1-09-8662/3

1-09-8662 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2009 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-8662 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. mai 2009 kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vjatšeslav Julini taotlus riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri
3. mai 2009 määrusele Tartu Ringkonnakohtusse kaebuse esitamiseks RESOLUTSIOON Jätta Vjatšeslav Julini taotlus riigi õigusabina advokaadi määramiseks Riigiprokuratuuri
4. mai 2009 määruse peale kaebuse koostamiseks rahuldamata Edasikaebamise kord KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Lõuna Politseiprefektuuris alustati 25.02.2008 Tartu Vangla kinnipeetava Vjatšeslav Julini (endine Požarski) avalduse alusel kriminaalasjas nr 0876000000380 menetlust KarS § 121 tunnustel selles et 12.02.2008 kella 9 paiku Tartu Vanglas surus vanglaametnik Tõnu Männaste avaldaja käe kambri toiduluugi vahele, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustuse. 08.04.2009 lõpetas uurimisasutus prokuratuuri loal kriminaalmenetluse KrMS §-de 199 lg 1 p 1 ja 200 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, asudes seisukohale, et kohtueelses menetluses kogutud tõendid ei kinnita vanglaametnik Tõnu Männaste poolt tahtlikult V. Julinile kehavigastuse tekitamist. V. Julin vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise Riigiprokuratuuris. Kaebuse järgi peab V. Julin menetlust ühekülgseks ja ebaobjektiivseks – T. Männastet õigustavaks ja V. Julinit diskrimineerivaks. Riigiprokuratuur jättis 27.05.2009 määrusega V. Julini kaebuse rahuldamata. Määruse põhjenduste järgi ei ole kriminaalmenetluse lõpetamisega rikutud V. Julini õigusi. Uurimisasutus ja ringkonnaprokuratuur on kõiki kogutud tõendeid kogumis hinnates jõudnud õigele järeldusele, et T. Männaste poolt kuriteo toimepanemine kaebaja suhtes pole tõendamist leidnud. Menetlusotsuse vastuvõtmisel on põhjendatult lähtutud ka KrMS § 7 lg 3 sätestatust, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt läksid vanglaametnikud T. Männaste ja Marika Lillepõld 12.02.2008 hommikul kella 9.15 paiku kinnipeetavalt V. Julinilt seletust võtma samal hommikul toimepandud õigusrikkumise asjas, mis seisnes selles, et V. Julin oli paigutanud kambri lakke keelatud esemete hulka kuuluva isevalmistatud nööri ning keeldus täitmast T. Männaste seaduslikku korraldust see maha võtta. V. Julin ulatas toiduluugi kaudu seletuse, mis oli kilekaante vahel koos niidijupiga. Tegemist polnud kambrist avastatud nööriga, kuid V. Julin nõudis selle vastuvõtmist koos seletusega, mida T. Männaste ka tegi. Kui T. Männaste üritas toiduluuki sulgeda, ei lasknud V. Julin seda teha, pannes käe ette. Et siirduda teisi tööülesandeid täitma, oli vanglatöötajatel vaja luuk sulgeda, mistõttu T. Männaste surus selle kinni. Riigiprokurör, kasutades oma pädevust tõendite hindamisel kaebemenetluses, leidis, et kriminaalasja materjalidele tuginedes tuleb lugeda usaldusväärsemaks oma tööülesandeid täitvate, senises elus õiguskuulekalt käitunud vanglaametnike T. Männaste ja M. Lillepõllu ütlused, kui korduvalt kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest karistatud, vanglas 17 kehtivat distsiplinaarkaristust omava ning iseloomustusest nähtuvalt vanglaametnikesse negatiivselt suhtuva kaebaja ütlused. Kaebaja on ise oma senise kuritegeliku jm õigusvastase käitumisega oma usaldusväärsuse võrdluses vanglaametnikega minetanud. Samuti tuleb märkida, et kõnealuses kriminaalasjas pole tegemist olukorraga, kus on vaid kannatanu ja vanglatöötajate