§-d 202, 207 ja 210. Konstantin Kuzenkovi avalduse sisust teeb kohus järelduse, et ta on ilmselt silmas pidanud täitemenetluse lõpetamist mõnel nimetatud alusel.
lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sissenõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
kohaselt kohaldatakse
sätteid ka kriminaalmenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele. Kuna täiteasjas 170/2007/1982 on tegemist menetluskulude nõudega kriminaalasjas, saab kõne alla tulla täitmise aegumise küsimus
§-de 207 ja 210 alusel. Kuid vaidlusaluses täiteasjas oleva nõude puhul pole KarS §-st 82 tulenev tähtaeg selle täitmiseks veel möödunud. KarS § 82 esimene lõige sätestab, et otsust ei asuta täitma, kui on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest (p 1), kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest (p 2) ja kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (p 3). Kuna tegemist on menetluskuludega teise astme kuriteo asjas, tuleb otsuse täitmise aegumise küsimuse lahendamisel lähtuda KarS §-s 82 lg 1 p 2 sätestatud kolmeaastasest tähtajast. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on Konstantin Kuzenkovi Tartu Maakohtu 21.06.2007.a. otsusega karistatud KarS § 263 p 1,4 alusel ja kohtuotsus on jõustunud 29.06.2007.a. Seega on tegemist kohtuotsusega teise astme kuriteo asjas ning KarS §-st 82 lg 1 p 2 tulenevalt on sama otsusega väljamõistetud menetluskulude täitmiseks aega kuni 29.06.2010.a. Arvestades asjaolu, et Konstantin Kuzenkov soovib täitemenetluse lõpetamist otsuse täitmise aegumise tõttu nõudes, mille aegumistähtaeg ilmselgelt ei ole ole veel möödunud, ei ole Konstantin Kuzenkovi avaldusega võimalik saavutada tema soovitud eesmärki. Seetõttu jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Kohus peab siinkohal võimalikuks analoogia alusel kohaldada TsMS §-s 371 lg 2 p 2 sätestatut, mille kohaselt kohus võib hagiavalduse jätta menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kuna Konstantin Kuzenkovi avaldusega ei ole võimalik tema soovitud eesmärki nagunii saavutada, on otstarbekas see jätta läbi vaatamata. Kohtunik Rita Kulberg 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.