lg 2 p 4, 7, 8; § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 201 lg 2 p 1 järgi, Igor Finagini süüdistuses
lg 2 p 4, 7, 8 järgi, Aleksei Kruglovi süüdistuses
lg 2 p 2; § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, Vycheslav Khudyaevi süüdistuses
septembri 2008 otsus lühimenetluses Apellatsioonide esitajad süüdistatavad Jevgeni Semjonov ja Aleksei Kruglov Prokurör Innokenti Menšikov Süüdistatav Jevgeni Semjonov isikukood: 38202173723 elukoht: XXX XX (viibib vahi all) töövõimetu 70% varem kriminaalkorras karistatud viiel korral Kaitsja advokaat Igor Belugin Süüdistatav Aleksei Kruglov isikukood: 37610102235 elukoht: XXX XX (viibib vahi all) ei tööta varem kriminaalkorras karistatud neljal korral Kaitsja RESOLUTSIOON advokaat Igor Belugin. Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
J. Semjonov tunnistati süüdi ka
Samuti tunnistati J. Semjonov süüdi
lg 2 p 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati J. Semjonovile mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõisteti J. Semjonovile lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust.
Semjonovi eelvangistuses viibitud aeg 2 aastat 13 päeva karistusaja hulka ning mõisteti J. Semjonovile ärakandmata karistuseks 1 aasta 11 kuud 10 päeva vangistust. Karistusaja kandmise algust hakati lugema alates 22.09.2008. Sama otsusega tunnistati Aleksei Kruglov süüdi
A. Kruglov tunnistati süüdi ka
lg 2 p 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati A. Kruglovile mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõisteti A. Kruglovile karistuseks 4 aastat vangistust.
Kruglovile liitkaristuseks 5 aastat vangistust, arvestades 21.10.2004 Narva Linnakohtu otsusega mõistetud ja ära kandmata 1 aastast vangistust.
Kruglovi poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti A. Kruglovi karistusaja alguseks 17.10.2006. Sama otsusega tunnistati süüdi ka Vyacheslav Khudyaev ja Igor Finagin, kuid nende osas ei ole otsust vaidlustatud. Maakohus arutas A. Kruglovi süüdistust
lg 2 p 1 ja 2 järgi selles, et tema, olles isik, keda on varem karistatud
lg 2 p 1 ja 2 järgi, taas 2005 märtsist kuni 17.10.2006 Narva linnas, korduvalt, ebaseaduslikult, rikkudes narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse (NPAS) §-s 3 lg 1 sätestatut, tegutses koos tuvastamata isikuga, edasiandmise eesmärgil tuvastamata isiku käest omandas narkootilist ainet amfetamiini ja hašišit suures koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (amfetamiini vähemalt 5 grammi korraga ja hašišit vähemalt 5 grammi korraga), hoidis narkootilisi aineid enda juures ja oma elukohas – ühiselamu toas aadressil Narva, XXX XX ning korduvalt müüs amfetamiini ja hašišit erinevatele isikutele Narva linnas nii suurtes kui ka väikestes kogustes, sealhulgas: - ajavahemikul 2005 märtsist kuni 20.10.2005 korduvalt (kaks korda kuus) Narvas, ühiselamus aadressil XXX XX , müüs ta amfetamiini suures koguses (kuni 5 grammi korraga) S.K-le , kes turustas amfetamiini erinevatele isikutele; müügist järele jäänud amfetamiin 3 kogukaaluga 0,22 grammi avastati ja võeti ära S.K-lt 20.10.2005 läbiotsimise käigus politseitöötajate poolt; - 2005 juunis Narvas, ühiselamus aadressil XXX XX , müüs ta amfetamiini väikeses koguses J.N ; - 2005 augustis kuni 01.01.2006 Narva linnas korduvalt (vähemalt kord nädalas) müüs amfetamiini suures koguses (kuni 5,72 grammi korraga) ja hašišit suures koguses (5 grammi korraga) P.A-le , teades, et P.A kavatseb antud narkootilisi aineid edasi müüa. P.A andis amfetamiini ja hašišit edasi