vastuolulised ütlused. Kaebajaga samas kambris viibinud ja juhtunut pealt näinud S.D ütluste kohaselt "Požarski takistas kambri toiduluugi sulgemist, takistas luugi kinnipanemist, pannes oma käe ette." Tõendina kriminaalasja juurde lisatud turvakaamera lindistus kinnitab vaid vanglatöötaja viibimist kambri ees, kuid täpsemalt tema tegevust sellelt pildi kvaliteedi ja kauge vahemaa tõttu tuvastada pole võimalik. Tartu Vangla meditsiiniosakonna patsiendikaardi väljatrükist nähtuvalt fikseeriti V. Julinil 12.02.2008 kell 15.30 parema käsivarre sirutuspinnal kriimustus 3x13 cm alal. Vigastuse tekkepõhjuseks nimetas patsient käe jäämist toiduluugi vahele, samas viitamata T. Männaste seotusele sellega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja vanglas viibides tekitanud enesevigastusi ning kuna ta koheselt ei nõudnud enda arstlikku läbivaatusest ja patsiendikaardist ei nähtu kriimustuse võimalikku tekkeaega, ei saa üheselt väita vigastuse tekkimist 12.02.2008 hommikul. Isegi kui asuda seisukohale, et see nii oli, ei ole alust väita, et vigastus tekkis T. Männaste kuritegeliku käitumise tagajärjel. KarS § 15 lg 1 järgi on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui sama seadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. Seadusandja ei ole KarS § 121 puhul ette näinud vastutust ettevaatamatu teo eest. Seega T. Männaste tegevuses puudub KarS § 12 lg 3 kohane subjektiivne teokoosseis, kuna temal puudus igasugune tahtlus V. Julinile füüsilist valu ja/või tervisekahjuistust tekitada ja ta ei käitunud tahtlikult viisil, mis võiks seda teha. KarS § 121 sätestatud objektiivne teokoosseis ei ole tõendatud. Esitatud taotluste sisu V. Julin esitas Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, milles ühtlasi palub määrata temale advokaat Riigiprokuratuuri 27.05.2009 määruse vaidlustamiseks ringkonnakohtus. -2- Kaebuse põhjenduste järgi oli T. Männaste tegu toime pandud tahtlusega KarS § 16 järgi. Asjaolu, et T. Männast lõi V. Julini käe toiduluugi vahele, on tõendatud ka tunnistaja S.D ütlustega. V. Julin leiab kaebuses, et prokuratuur diskrimineerib kinnipeetavaid, kuna ühtegi kinnipeetava kaebust ametnike vastu ei rahuldata ning kõik kriminaalasjad ametnike vastu lõpetatakse. Aga kõik kaebused kinnipeetavate vastu jõuavad välja kohtusse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS §-s 207 lg 1, 2 nimetatud kaebus rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik advokaadi vahendusel kaevata ringkonnakohtusse määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Sellise kaebuse koostamiseks ja esitamiseks V. Julin riigi õigusabi taotlebki. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Lähtudes Riigiprokuratuur 27.05.2009 määruse põhjendustest leiabki ringkonnakohus, Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamise teel on V. Julini võimalused oma õiguste kaitseks ilmselt vähesed. Kriminaalmenetluse käigus on kogutud kõik tõendid, seletusi on andnud V. Julin, T. Männiste, M. Lillepõld ja S.D , seega kõik isikud, kes üldse võisid midagi 12.02.2008 hommikul kella 9.15 paiku vanglas toimunud sündmuse kohta teavet anda ja keegi peale V. Julini ei väida, et T. Männiste oleks kellelegi tahtlikult füüsilist valu või tervisekahjustuse põhjustanud. On hinnatud ka meditsiinilisi dokumente. Kõigi tõendite põhjal on tehtud menetlusotsus – kriminaalmenetlus lõpetada selle aluse puudumise tõttu. Neil asjaoludel tulebki jätta V. Julinile riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi andmata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -3- Ago Kutsar