järgi D.I peksmises tõendatud kannatanu D.I ütlustega ja J.I ütlustega ning tunnistajate G.L , A.B , P.K ütlustega. Samuti arstitõendiga D.I-le arstiabi osutamise kohta. D.I peksmist alustas süüdistatav, kes lõi 2 kannatanut klaasist vaasiga vastu pead, seejärel tõukas ta voodile ja jätkas peksmist. Kannatanu, päästes oma elu ja tervist, ilma jalanõudeta jooksis toast välja valvuri juurde abi järele. Mõlemapoolset kaklust enne seda ei toimunud, sest süüdistataval ei olnud mingeid vigastusi. Süütõendiks on ka kannatanu läbivaatuse protokoll, kus olid fikseeritud kehalised vigastused. Tunnistaja J.Š ütluste kohaselt peksis J. Volin J.I-d . Samasuguseid ütlusi andis kohtus ka tunnistaja G.L . Kannatanu D.I selgitas kohtus, et viibis oma õe J.I toas. Korterisse tuli J. Volin, kes hakkas temaga tülitsema. Tülitsemise ajal, kui D.I pööras pea kõrvale, lõi J. Volin teda ootamatult klaasist vaasiga tagant vastu pead. Peale seda hakkas J. Volin teda kätega ja jalgadega peksma. Valvur kutsus välja kiirabi ja politsei. Tunnistaja A.B , ühiselamu valvur, selgitas kohtus, et J. Volin käis J.I juures. Mõne aja pärast tuli toast välja J.I vend katkilöödud peaga. J.
Kannatanu J.I ütlusi kinnitas D.I , tunnistajad A.P ja J.Š . J.
Tunnistaja J.Š kinnitas J.I ütlusi selle kohta, et J. Volin helistas Soomest ja ähvardas tapmisega, kui ta ei pea suud kinni toimepandud tapmise kohta. Põhitõenditeks on J. Volini kirjad J.I-le , milledes süüdistatav avaldas J.I-le survet, eesmärgiga sundida teda muutma ütlusi süüdistatava kasuks. Igas kirjas ähvardas süüdistatav J.I-d surmaga, vigastuse ja raskete kannatuste tekitamisega. Eriti iseloomulik on J. Volini joonistus kirjas, kus ta joonistas mahalõigatud pea. J.I-l oli põhjus karta ähvarduste täideviimist. Ta teadis, mida tegi J. Volin O.D-ga ning pärast seda tema kehaga. J.
järgi O.D tapmises on tõendatud J.I (suri 23.10.2008) eeluurimisel antud ja kohtu poolt avaldatud ütlustega, mille kohaselt J. Volin armukadetses, saades teada tema suhetest O.D-ga . 21.10.2007 peksis J. Volin ta läbi Paemurru tänaval asuvas majas. Mõne päeva pärast ütles J. Volin talle, et ta tappis O.D , laskis püstolist maha omas saunas. Algul laskis südamesse, seejärel pähe. D surnukeha tükeldas tükkideks, millised pani viide kotti. Raius küljest algul käelabad. Osa kottidest viskas karjääri, osa mattis metsas maha. Pani toime tapmise selleks, et O.D st kui rivaalist lahti saada. J. Volin näitas J.Ile püstolit, mis oli kilekoti sisse keeratud. Püstolit kandis ta endaga kaasas terve päev. Peale J. Volini kinnipidamist Soomes helistas J. Volin talle mobiiltelefonile, nõudis ütluste muutmist politseis ja ähvardas teda tapmisega. J. Volin peksis julmalt läbi ta venna D.I i. Lõi venda klaasist vaasiga vastu pead. Seejärel lükkas venna voodile ja peksis teda rusikatega. J. Volin kirjutas talle: „sind sööb ära suur krokodill“, „sinu kavalerid ei karda ujuda karjääris ilma käte ja jalgadeta“, „lõikas aeglaselt tükkideks“, „tulen tagasi sind žiletiteraga lõikama“, „raiusin metsa maha šaakalile saba kõrvadeni“, „lõikavad sinu silmi“, „ise valid, millal surra“. Kannatanu N.D (O.D endine abikaasa) ütluste kohaselt elas J.I koos J. Voliniga ning hakkas kohtuma O.D-ga . Kannatanu selgitas, et J. Volin määras O.D le kohtumise. Peale O.D kadumist tuli N.D ise J.I juurde, kes rääkis talle, et J. Volin näitas talle äralõigatud käesõrmi ning selgitas, et O.D t enam ei ole, teda ei ole elavate seas. J.I sõnade järgi toimus tapmine Paemurru tänas asuvas majas. Tunnistaja A.P ütluste kohaselt oli ta koos J.