Obsah (6)

§ 113§ 115§ 164§ 57§ 58§ 75

Kriminaalasi nr 1-08-3283 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 25. märts 2009. a. Tartus Kalevi 1, Tartu kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-08-3283 Kohtukoo

§ 113

järgi Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Einar Lehtsaar isikukood: 36509136522; elukoht: XXXXXX varem kriminaalkorras karistatud 8-1 korral Tõkend Tõkend –vahistamine Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315, kohus o t s u s t a s: Süüdi mõista Einar Lehtsaar

§ 113järgi ja karistada teda 12 (kaheteistkümne) aasta pikkuse vangistusega.

Karistuse kandmise aja alguseks lugeda alates 1.08.2008 ,so Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 8.02.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmisest. Tõkend vahistamine jätta muutmata. Välja mõista Einar Lehtsaarelt tsiviilhagid 6339.90 L.S. (XXXXXXXXX SEB R.K. arvele) kasuks ja 1140.00krooni A.K. ( aaXXXXXXXXX Ühispank) kasuks . Menetluskulud Välja mõista Einar Lehtsaarelt riigituludesse menetluskuludena sundraha 10875.00 krooni, ekspertiisikulud kokku 20965.00krooni ,sh kohtupsühholoogilise ekspertiisi maksumus 7040krooni, surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 6800.00 , molekulaargeneetiline kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 4250.00 kr, isikukohtuarstliku ekspertiisi maksumus 2875.00 krooni ; kannatanu A.K. kohtuistungitele ilmumise kulud 49.50kr ,107.00 kr ; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 7krooni , kaitsjatasu osutatud õigusabi eest eeluurimisel 7929 .60krooni ja kohtuistungitel 19588.00 krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Asitõendid ja salvestised Kriminaalasjas asitõendid nuga (tl 22-23) , sõrmkindad /tl.24-25 hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o
2. aprill
3. a. Süüdistus Einar Lehtsaart süüdistatakse selles, et 11.10.
4. a kella 00.40 paiku Tartumaal Luunja vallas Pajukurmu külas X talu elumaja katusetoas lõi tahtliku tapmise eesmärgil noaga Õ.S. südame piirkonda ja teise korra paremale poole kaela, tuiksoone piirkonda, millega põhjustas Õ.S. surma. Sellega pani Einar Lehtsaar toime

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise.

Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud ja kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kohtuistungil tunnistas Einar Lehtsaar end Õ.S. tapmises süüdi. Samas kinnitas süüdistatav, et ei pannud tapmist toime tahtlikult vaid enesekontrolli kaotamise 2 tõttu ja seepärast tuleb tema tegu kvalifitseerida

§ 115järgi provotseeritud tapmisena.

Süüdistatav selgitas, et Õ.S. oli tema kunagine kooliõde, kellega ta kohtus juhuslikult pärast seda kui ta vabanes vangistusest 02.07.