erinevatele isikutele Narva linnas ning müügist järelejäänud amfetamiini koguses 5.72 grammi ja amfetamiini lahus koguses 0,46 grammi, samuti ka esemed hašiši jälgedega, avastati ja võeti ära politseitöötajate poolt 03.01.2006 P.A ilt tema korteri läbiotsimisel; - 2006 märtsist kuni 2006 maini Narva linnas müüs ta korduvalt (vähemalt kolm korda) hašišit väikeses koguses J-M-le ; - ajavahemikul 2006 augustist kuni 17.10.2006 andis ta korduvalt (kord nädalas) edasi amfetamiini väikeses koguses N.A-le ; - 15.10.2006 Narva linnas müüs ta amfetamiini väikeses koguses D.I-le . Kohtuotsuse motiivide kohaselt ei leidnud tõendamist A. Kruglovi süü
Kruglovi süü
lg 2 p 2 järgi - narkootiliste ainete suures koguses käitlemise - omandamise, hoidmise ja korduva müümise nii suurtes kui ka väikestes kogustes: - teises menetluses kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulatud J.N ütlustega, et
lg 2 p 4, 7, 8;
lg 2 p 4, 7, 8 ja
Seda pole ka vaidlustatud. Karistuse mõistmisel maakohus lähtus sellest, et J. Semjonovit on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja taas on J. Semjonov süüdimõistetud paljuepisoodilises varguses, omastamises ja röövimises. Arvestades eeltoodut ja J. Semjonovi süüd, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Röövimise kvalifitseeritud koosseis näeb ette kolme kuni viieteistkümne aastase, varguse puhul kuni viie aastase ja omastamise puhul kuni kolme aastase sanktsiooni. Arvestades kuritegude - eeskätt varguste ja röövimise - süü suurust vääriks J. Semjonov karistusraamide järgi keskmist karistust. Samas tuleb arvestada süüd kergendavaid asjaolusid, see on J. Semjonovi süü tunnistamist, kahetsust ja kaasabi enda poolt toime pandud kuritegude avastamisel ülestunnistuste kaudu. Seetõttu tuleb
Semjonovile mõista karistuseks 6 aastat vangistust,
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 3 aastat vangistust ja
lg 2 p 1 järgi 6 kuud vangistust.
Semjonovile karistuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb lühimenetluses vähendada J. Semjonovile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle karistuseks 4 aastat vangistust.
Semjonovi eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka. J. Semjonov peeti kahtlustatavana kinni 06.06.2005 ja vabastati 08.06.2005, s.o 3 päeva. J. Semjonov vahistati 15.07.2005 kriminaalasjas 05233001062 ja vahistamine tühistati 13.01.2006, s. o 6 kuud. J. Semjonov peeti kahtlustatavana kinni 05.03.2007 ja ta vahistati 07.03.2007 Viru Maakohtu määruse alusel. 15.09.2008 (15.09.2008 mitte sisse lugedes) seisuga on J. Semjonov eelvangistuses viibinud 1 aasta 6 kuud 10 päeva. Kokku on J. Semjonov eelvangistuses viibinud 2 aastat 13 päeva. Ärakandmata karistus 15.09.2008 seisuga on 1 aasta 11 kuud 17 päeva. Karistuse mõistmisel A. Kruglovile arvestas maakohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. A. Kruglovi käitumises karistust raskendavad asjaolud puudusid, kergendavaks asjaoluks loeti süü puhtsüdamlikku kahetsust
Maakohus arvestas tema süü suurust toimepandud kuritegudes ja eripreventiivsest aspektist asjaolu, et teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning seetõttu tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Kuna ta pani kuriteod toime katseajal, siis tuleb kandmata karistus talle
