Obsah (7)

§ 418§ 263§ 64§ 65§ 424§ 50§ 68

1-07-14357 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-07-14357 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ago Kutsar, Maili Lokk Vaidlustatud koh

§ 418

lg 1 järgi 4 kuu pikkuse ja

§ 263

p 3 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 8 kuud vangistust, mida

§ 65lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 23.

veebruari 2005 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 6 kuud vangistust võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. Jalmar Ollin tunnistati süüdi ka

§ 424

järgi ja teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel liideti mõistetud karistused ja liitkaristuseks loeti 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 50lg 1 alusel võeti Jalmar Ollinilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks.

J. Ollin esitas kohtuotsusele apellatsiooni, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist menetlusnormi rikkumise tõttu. Nimelt oli kokkuleppemenetlus saavutatud protsessinormi rikkudes, sest J. Ollin saab psühhiaatrilist ravi. Psühhiaatrilise ravi kohaldamisest J. Ollini suhtes olid teadlikud kõik osapooled. Kohtusse viimisest teda ette ei teavitatud, ta oli ravimite mõju all ning ei suuda seetõttu kohtuistungist midagi meenutada. Samuti jäeti tal karistuse mõistmisel arvesse võtmata eelvangistuses viibitud 67 päeva. Tartu Ringkonnakohtu

1. novembri 2008 otsusega jäeti maakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid tehti sellesse täpsustusi J. Ollini eelvangistuses viibitud aja ja karistuse kandmise aja alguse osas. Ringkonnakohus luges eelvangistuses viibitud ajavahemiku
2. juuli 2008 kuni
3. september 2008, s.o 2 kuud 8 päeva J. Ollini karistusaja hulka. J. Ollinile mõistetud karistuse 1 aasta 2 kuud vangistust kandmise aja alguseks luges ringkonnakohus
4. juuli
5. Ringkonnakohus ei tuvastanud kokkuleppemenetlust reguleerivate kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumist. Ringkonnakohus tuvastas, et paraleelselt kriminaalmenetlusega asjas nr 1-07-14357 alustati J. Ollini suhtes
6. juulil 2008 veel ühte kriminaalmenetlust

§ 424tunnustel.

Viru Maakohtu

1. juuli 2008 määrusega võeti J. Ollin selles asjas vahi alla.
2. septembril 2008, s.o pärast kriminaalasjas nr 1-07-14357 J. Ollini suhtes
3. septembril 2008 tehtud otsust lõpetas prokurör KrMS § 203 lg 6 alusel J. Ollini suhtes

§ 424tunnustel alustatud kriminaalmenetluse.

Seda põhjendusel, et menetletava kuriteo eest J. Ollinile mõistetav karistus oleks tunduvalt väiksem kui kriminaalasjas nr 1-07-14357 mõistetud 1 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohtus arutusel olnud ja prokuratuuris menetletud J. Ollini kriminaalasjade vahel on olemas otsene seos ja sellise seose olemasolust tulenevalt tulnuks maakohtul arvestada J. Ollini karistuse kandmise aja alguseks tema vahi alla võtmine