Š ga väljas ja kohtasid O.D t, kes ütles, et ootab J. Volinit, kes kutsus ta enda juurde sauna, kus neil oli vaja rääkida. Peale O.D kadumist tuli tema juurde J.I , kes rääkis, et J. Volin tappis saunas O.D , laskis maha ja tükeldas surnukeha. Tunnistaja J.Š ütluste kohaselt rääkis talle J.I , et J. Volin kutsus O.D enda juurde suvilasse ning tappis ta seal. Algul lasi ta maha, seejärel tükeldas surnukeha kirvega, kehaosad uputas 3 karjääri. Peale seda sõitis J. Volin Soome ning helistas J.I-le sealt, ähvardas teda tappa, kui ta ei pea oma suud kinni. Süüdistatava poolt O.D tapmine on tõendatud ka süüdistatava ütluste olustikuga seostamise protokolliga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, asitõendite vaatlusprotokolliga, surnukeha kohtuarstliku ekspertiisiaktiga ja DNA ekspertiisiaktiga. Sündmuskoha vaatlusprotokollis Kadastiku karjääris Narva linnas 23.10.2007 on avastatud rohelist värvi kott. Kotis on parem ja vasak käsi käelabadeta, telliskivi. 24.10.2007 leiti veetuukrite abil roheline kott, milles olid parema ja vasaku jala sääred, telliskivi. Sealsamas avastati kolmas roheline kott, milles olid kaks parema ja vasaku jala reit, telliskivi. Läbiotsimisprotokolli kohaselt võeti 22.10.2007 aadressil XXX XX ära kaks kirvest, kilekott, mõned proovid laelt, ukselt, seinalt, uksepakult, kondid ahjust, tugitoolilt kate. Süüdistatava J. Volini ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt näitas J. Volin O.D keha ja pea matmispaika. Kohas, millele näitas J. Volin, oli avastatud inimkeha, mis oli rohelises kilekotis. Samuti näitas ta, kuhu viskas püstoli ja kuhu mattis O.D pea ja käelabad. J. Volini poolt O.D tahtlikku tapmist armukadeduse tõttu tõendavad ka kirjad, mida ta saatis J.I-le . Kirjade sisust nähtub, et ta vabanes konkurendist, et ta tükeldas surnukeha ning viskas selle vette. Joonistas kirjas mahalõigatud pea. J. Volini teod peale tapmise toimepanemist räägivad tema tahtluse suunitlusest. Ta tükeldas surnukeha, võttes tarvitusele ettevaatusabinõud. J. Volin pesi hoolikalt sauna ja koristas ära kõik, mis oleks viidanud tapmisele. Ta peitis kehaosad, hülsid, kuulid, püstoli. Süüdistatav muutis tahtlikult sündmuskoha olustikku ja varjas kuriteojälgi. Sellega on tõendatud tahtlik tapmine. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu J. Volin esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse süüdistustes KarS § 121, 323 ja 418 lg 1 järgi ning teha selles osas õigeksmõistva otsuse. Süüdistuse KarS § 113 järgi palub J. Volin ümber kvalifitseerida KarS § 115 järgi ning mõista talle kergem karistus. Apellatsiooni kohaselt on süüdistus KarS § 121 järgi alusetu, sest D.I-le vigastuste tekitamise süüdistus põhineb D.I enda ütlustel, J.I eeluurimisel antud ütlustel ning 28.10.2008 kohtuistungil avaldatud tunnistajate A.B ja P.K ütlustel. Kannatanu D.I ütlused ei ole kooskõlas selle olukorraga, mida ta ise kirjeldab -õllepudel seisab laua peal, klaasist vaas, millega talle vastu pead virutati, oli toolil, diivanil istusid tema ja J.I . Kui kannatanu