. Kinnipeetav on vallaline. Suhtleb emaga telefoni teel, isa on surnud. Vabaduses olles tarbis tihti alkoholi, ka kuriteo pani toime alkoholijoobes. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud 9 korda, millest 5 korda Viru Vanglas. Omab 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Peale vabanemist soovib asuda elama Tartusse , naistuttava Aleftina Fjodorova juurde, kes on teda esialgu nõus aitama ka materiaalselt. Enne käesolevat vangistust on Aleksander Snõtkinit karistatud kriminaalkorras 4 korda. Vanglas viibib neljandat korda. Kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaegse vabastamisega.Tuleb arvestada tema karistusregistrit, tema teod on läinud kord-korralt raskemaks. Esimesed karistused olid varavastaste tegude eest, siis raske kehavigastuse tekitamine, avalik vargus, röövimine ja lõpuks raskendavail asjaoludel tahtlik tapmine. Kriminaalhooldaja peab uute kuritegude sooritamise riski kõrgeks ning tuleb arvestada ka sagedasi distsipliinirikkumisi vanglas. Aleksander Snõtkin palub end vabastada, väidab, et vanglas viibitud aja jooksul on täielikult aru saanud oma õigusvastasest käitumisest ning soovib hakata koos elukaaslasega elama seaduskuulekat elu. Toimepandud distsiplinaarüleastumised ei ole kuigi tõsised. Prokurör ei nõustu kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega. Tuleb arvestaad kuritegude dünaamikat, mis läheb raskemate kuritegude poole. Kaitsja palus arvestada seda pikka aega, mis A.Snõtkin on vangistuses viibinud ning ta on veendunud, et et kinnipeetav on asunud paranemise teele. Kohus , kuulanud ära süüdimõistetu , prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt poolt esitatud materjaliga, leiab, et Aleksander Snõtkin ei kuulu tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Tuleb arvestada tema korduvat kriminaalkorras karistatust. Vabaduses viibides võib tal konfliktide või alkoholi mõjul korduda vägivaldne käitumine, sest tema ootused elule pärast vabanemist ja sellega seotud isikutele on suured. Korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viimasena tahtliku tapmise toimepannud isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole kooskõlas ühiskonna õigustatud ootusega, et sellised isikud peavad kandma oma karistuse lõpuni. A.Snõtkin oma käitumisega vanglas on näidanud, et ta ei suuda alluda kehtestatud korrale. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426; 432 Aleksander Snõtkinit tingimisi enne tähtaega. Kohtunik kohus ei vabasta Eeva Levina 2