lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas ka teo toimepanemise aeg ja koht. Käesoleval juhul ei ole menetlusalusel isikul võimalik aru saada, millal ning kus millise väärteo toimepanemist temale süüks pannakse. Selline olukord aga halvendab oluliselt isiku võimalust ennast kaitsta. Eeltooduga on rikutud
lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Väärteomenetluse seadustik sätestab regulatsiooni, kuidas tegutseda, kui väärteoprotokolli on vaja muuta. Väärteomenetluse seadustiku (
) § 68 lg 2 kohaselt kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli.
lg 1 kohaselt väärteoprotokolli koopia antakse menetlusosalisele kätte allkirja vastu. Seega protokolli täiendamisel antakse täiendatud protokollist koopia ka menetlusalusele isikule. KrMS § 2 p 4 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikateks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid mis on tõusetunud seaduse kohaldamisel. KrMS § 364 lg 1 p 3 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht seaduse kohaldamisel kohustuslik Eesti kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele Kriminaalmenetluse seadustiku § 2 punktis 4 sätestatud juhul.
kohaselt kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Riigikohus on oma lahendites 3-1-1-105-03, 3-1-1-80-06, 3-1-1-84-07 ja 3-1-1-9-08, väljendanud seisukohta, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse.
lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht.
kohaselt arutab kohus väärteoasja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
§-st 87 s.o seotusest väärteoprotokolliga tulenevalt ei ole kohtul võimalik hakata tagantjärgi tuvastama süüteokoosseisu tunnuseid. Eeltoodust tulenevalt tuleb Raivo Annuse tuleb väärteomenetlus lõpetada
Kuna menetlus väärteoasjas lõpetatakse igal juhul s.o hoolimata tõenduslikust poolest, ei hakka kohus analüüsima menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlusi. 3
kohaselt tuleb Raivo Annuse poolt kaitsjale makstud tasu 17700 krooni hüvitada Raivo Annusele riigieelarve vahenditest. Kohus otsus tegemisel juhindub Väärteomenetluse seadustiku §-dest 117 lg 1 p 1 ja lg 2, 121, 122, 123, 124, 126, 128, 129, 130, 131, 132 p 3, 133, 134, 135 lg 1, 2, 4, 5 ja 7. Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.