löömine vastu pead klaasist vaasiga oleks tõepoolest toimunud süüdistuses toodud viisil, siis oleksid purunenud vaasi killud haavanud ka tema kõrval istunud J.I-d . Samuti oleksid löögid vastu D.I pead ja keha pidanud tabama ka kõrval istuvat J.I-d . Asja materjalidest ei nähtu, et J.I-l oleksid olnud klaasikildudest tekitatud vigastused või vigastused juhuslikest löökidest käte või jalgadega. Mingeid õmblusi talle haiglas ei tehtud, sest tõendi kohaselt piirdus meditsiiniline abi ainult arstliku läbivaatusega. D.I oli alkoholijoobes ja võis kukkudes ise ennast vigastada. Algul tal ei olnud mingeid pretensioone ja need ta esitas alles peale seda, kui J. Volin tapmise kahtlustusega kinni peeti. J. Volin leiab, et 24.09.2007 toimus vastastikune kaklus, mille provotseeris D.I ise. Tunnistaja P.K kinnitas, et talle öeldi, et toimus peretüli ja nad lahendavad selle ise ära. J.I peksmise süüdistuses ei ole J. Volini arvates üldse mingeid tõendeid, sest J.I sellekohased ütlused on vastuolulised ja üksteist välistavad. Haiglasse abi järele J.I 22.10.2007 ei pöördunud. J.I on küll 20.03.2008 andnud ütlusi, et ta käis arsti juures, kuid seda seetõttu, et kukkus tänaval. Maakohtu otsusest pole aru saada, milliste tõendite järgi on tõendatud süü KarS § 418 lg 1 järgi. Ükski ülekuulatud tunnistajatest ei osanud öelda midagi antud süüdistuse toetuseks. Tunnistajad M.T , V.B , V.K , I.J ütlesid, et pole kunagi J. Volinil ühtegi relva 4 näinud, samuti pole kuulnud, et J. Volin oleks relva soetanud või seda kuskil hoidnud. Ka tunnistajad V.S ja A.V ütlesid, et pole kunagi oma korteris ega ka Paemurru majas ühtegi relva näinud. Ainult kannatanu D.I , kes pole mitte kunagi käinud korteris, milles elab J. Volin, ega ka majas, mis samuti kuulub J. Volinile, ütles, et teab oma õe J.I sõnade järgi, et J. Volinil oli maasse kaevatud püstol. J.I ütles, et pole seda püstolit mitte kunagi näinud. Maakohus on tuginedes J.I vastuolulistele ütlustele leidnud, et süü relva omandamises ja hoidmises on tõendatud. J. Volin leiab, et maakohus muutis oma otsuses J.I ütlusi, osutades: „Volin näitas J.I-le püstolit, mis oli pakitud kilekotti. Püstolit kandis ta endaga kaasas terve päeva“. Tegelikult J.I pole selliseid ütlusi andnud. Tõendatud ei ole tulirelva omandamine ega selle hoidmine aadressil XXX XX ega ka relva hoidmine korteris aadressil XXX XX . Eeltoodust tulenevalt leiab süüdistatav, et teda tuleb süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi õigeks mõista. Samuti leiab süüdistatav, et tõendatud ei ole tema süü KarS § 113 järgi. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et J. Volin ei saanud isegi aimata, et võib kohata O.D t ja seega polnud võimalustki tema tapmiseks ette valmistuda. Maakohus ei andnud hinnangut nendele J. Volini ütlustele, mida kinnitas ka N.D , et O.D võis J. Volinit põlvega kubemesse lüüa. J. Volin väidab, et rüseluse käigus sai ta välja väänata O.D käe ja panna ta tahtmatult iseendale pähe tulistama. Selle tagajärjel O.D jäi nõrgaks ja J. Volin haaras tema käest püstoli ning tahtis teda tõugata, tehes seejuures tahtmatu lasu talle selga. Seega tugineb süüditunnistamine KarS §-s 113 sätestatud kuriteo toimepanemises ainult oletustele, mis on vastuolus KrMS § 7 sätetega. Sellega seoses palub J. Volin kvalifitseerida