Apellatsioonides esitatud taotluste sisu J. Semjonov esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse talle karistuse mõistmise osas ning vähendada temale maakohtu otsusega mõistetud karistust. Apellatsiooni kohaselt ei nõustu J. Semjonov maakohtu otsusega temale liiga range karistuse mõistmisega. J. Semjonov leiab, et maakohus ei ole arvestanud tema poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Apellatsioonist tulenevalt kahetseb J. Semjonov toimepandud kuritegu ning avaldab soovi vabanedes asuda tööle ja hakata hüvitama tsiviilhagides esitatud kahjunõudeid. Samuti leiab J. Semjonov, et maakohus ei ole arvestanud temal töövõime kaotusega 70% ulatuses seoses raske haigusega. Vanglate Keskhaigla ei võimalda saada vastavat ravi seoses astma ja diabeedi põdemisega. 5 J. Semjonov leiab, et ta on kandnud ära 2005 aastal samas asjas süüdistatavana pool oma karistusest ning ülejäänud karistusaja palub J. Semjonov asendada tingimisi karistusega või lükata karistuse kandmine edasi 4-5 aastat seoses temal halva tervisliku seisundiga või vähendada temale mõistetud karistust seaduses ettenähtud miinimumini, s.o 3 aastat. A. Kruglov esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse süüdistuses
osas ning see ümber kvalifitseerida
Apellatsiooni kohaselt ei nõustu A. Kruglov tema süüditunnistamisega
A. Kruglov leiab, et temale on esitatud nimetatud süüdistus ainuüksi tunnistajate paljasõnalistele ütlustele tuginedes. S.K ütlused narkootilise aine levitamise kohta suures koguses on ebaõiged ja valelikud. Uurimine ei ole tuvastanud fakte narkootilise aine üleandmise kohta. A. Kruglovi väidete kohaselt olid tal juba varem S.K-ga halvad suhted, mistõttu tunnistaja andis tema kohta valeütlusi. Samuti on ebaõiged ja paljasõnalised P.A i ütlused temale narkootilise aine andmise kohta. Ekspertiis ei tuvastanud A. Kruglovi DNA-d, mistõttu ei ole narkootilise aine levitamine tõendatud. A. Kruglovi väidete kohaselt ei ole ta kunagi tegelenud narkootilise aine müügiga, vaid tarvitas narkootikume enda tarbeks. Seega leiab apellant, et tema ei ole levitanud narkootilist ainet suures koguses ning tema süüdistus tuleks ümber kvalifitseerida
järgi ja kergendada temale mõistetud karistust ning mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsja apellatsioone neis toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Antud kriminaalasja arutati lühimenetluse korras. KrMS § 233 lg 1 kohaselt lühimenetluses kriminaalasi lahendatakse tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjalide põhjal. KrMS § 237 lg 4 kohaselt kohtulikul arutamisel võivad kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalile. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust
järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra. Maakohus on J. Semjonovi ja A. Kruglovi kriminaalasja lahendamisel järginud kõiki lühimenetluse läbiviimise nõudeid. Seda kinnitab kohtuistungi protokoll (VIII kd lk 134-137). Nimetatud protokollist nähtuvalt on maakohus olnud teadlik J. Semjonovi tervislikust seisundist (astma ja diabeet) ning tema puhtsüdamlikust kahetsusest. Samuti nähtub protokollist, et A. Kruglovi kaitsja on vaidlustanud A. Kruglovi süü tõendatuse selles, et ta müüs narkootikume. J. Semjonov taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist. Ta leiab, et selleks annavad aluse tema puhtsüdamlik kahetsus ning väga halb tervis, aga samuti asjaolu, et ta
Semjonovile mõista karistuseks 6 aastat vangistust,
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 3 aastat vangistust ja
lg 2 p 1 järgi 6 kuud vangistust.
Semjonovile karistuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb lühimenetluses vähendada J. Semjonovile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle karistuseks 4 aastat vangistust.
