← Eesti

1-09-6710/6

1-09-6710 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli
  2. a Tartu Kriminaalasja number 1-09-6710 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk Natalia Tselikova Prokurör Margus Lellep Menetlustoiming Süüdimõistetu Oleg Boltovi (isikukood: 37106170344) materjalide läbivaatamine tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks RESOLUTSIOON Jätta vabastamata Oleg Boltov talle Tallinna Linnakohtu 20.02.
  3. a otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest. Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused Tallinna Linnakohtu 20.02.
  4. a otsusega (kriminaalasi nr 1-2-07-1202/01) mõisteti Oleg Boltov süüdi KrK § 101 p-de 1, 3, 4, § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4, § 207 lg 3 p 1 ja § 76 lg 3 p 2 järgi ning teda karistati 12-aastase vangistusega. Tartu Vangla esitas 07.05.
  5. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 26.08.
  6. a ja peaks eelduslikult lõppema 25.08.
  7. a. 1-09-6710 Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
  8. osa, leht 190) kohaselt on kinnipeetav vangistuse ajal töötanud. Ka on ta läbinud sotsiaalprogrammi 12-sammu, kuid ta ei ole tunnistanud alkoholist tingitud probleeme. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Ta on õppinud hindama vabadust ja lähedaste toetust. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk, mille ohtlikkust suurendab alkoholi tarvitamine ja kriminaalsete sõpradega suhtlemine. Vanglast vabanemisel soovib ta asuda elama vanemate juurde 3toalisse korterisse xxxxxxxxxx xxxxxxxx x-x. Samuti on talle garanteeritud töökoht OÜ-s N. . Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
  9. osa, lehed 193-195) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamisega, kuna kinnipeetav on toime pannud raske ja ohtliku isikuvastase kuriteo ning karistusest on kandmata veel pikk aeg - 3 aastat. Vanglast vabanemisel on tal võimalik minna elama vanemate juurde xxxxxxxxxx xxxxxxxx x-x. Töökohaga kindlustamist OÜ-s N. ei õnnestunud üle kontrollida. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist isegi elektroonilisele valvele allutamisega. Viimase väidetel on tal võimalik elada vanemate juures xxxxxxxxxx xxxxxxxx x-x ning saada ka töökoht OÜ-s N. , s.o endises töökohas. Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Tallinna Linnakohtu 20.02.
  10. a otsusega (vangla toimiku
  11. osa, lehed 12-21) mõisteti Oleg Boltov süüdi KrK § 101 p-de 1, 3, 4, § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4, § 207 lg 3 p 1 ja § 76 lg 3 p 2 järgi ning teda karistati 12-aastase vangistusega alates 26.08.
  12. a. Seega kannab Oleg Boltov praegu karistust mitme I astme kuriteo eest ning tal on ärakantud üle kahe kolmandiku ehk üle 8 aasta vangistust. Tartu Maakohtu 14.10.
  13. a määrusega (vangla toimiku
  14. osa, lehed 39-40), mis jõustus 17.11.
  15. a, jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Järelikult on praegu olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja 2

(3)1-09-6710 neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Süüdimõistetu käitumises võib täheldada positiivseid märke, mis annavad lootust, et ta on võimeline asuma õiguskuulekale teele. Vangistuses on ta töötanud ja osalenud erinevates sotsiaalprogrammides. Samuti on tal vabanedes olemas kindel elukoht ja vanemate toetus ning võimalus tööle asuda. Samas tuleb arvestada vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vastamisel asjaoluga, et käesoleval ajal kannab süüdimõistetu vangistust I astme kuriteo eest, sealhulgas tapmise ja röövimise eest raskendavatel asjaoludel. Samuti on ta vangistuse kandmise ajal rikkunud vangla sisekorra nõudeid, kuid talle määratud distsiplinaarkaristus (vangla toimiku
  1. osa, leht 142) on kustunud 24.01.
  2. a. Ka on vangla iseloomustuse kohaselt endiselt olemas uue kuriteo toimepanemise risk. Kohus leiab, et antud distsiplinaarkaristuse kustumisest möödunud aeg ei ole piisav veendumaks, et süüdimõistetu kindlalt asunud paranemise teele. Ainuüksi asjaolud, et tal on vabaduses toetavad lähedased (kes olid ka enne kuritegude sooritamist), kindel elu- ja töökoht, ei saa olla ennetähtaegse vabastamise eelduseks. Isik, kes ei ole suutnud vanglas alluda kehtestatud reeglitele ja keda on karistatud raske kuriteo eest, peab vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks kohtule veenvalt näitama, et ta on võimeline vabaduses elama seadusekuulekalt. Asjaolu, et süüdimõistetu on viimasel ajal käitunud vanglas hästi, kinnitab vaid tema soovi asuda paranemise teele. Selleks, et kohtul tekiks kindel veendumus süüdimõistetu tegelikus ja pöördumatus käitumise muutumises ja õiguskuulekal teel püsimises, selleks on vaja täiendavat aega. Kuna kohtul ei ole tekkinud vaatamata ärakantud vangistusajale kindalt veendumust, et süüdmõistetu oleks asunud paranemise teele ja oleks võimeline vabaduses elama seadusekuulekalt ega kujutaks ohtu teistele ühiskonnaliikmetele isegi tema käitumiskontrollile allutamisega ning ärakantud karistusaeg ei ole pikk võrreldes toimepandud kuriteo raskusega, siis ei ole teda praegu võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ning ta peab mõistetud karistust edasi kandma. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st
  3. Lembit Käis Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.