temale esitatud süüdistus KarS § 113 järgi ümber süüdistuseks KarS § 115 järgi ning kergendada temale mõistetud karistust. Apellant leiab, et ta tuleb KarS § 323 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista. J.I-le saadetud kirju võib tõepoolest vaadelda kui teatud ähvardusi, aga neil on teine, täiesti vastupidine eesmärk. Mitte üheski kirjas ei ole J.I ähvardamist selle mõttega, et ta muudaks oma eeluurimisel antud ütlusi. Kui olidki mingid ähvardused, siis käisid need J.I võimalike tulevaste kavaleride kohta. Maakohus on neid ähvardusi valesti tõlgendanud. Kirjad ei tõenda J.I ütluste muutmise nõudmist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus jäid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosa asjaolusid kordamata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. J. Volin esitas apellatsiooni taotlusega teda õigeks mõista KarS §-de 121, 323 ja 418 lg 1 järgi ning süüdistus KarS § 113 järgi ümber kvalifitseerida kuriteoks KarS § 115 järgi. Viimast taotlust ta ringkonnakohtus täiendas, paludes kohaldada KarS § 28 sätteid. Taotlused on esitatud olemasolevate tõendite veelkordse kontrollimise ja hindamise pinnalt. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu otsuse järelduste ümberhindamist. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (III kd lk 135 pöördel-136 pöördel). Seejuures on maakohus välja toonud ka kaitsja seisukohad (III kd lk 135-135 pöördel) esitatud süüdistuste tõendatuse kohta ning taotluse süüdistus KarS § 113 järgi ümber kvalifitseerida kuriteoks KarS § 117 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega J. Volini süü tõendatuse kohta ja ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et J. Volin pole rahul maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, ei tähenda tõendite ühekülgset hindamist ja vaidlustatud 5 kohtuotsusest seda ka ei tulene. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et kriminaalasjas on olemas tõendid, mis kinnitavad J. Volinile esitatud süüdistust. Maakohus leidis (III kd lk 135 pöördel), et D.I peksmine J. Volini poolt 24.09.2007 on tõendatud kannatanute D.I ja J.I ning tunnistajate G.L , A.B ja P.K ütlustega, samuti arstliku tõendiga D.I kehavigastuste kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, sest see vastab kohtuistungil uuritud tõenditele. D.I on andnud ütlusi (III kd lk 92 pöördel, 110 pöördel, 111 pöördel), mis asjaoludel ja kuidas J. Volin teda peksis ning milliseid kehavigastusi ta selle tagajärjel sai. Kehavigastuste olemasolu kinnitab vastav arstlik tõend (I kd lk 157). A.B on andnud ütlusi (III kd lk 100 pöördel), et ta nägi, et D.I il tuli peast verd ning tunnistaja kutsus talle kiirabi ja D.I viidi haiglasse. D.I avaldas tunnistajale, et oli J. Voliniga tülitsenud. P.K on andnud ütlusi (III kd lk 102), et sõitis väljakutse peale ühiselamusse, kus oli toimunud kaklus. Tunnistaja nägi, et D.I il oli nägu verine, J. Volinil aga mingeid vigastusi näha ei olnud. D.I jaoks kutsuti välja kiirabi. Kannatanu J.I avaldatud ütlustest (I kd lk 147 ja II kd lk 2) nähtub, et J. Volin lõi D.I-le klaasist vaasiga vastu pead, seejärel peksis teda rusikatega. D.I jooksis korterist välja ning hiljem kutsuti kiirabi ja politsei. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud tõendid lükkavad ümber J. Volini väited, et tal oli vastastikune kaklus D.I iga ning selle käigus D.I mingeid kehavigastusi ei saanud ning kui tal üldse mingeid kehavigastusi oli, siis ta võis need saada kukkumisest, kuna oli alkoholijoobes. Maakohus leidis (III kd lk 135 pöördel), et J.I peksmine J. Volini poolt 21.10.2007 on tõendatud J.I avaldatud ütlustega, tunnistajate J.Š ja G.L ütlustega, samuti isiku läbivaatuse protokolliga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, sest see vastab kohtuistungil uuritud tõenditele. Kannatanu J.I suri 23.10.2008 (III kd lk 52), s.o enne kohtuistungit ja seetõttu tema eeluurimisel antud ütlused avaldati (III kd lk 111). Tema avaldatud ütluste kohaselt J. Volin armukadedusest peksis teda 21.10.2007. Seda kinnitab isiku läbivaatuse protokoll (I kd lk 58), mille kohaselt kannatanu kehal olid näha hematoomid. J.Š on andnud ütlusi (III kd lk 97 pöördel), et J.I avaldas talle, et J. Volin teda armukadedusest peksis. G.L on andnud ütlusi (III kd lk 100 pöördel), et J.I näitas talle sinikat ja ütles, et J. Volin peksis. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud tõendid lükkavad ümber J. Volini väite, et ta pole J.I-d peksnud ning kannatanu sellekohaseid ütlusi ei tohi uskuda, sest J.I oli alkohoolik ja psüühiliselt haige inimene. Maakohus on leidnud, et ei ole alust kahelda kannatanu ütluste tõepärasuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, sest ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt (II kd lk 15-16) J.I ei kannata mitte mingi psüühilise haiguse all. Tal on küll kerge vaimne alaareng ja alkoholisõltuvus, kuid ta on võimeline õigesti toimuvatest sündmustest aru saama ning ta võib sündmuste kohta ütlusi anda. Maakohus leidis (III kd lk 135 pöördel), et J.
Volin näitas relva. Kaudseteks tõenditeks luges maakohus veel kannatanute D.I ja N.D ning tunnistajate A.P ja J.Š ütlused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, sest see vastab kohtuistungil uuritud tõenditele. J.I ütlustest nähtub (I kd lk 53-54), et J. Volin ei öelnud talle, kust ta püstoli oli saanud, kuid näitas kilekotti ja ütles, et kannab püstolit kaasas ja tahab selle kuhugi maa sisse kaevata. Ringkonnakohus märgib, et õige on apellatsioonis toodud väide, et J.I avaldatud ütluste kohaselt (I kd lk 53) ta otseselt seda püstolit ise ei näinud. Samas D.I on andnud ütlusi (III kd lk 93), et J.I rääkis talle, et siis kui ta J. Voliniga elas, nägi ta J. Volinil musta värvi püstolit, mis oli maasse kaevatud tema suvila juures Paemurru tänaval. Ringkonnakohus leiab, et kuigi J.I ütlustest sellist informatsiooni otseselt ei kajastu, ei ole millegagi ümber lükatud D.I eeltoodud ütlused, et ta kuulis seda just J.I käest. A.P ja J.Š kinnitasid maakohtus (III kd lk 95 ja 97 pöördel), et J.I rääkis neile, et J. Volin lasi püstoliga O.D maha. N.D on andnud ütlusi (III kd lk 110 pöördel), et tema endisel abikaasal O.D l ei olnud püstolit. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud tõendid 6 lükkavad ümber J. Volini väite, et tal pole mingit püstolit ega padruneid olnud ning seega ei saanud ta neid oma elukohtades hoida. Ringkonnakohus juba eelpool põhjendas, et ei ole alust kahelda J.I ütluste tõepärasuses, kes teadis J. Volinil püstoli olemasolust. Maakohus leidis (III kd lk 135 pöördel), et J.