Semjonovi eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka. J. Semjonov peeti kahtlustatavana kinni 06.06.2005 ja vabastati 08.06.2005, s.o 3 päeva. J. Semjonov vahistati 15.07.2005 kriminaalasjas 05233001062 ja vahistamine tühistati 13.01.2006, s. o 6 kuud. J. Semjonov peeti kahtlustatavana kinni 05.03.2007 ja ta vahistati 07.03.2007 Viru Maakohtu määruse alusel. Kokku on J. Semjonov eelvangistuses viibinud 2 aastat 13 päeva. Ärakandmata karistus 15.09.2008 seisuga on 1 aasta 11 kuud 17 päeva. Eeltoodust nähtub, et maakohus igati arvestas J. Semjonovi vastutust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, samuti arvestati tema karistusaja hulka ajavahemikul 15.07.2005 kuni 13.01.2006 vahi all oldud aeg. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et nimetatud 6 kuud eelvangistust tuleks lugeda oluliseks osaks tema karistusest ja seetõttu olevat talle mõistetud karistus liiga range. Ringkonnakohus märgib, et peale vahi alt vabastamist 13.01.2006 J. Semjonov jätkas kuritegude toimepanemist, pannes 03.03.2007 toime röövimise. Nagu eelpool märgitud, oli maakohus teadlik J. Semjonovi haigustest. Talle karistuse mõistmisel ei ole maakohus seda asjaolu märkinud, kuid seda ei nõua ka
Semjonovi tervislik seisund ei ole selline asjaolu, mis tooks endaga obligatoorselt kaasa talle mõistetud karistuse kergendamise. Teda on mitmete kuritegude, sealhulgas ka I astme kuriteo, eest kokku karistatud 4 aastase vangistusega, mida ei saa kuidagi tema suhtes lugeda liiga rangeks karistuseks. Talle on ringkonnakohtus selgitatud, et juhul kui ta tervis edaspidi veel halveneb, on KrMS § 425 lg 1 alusel võimalik taotleda edasisest karistuse kandmisest vabastamist. A. Kruglov taotleb tema
lg 2 p 2 järgi süüdimõistmise ümberkvalifitseerimist
Ta väidab, et tal pole olnud narkootilist ainet suures koguses ning seda kinnitavate tunnistajate S.K ja P.A i ütlused on paljasõnalised. Muid tema süüd kinnitavaid tõendeid peale nimetatud tunnistajate polevat esitatud. Ringkonnakohus leiab, et A. Kruglovi apellatsioon ei kuulu rahuldamisele. Maakohus, vaatamata sellele, et A. Kruglov ei tunnistanud end süüdi
lg 2 p 2 järgi, leidis kriminaaltoimiku materjalide põhjal tema süü tõendatud olevat. Vastav tõendite analüüs ja neile antud hinnang ning süü tõendatust kinnitavad põhistused on üksikasjalikult kohtuotsuses välja toodud (VIII kd lk 159-162). Seejuures maakohus leidis, et süüdistus
Seda ei ole ka vaidlustatud. 7 A. Kruglov vaidlustab maakohtu poolt uuritud tõenditele antud hinnangut ja sellest lähtudes ringkonnakohus veelkord hindab nimetatud tõendeid. Kuna vaidlustatud on narkootilise aine suur kogus, siis tuleb käsitleda seda kinnitavate tunnistajate S.K ja P.A i ütlusi ning vastavaid kirjalikke tõendeid. A. Kruglov väidab, et nimetatud tunnistajate ütlused on paljasõnalised ning lisaks sellele on tal S.K-ga halvad suhted, mistõttu viimane võivat tema kohta valeütlusi anda. Ringkonnakohus leiab, et A. Kruglovi sellekohased väited ei ole kinnitust leidnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu alljärgnevate põhjendustega. Maakohus uuris ja hindas P.A i ütlusi (VII kd lk 48-53 ja 83-87). Neist nähtuvalt alates augustist 2005 ostis P.A amfetamiini A. Kruglovilt, tehes seda kaks korda nädalas tavaliselt 5 grammi korraga. Amfetamiin oli pakitud ühe grammi kaupa väikestesse pakikestesse. Igast pakikesest raputas ta natuke välja ja sai 7 pakikest, mis temalt politsei poolt ära võeti. Samuti