1. juulil
2. Ajavahemiku
3. juuli
4. september 2008 luges ringkonnakohus täpsustuse korras tema karistusaja hulga. Otsene seos tulenes ringkonnakohtu hinnangul sellest, et prokuratuur ei saanuks oma menetluses olnud J. Ollini kriminaalasja nr 08240102768 KrMS § 203 lg 6 alusel lõpetada, kui poleks olnud n.ö põhiasja, milleks oli kriminaalasi nr 1-07-
5. Ringkonnakohtu otsusele esitas kassatsiooni Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar, taotledes ringkonnakohtu otsuse tühistamist eelvangistuses viibitud aja ja karistuse kandmise aja alguse osas. Riigikohtu
6. aprilli 2009 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu
7. novembri 2008 otsus J. Ollini poolt kriminaalasjas nr 08240102768 vahi all viibitud aja arvamises talle käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusaja hulka ja kriminaalasi saadeti selles osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Riigikohus kordas varasemas praktikas leitut, et vahi all viibitud aega saab karistusaja hulka arvestada vaid juhul, kui see seondub konkreetse kriminaalasjaga. KrMS § 268 lg 1 tuleneb, et kohtu pädevus kriminaalasja arutada on rangelt piiratud vaid nende kuritegudega, mis on süüdistusaktis konkreetse kriminaalmenetluse esemena kindlaks määratud. Eeltoodust järeldub, et kohus on õigustatud ka süü üle otsustamisega kaasnevaid muid KrMS §-des 313-314 nimetatud küsimusi lahendama ainult nende kuritegude puhul, mis on üksiku kohtuliku arutamise esemeks. KrMS § 313 lg 1 p 8 ja § 314 p 3 kohaselt on selliseks küsimuseks ka tõkendi kohaldamisega seonduv. Seega puuduvad kohtul volitused arvata vahi all viibitud aega sellise kuriteo eest mõistetud karistusaja hulka, mis ei ole seotud vastava kohtuliku arutamisega. Kolleegium leidis, et kirjeldatud seisukoht kehtib ka juhul, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse otstarbekuse kaalutlusel KrMS § 203 alusel. Selle sätte lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse tõttu võimalik üksnes süüdistatava eelneval nõusolekul. Süüdistatava soostumine kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 203 lg 1 alusel tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka enda võimalikust õigeksmõistmisest. Eeltooduga on põhjendatav ka isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 3 p-s 3 sätestatu, mille järgi ei hüvitata alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju nendele isikutele, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 201 lg 2 ja §-des 202-205 ette nähtud korras. Seega võib süüdistatav keelduda tema suhtes toimetatava kriminaalmenetluse lõpetamisest KrMS § 203 lg 1 alusel ka põhjusel, et ta soovib kohtulahendit eelvangistuses viibitud ajaga seonduva kohta. Siinjuures ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et KrMS § 203 lg 4 ja 5 kohaselt võib karistuse ebaotstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetluse teatud tingimustel uuendada. Sellisel juhul tõuseb uuesti päevakorda ka küsimus vahi all viibitud aja arvamisest karistusaja hulka või selle hüvitamisest, mille kohus peab otsustama kriminaalmenetluse tulemusest lähtuvalt. Seega tähendab KrMS § 203 alusel lõpetatud kriminaalmenetluses vahi all 2 viibitud aja arvamine mõnes teises kriminaalasjas samale isikule mõistetud karistusaja hulka sekkumist teise kohtuliku arutamise esemeks olevate küsimuste lahendamisse, mis ei ole aga kriminaalmenetlusõigusega kooskõlas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, on seisukohal, et J. Ollini apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonis vaidlustas J. Ollin kahte asjaolu. Esiteks leidis ta, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud protsessinorme, mille tõttu tuleb otsus tühistada ja teiseks jättis kohus talle karistuse mõistmisel arvesse võtmata tema poolt eelvangistuses viibitud 67 päeva. Nagu otsuses eespool märgitud, ringkonnakohus maakohtu poolt protsessinormide rikkumist ei tuvastanud (Tartu Ringkonnakohtu
8. novembri 2008 otsus). Riigikohtusse esitas apellatsiooni vaid prokurör, kes ringkonnakohtu otsust selles osas ei vaidlustanud. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osas, millises ringkonnakohus luges J. Ollini poolt kriminaalasjas nr 08240102768 vahi all viibitud aja talle kriminaalasjas nr 1-07-14357 mõistetud karistusaja hulka. Ja ainult selles osas saatiski Riigikohus kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Seega, ringkonnakohus, vaadates käesolevalt läbi J. Ollini apellatsiooni, enam ei aruta ega hinda J. Ollini apellatsioonis esitatut maakohtu väidetavast protsessinormide rikkumisest. Ringkonnakohus võtab seisukoha vaid selles, kas J. Ollini poolt kriminaalasjas nr 08240102768 vahi all viibitud aeg tuleks lugeda talle käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusaja hulka. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kriminaalasjas on praeguseks ajaks üleval vaid üks vaidlusküsimus, millega seonduvalt Riigikohus on öelnud oma selge seisukoha, siis on J. Ollini poolt esitatud apellatsioon muutunud ilmselt põhjendamatuks. KrMS § 326 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Samas hinnatakse apellatsiooni läbi vaatamata jätmisel kaebaja väiteid siiski sisuliselt. Siinjuures arvestab ringkonnakohus KrMS §-ga 364 lg 1, mille kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht seaduse kohaldamisel kohustuslik ringkonnakohtule sama kriminaalasja arutamisel. Käsitledes J. Ollini apellatsiooni tema eelvangistusaja arvestamata jätmise osas ning arvestades Riigikohtu
9. aprilli 2009 otsuses nr 3-1-1-25-09 väljendatut, leiab ringkonnakohus, et J. Ollini apellatsioon on põhjendamatu. Riigikohus on selgesõnaliselt väljendanud, et kohtul puuduvad volitused arvata vahi all viibitud aega sellise kuriteo eest mõistetud karistusaja hulka, mis ei ole seotud vastava kohtuliku arutamisega.

§ 68

lg 1 sätestatut tuleb tõlgendada selliselt, et eelvangistus arvatakse karistusaja hulka üksnes kohtuliku arutamise esemeks olnud kuritegude puhul. Riigikohus leidis, et sama seisukoht kehtib ka juhul, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse otstarbekuse kaalutlusel KrMS § 203 alusel. Kriminaalasjas nr 1-07-14357 olid kohtuliku arutamise esemeks J. Ollinile

§ 418

lg 1, § 263 p 3 ja § 424 (kuritegu toime pandud 27.oktoobril 2006) järgi esitatud süüdistused. Tõkendina oli J. Ollinile eeluurimisel kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. J. Ollini suhtes algatati kriminaalasi ka 4. juulil 2008, nr 08240102768, samuti

§ 424tunnustel ja seda 3.

juulil toimepandud süüteos. Viru Maakohtu

1. juuli 2008 määrusega kohaldati J. Ollini suhtes siin tõkendina vahistamist. Kriminaalmenetlus aga lõpetati
2. septembril 2008 KrMS § 203 lg 6 alusel ja tema tõkend – vahi all pidamine – tühistati. Seega oli tegemist erinevate kriminaalasjadega ja kriminaalasjad ei olnud omavahel seotud. Samuti, vastavalt Riigikohtu seisukohale, ei anna kriminaalasjas nr 08240102768 menetluse lõpetamine KrMS § 203 lg 6 järgi alust selles asjas vahi all viibitud päevi lugeda kriminaalasjas nr 1-07-14357 mõistetud karistusaja hulka. 3 Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja KrMS § 326 lg 2 kohaselt tuleb jätta see läbi vaatamata. Maarika Kuusk Ago Kutsar 4 Maili Lokk