Volini poolt kirjutatud kirjadega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, sest see vastab kohtuistungil uuritud tõenditele. Nimetatud kirjad (II kd lk 30-38) sisaldavad J. Volini poolset nõudmist, et J.I muudaks oma ütlusi ja vastasel juhul ähvardatakse teda tervisekahjustuste ja tapmisega. Maakohus on kirjades sisalduvat piisavalt kohtuotsuses kajastanud (III kd lk 135) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda üle korrata. J.I avaldatud ütlustest nähtub, et tal oli alust karta J. Volini kirjades toodud ähvarduste täideviimist, sest ta teadis, et J. Volin tappis O.D ja tükeldas tema surnukeha. D.I on andnud ütlusi (III kd lk 93), et ta teadis, et J. Volin kirjutas J.I-le ähvardavaid kirju. J.Š on andnud ütlusi (III kd lk 98), et J.I avaldas talle, et J. Volin helistas Soomest ja ütles J.I-le , et kui viimane oma suud kinni ei pea, siis J. Volin tapab ta ära. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud tõendid lükkavad ümber J. Volini väite, et ta pole nõudnud J.I lt ütluste muutmist ning ähvardused olid suunatud hoopis J.I võimalike tulevaste kavaleride pihta. Maakohus leidis (III kd lk 135 pöördel-136 pöördel), et J.
Volini poolt ütluste olustikuga seostamise protokolliga, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollidega, surnukeha kohtuarstliku ekspertiisiakti ja DNA ekspertiisiaktiga. Armukadeduse motiivi tapmise toimepanemisel tõendavad lisaks J.I avaldatud ütlustele ja J. Volini poolt talle saadetud kirjadele ka D.I i, J.Š ja V.B i ütlused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, sest see vastab kohtuistungil uuritud tõenditele. Maakohus on põhjendanud (III kd lk 136), miks ta ei loe usaldusväärseks J. Volini väiteid, et O.D tungis talle relvaga käes kallale ja kakluse käigus toimus kaks lasku, mille tagajärjel O.D suri. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega J. Volini ütluste mitteusaldusväärsuse kohta, sest need tulenevad kriminaalasjas uuritud tõenditest. Nii on J. Volin maakohtus andnud ütlusi (III kd lk 108 pöördel), et nähes püstolit, sööstis ta O.D poole ja haaras temast kahe käega kinni. Kõlasid kaks lasku ja O.D kukkus maha. J. Volini väite kohaselt ei saanud ta aru, mis juhtus. Ta hakkas O.D-ga rääkima, kuid viimane ei vastanud. J. Volin katsus tal pulssi ja alles siis sai aru, et O.D on surnud. Prokuröri küsimustele, et kuhu ta O.D t haavas ja millise ajavahemikuga olid tehtud lasud, on J. Volin vastanud (III kd lk 109109 pöördel), et oli kaks haavamist, üks pähe ja teine rinna piirkonda ning lasud olid teineteise järel mõne sekundi jooksul. Kohtu küsimusele, et kuhu lask enne tabas, on J. Volin vastanud (III kd lk 110), et ta ei tea, kumb oli enne, kas pähe või rindu. Pähe tabas kas kuklasse või kõrva taha ning rindu ülesse vasakule. Prokuröri küsimusele, et kas J. Volin ikka haaras O.D l mõlemast käest kinni, nagu ta seda eelpool väitis, vastas J. Volin nüüd (III kd lk 111 pöördel), et see ei olnud nii, ta haaras ainult sellest käest kinni, milles O.D hoidis relva. Kuna maakohtus antud ütlused olid vastuolus eeluurimisel antud ütlustega, siis prokurör taotles (III kd lk 111 pöördel) avaldada ühe lõigu J. Volini eeluurimisel antud ütlustest. Maakohus avaldas J. Volini poolt kahtlustatavana antud ütlustest (I kd lk 219) järgmise lause, mille kohaselt kakluse tulemusena suutis J. Volin O.D käest püstoli ära rebida ja lõi