ostis ta A. Kruglovilt hašišit tavaliselt üks kord nädalas 5 grammi korraga. Tunnistaja ütluste kohaselt tema ja A. Kruglovi suhted olid nagu müüjal ja püsikundel, mitte midagi enamat. Ekspertiisiakti kohaselt (VII kd lk 74-76) leiti, et P.A ilt ära võetud seitsmes minigrip kilekotis olev valge pulber massiga kokku 5,72 g sisaldab amfetamiini sulfaadina. Pulbris on 32% amfetamiinsulfaati ning lisandina sisaldab pulber suhkrut. Temalt ära võetud fooliumpaberist pakendis olev valge pulber massiga 0,28 g sisaldab amfetamiini sulfaadina. Pulbris on 21% amfetamiinsulfaati ning lisandina sisaldab pulber suhkrut. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Maakohus uuris ja hindas S.K ütlusi (VII kd lk 17-22). Neist nähtuvalt alates märtsist 2005 kuni 20.10.2005 ostis S.K amfetamiini A. Kruglovilt, kes elas temaga samas ühiselamus. Ta ostis seda tavaliselt 5 grammi korraga. Ekspertiisiakti kohaselt (VII kd lk 29) leiti, et S.K-lt ära võetud rullikeeratud minigrip kilekotis olev roosa pulber massiga 0,22 g sisaldab amfetamiini. Maakohus, hinnates tõendeid kogumis, leidis, et A. Kruglov on toime pannud teoühtsusest lähtuvalt jätkuva kuriteona narkootiliste ainete suures koguses käitlemise – omandamise, hoidmise ja korduva müümise nii suurtes kui ka väikestes kogustes. Seejuures maakohus viitas Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-51-05, mille kohaselt lubatav on väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega
mõttes, mille kõrval isiku käitumist
Maakohus märgib, et NPAS § 31 lg 3 alusel suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Maakohus leidis, et A. Kruglovi käitumises on tuvastatud
lg 1 järgi nõutavad objektiivse koosseisu asjaolud, sest narkootilise aine suur kogus on tõendatud jätkuva kuriteo toimepanemisega süüdistuses toodud ajavahemikul. Kuna A. Kruglovi karistati 21.10.2004 kohtuotsusega
lg 2 p 1 ja 2 järgi 3 aastase vangistusega, millest kuulus kohesele ärakandmisele 2 aastat vangistust ja ülejäänu osas kohaldati katseaega, siis on tegemist
§-s 184 lg 2 p 2 tähendatud isikuga ning ta tuleb selle järgi süüdi tunnistada ja karistada. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused A. Kruglovi süü tõendatuse kohta
Nii on Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-63-08 punktis 18 märgitud, et tõendamise seisukohalt ei ole narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegudes obligatoorne nimetatud aine olemasolu tuvastamine eksperdiarvamusele tuginedes, vaid selleks on kasutatavad kõik kriminaalmenetluses lubatavad tõendiliigid. Edasi märgitakse, et seega on kuriteo tunnuste 8 tuvastamine süüdistatava käitumises võimalik ka juhul, kui käideldud ainet ei ole õnnestunud kätte saada. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-67-08 punktis 12 on selgitatud, et esmalt tuleb kohtul võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele narkootikumidega kokkupuutes olnud isikule ja seejärel tuleb otsustada, kas isikult ära võetud ainest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte. Nende küsimuste lahendamisel tuleb lähtuda puhta, mitte aga segatud aine kogusest. Sama otsuse punkt 13 kohaselt narkootilise aine suur kogus kui