teda sellega mitu korda. Püstolist toimus lask ja J. Volin nägi, kuidas O.D kukub. Surm saabus kohe, sest lask tabas südame piirkonda. Pärast nende ütluste avaldamist on J. Volin vastanud (III kd lk 111 pöördel), et varem antud ütlused ei ole väga täpsed, ta võis midagi ka valesti öelda, kuid praegu annab ta õigeid ütlusi. Ringkonnakohus leiab, et tugineda saab J.I avaldatud ütlustele, kellele J. Volin rääkis, et tappis püstolilaskudega O.D , lastes talle algul südamesse ja seejärel pähe. Need on ka kooskõlas surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti arvamusega (I kd lk 26), mille kohaselt surma põhjus oli rindkeret läbiv lasuvigastus elutähtsate organite vigastustega ja ägeda verekaotusega. Lahangu käigus tehti kindlaks, et 7 rindkeret läbiva elupuhuse lasuvigastuse sisenemisava oli vasakul VIII-IX roidevahemikus tagumisel abaluujoonel, haavakanalil on jälgitav kulg tagant ette vasakult paremale ja veidi alt üles ning väljumisava paremal VI-VII roidevahemikus eesmisel rangluujoonel. Seega lasti O.D t selga ja alusetu on J. Volini poolt ringkonnakohtus esitatud väide, et tegemist oli hädakaitsega. Alusetu on ka taotlus süüdistus ümber kvalifitseerida KarS § 115 järgi, sest J. Volin ei ole välja toonud mingeid asjaolusid, et tal oleks äkki tekkinud tugev hingelise erutuse seisund, mille põhjustas O.D oma vägivallaga või solvamisega J. Volini või tema lähedase isiku suhtes. Maakohus on leidnud (III kd lk 136), et mingit kaklust saunas ei olnud. Ringkonnakohus märgib, et J. Volini ütluste (III kd lk 108 pöördel) kohaselt O.D lõi teda küll põlvega kubemesse, aga selle peale J. Volin lükkas O.D eemale. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui O.D lõi J. Volinit põlvega kubemesse, ei ole kriminaalasjas tõendeid, mis kinnitaks, et sellest tekkis J. Volinil äkki tugev hingelise erutuse seisund. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohtus taotleti (III kd lk 88) KarS § 113 järgi esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimist KarS § 117 lg 1 järgi, siis maakohus andis sellele oma hinnangu ja põhjendas (III kd lk 136 pöördel), miks ei ole tegemist surma põhjustamisega ettevaatamatusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et tegemist on tahtliku tapmisega ja J. Volini süüdistus KarS § 113 järgi on tõendamist leidnud. Seda, et tapmine pandi toime armukadeduse motiivil, tõendavad J.I avaldatud ütlused, millest nähtub, et J. Volin muutus armukadedaks, kui sai teada J.I suhetest O.D-ga . Pärast O.D tapmist J. Volin saatis J.I-le kirju, millest nähtub, et sai rivaalist lahti. Armukadedust kinnitavad ka tunnistajate J.Š ja V.B i ütlused (III kd lk 97 pöördel ja 104 pöördel). Ringkonnakohus leiab, et karistuse mõistmisel maakohus arvestas (III kd lk 136 pöördel) kõiki KarS §-s 56 ettenähtud asjaolusid. Seejuures maakohus õigesti lähtus sellest, et karistamise alus on isiku süü. Sellest lähtudes on igati õigustatud, et KarS § 113 eest maakohus mõistis karistuseks 10 aastat vangistust, mis vastab sanktsiooni keskmisele. Samuti on KarS § 64 alusel õigustatult kasutatud liitkaristuse mõistmisel kokku nelja erineva kuriteo toimepanemise eest üksikkaristustest raskeima suurendamist. Apellatsioonis ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis tingiksid mõistetud karistuse vähendamist. Ago Kutsar Tiit Lõhmus 8 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.