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisuline tunnus on tõendamiseseme osa, mis tuleb kohtul igas kriminaalasjas tuvastada, järgides kõiki tõendamisreegleid. Ringkonnakohus märgib, et lisaks tunnistajate P.A i ja S.K ütlustele kinnitavad A. Kruglovi süüd ka ekspertiisiaktid, milledega tuvastati tunnistajatelt ära võetud puhta narkootilise aine kogus. Kuna 5,72 g pulbris oli 32% amfetamiinsulfaati, siis juba üksi sellega on tõendatud puhta narkootilise aine suur kogus, kuid lisaks tõendavad seda ka viidatud tunnistajate ütlused, mille kohaselt nad korduvalt ostsid A. Kruglovilt amfetamiini ja seda tavaliselt 5 grammi korraga. Ringkonnakohus märgib, et A. Kruglov ei ole millegagi tõendanud oma väiteid, et nimetatud tunnistajad annavad tema kohta valeütlusi. P.A i ütluste kohaselt tema ja A. Kruglovi suhted olid nagu müüjal ja püsikundel, mitte midagi enamat. S.K ütluste kohaselt suhtles ta A. Krugloviga kui ühiselamunaabriga. Ringkonnakohus märgib ka seda, et A. Kruglov oli nõus lühimenetlusega ja ei vaidlustanud sellega nõusolekut ka ringkonnakohtus. Lühimenetluses kriminaalasi teatavasti lahendatakse tunnistajaid välja kutsumata ainult kriminaaltoimiku materjalide põhjal. A. Kruglov taotles ka talle mõistetud karistuse kergendamist. Ringkonnakohus leiab, et see taotlus ei kuulu rahuldamisele. Maakohus arvestas (VIII kd lk 175) A. Kruglovile karistuse mõistmisel kõiki seaduses ettenähtud asjaolusid ja kuna ta uue I astme kuriteo pani toime katseajal, siis tuli
lg 2 alusel karistused liita.
Kuna A. Kruglovi oli 21.10.2004 otsusega karistatud
lg 2 p 1 ja 2 järgi 3 aastase vangistusega, siis oli nüüd igati õigustatud talle uue samalaadse kuriteo eest raskema karistuse mõistmine kui seda oli eelmine karistus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud 6 aastat vangistust vastab toimepandud kuriteo raskusele ja A. Kruglovi süü suurusele. Lühimenetluse kohaldamise tõttu seda vähendati 1/3 võrra ja seega reaalselt jäi tema karistuseks selle kuriteo eest 4 aastat vangistust. A. Kruglov ei esitanud ringkonnakohtule mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid asjaolusid, mis annaks alust talle selle kuriteo eest mõistetud karistust vähendada 3 aasta vangistuseni, nagu ta seda taotleb. A. Kruglovi kaitsja leidis ringkonnakohtus, et kuna kohtueelse menetluse kokkuvõte koostati 21.03.2007 A. Kruglovi osas
lg 2 p 2 järgi (VII kd lk 207-210) ja prokurör koostas 12.04.2007 süüdistusakti
Kruglovi kaitseõigust, sest ta polnud teadlik süüdistuse raskenemisest. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega, sest kohtueelse menetluse kokkuvõtte koostamine ei tähenda, et süüdistusakt peab samane olema. KrMS §-d 223- 225 sätestavad prokuratuuri toimingud peale kohtueelse menetluse kokkuvõtte saamist ning alles seejärel toimub KrMS § 226 alusel süüdistusakti koostamine. Süüdistusakt edastatakse süüdistatavale ja kaitsjale. KrMS § 227 alusel kaitsja saab peale süüdistusakti koopia saamist esitada oma taotlusi. A. Kruglovile ja tema kaitsjale saadeti süüdistusakti koopia 12.04.2007 (VII kd lk 222) ning esimene kohtuistung toimus alles 05.05.2008 (VIII kd lk 40-41). Seega oli A. Kruglov teadlik süüdistusakti sisust ja ei ta ise ega tema kaitsja ei esitanud süüdistusaktist tulenevalt mingeid taotlusi. 9 KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjale makstud tasudest seoses tema osalemisega kohtuistungil ja seega on J. Semjonov kohustatud hüvitama kulud õigusabile 3424.21 krooni ulatuses, mis olid osutatud advokaat I. Belugini poolt ning A. Kruglov 2866.66 krooni ulatuses vastavalt advokaat I. Belugini poolt osutatud õigusabile. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 10 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.