1. a. Õ.S. kaudu tutvus ta A.K. ning asus elama viimase elamu katusekambrisse. Õ.S. oli seal süüdistava sagedane külaline, kuna süüdistatav andis talle süüa ja vahel ka suitsu. Süüdistatava ütluste kohaselt
2. aasta
3. oktoobri õhtul tuli Õ.S. jälle süüdistatava juurde. Koos vaadati televiisorit. Õ.S. jõi viina ja tema jõi 3-4 pudelit kanget Saaremaa õlut. Kella 24 paiku läks süüdistatav alumisele korrusele Õ.S. le võileiba tegema. Kahe korruse vahel treppi ei ole ning liikuda tuleb redelit kasutades. Süüdistatav kasutas redelil ronides jalgratturi kindaid, et mitte pinde kätte saada. Kui süüdistatav söögiga ülemisele korrusele tagasi jõudis, siis toa ees valgustamata ruumis lükkas Õ.S. süüdistatavat. Lükkamise tagajärjel süüdistatav kukkus ja vigastas kätt ning jalga. Süüdistatava küsimusele lükkamise põhjuse kohta vastuseks hakkas Õ.S. süüdistatavat mõnitades tema kõnedefekti järele tegema. Süüdistatava selgitusel on tal kõnedefekt juba lapsepõlvest. Teda on selle pärast narritud ja mõnitatud ning see on ainuke asi, mis viib süüdistatava täielikult endast välja nii, et ta kaotab enesekontrolli. Õ.S. mõnitustele reaktsiooniks tekkis süüdistataval äkkviha, ta võttis toas laual vedelenud Fiskarsi noa ja lõi Õ.S. sellega ülakehasse, südame piirkonda. Süüdistatav ei oska öelda, kui tugevasti ta Õ.S. lõi. Seejärel lõi süüdistatav Õ.S. veel kaela. Süüdistatav ei mäleta, kas Õ.S. oli selleks ajaks juba kušetile kukkunud või mitte. Teise löögi järel viskas süüdistatav kušetil lamavale Õ.S. le teki peale ja läks maja alumisele korrusele. Seal rääkis ta köögis toimetanud H.A. , et oli Õ.S. tapnud. Süüdistatava pealekäimisel äratas H.A. A.K. . Süüdistatav rääkis tapmisest ka A.K. le, kes käis ülemisel korrusel süüdistatava juttu kontrollimas ja kutsus sündmuskohale politsei. Süüdistatava ütlusi Õ.S. tapmisega seotud asjaolude kohta kinnitavad A.K. ütlused ja kriminaalasjas uuritud muud tõendid. Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile on sündmuskohalt leitud musta värvi verega määrdunud nahkkindad (tl 9, 19, 24-25), sigaretikonid (tl 9) ja verega määrdunud nuga (tl 10, 22-23) Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 449 (tl 27-35) nähtub, et Õ.S. surma põhjuseks oli rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel koos elutähtsate organite (vasak kops, süda) vigastustega ja neelu tungiv torkelõikehaav paremal pool kaelal koos suurte veresoonte vigastustega. Vigastused põhjustasid ägeda verekaotuse sisemisest ja välisest verejooksust. Eksperdi hinnangul on mõlemad haavad tekitatud tugevajõulise löögiga teravaotsalise ühte lõikeserva omava vahendiga, milleks võib olla kriminaalasjas asitõendiks olev nuga, kusjuures esimesena on tekitatud rindkere ning teisena kaela vigastus. Kohtukeemilisel uuringul tuvastati Õ.S. veres ja uriinis raskele joobele vastav etanooli kontsentratsioon. Molekulaargeneetilise ekspertiisi akti nr 070543 kohaselt asitõendi vaatlusprotokollis (tl 22-23) kirjeldatud noa teralt ja käepidemelt ning asitõendi 3 vaatlusprotokollis (tl 24-25) kirjeldatud vasakult nahkkindalt võetud verd sisaldanud proovides olnud DNA saab olla pärit Õ.S. lt. Leitud DNA profiil langeb täielikult kokku Õ.S. DNA profiiliga. Sellist DNA profiili esineb sagedusega ühel isikul 4,8*1014 inimese kohta. Parema nahkkinda seest võetud proovidest saadud DNA põhiprofiil võib olla pärit Einar Lehtsaarelt kuna see langeb kokku Einar Lehtsaare DNA profiiliga. Sellist DNA profiili esineb sagedusega ühel isikul 1,8*1013 inimese kohta. Vasaku kinda seest võetud proov andis uuringul DNA segaprofiili, milles on leitavad kõik Einar Lehtsaarel esinevad alleelid ning kõik Õ.S. l esinevad alleelid, v.a üks alleel. Sündmuskohal tuhatoosist leitud (tl 9) sigaretikonide analüüs ei ole samuti andnud alust kahelda süüdistatava ütlustes, kuna leitud DNA profiilid vastavad süüdistatava ja Õ.S. DNA profiilidele ega viita kolmandate isikute sündmuskohal viibimise võimalusele. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et 11.10.
4. a Tartumaal Luunja vallas Pajukurmu külas X talu elumaja katusetoas Einar Lehtsaar lõi tapmise noaga Õ.S. südame piirkonda ja teise korra paremale poole kaela, tuiksoone piirkonda, põhjustades Õ.S. surma. Sellega täitis Einar Lehtsaar

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

Kohus ei nõustu süüdistatava ja tema kaitsja seisukohaga nagu tuleks süüdistatavale inkrimineeritav tegu ümber kvalifitseerida

§ 115

järgi tapmisena äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine. Süüdistatava ütluste järgi tekkis tal tugev hingeline erutus selle tõttu, et Õ.S. lükkas süüdistatavat ootamatult pimedas koridoris ning seejärel mõnitas süüdistatava kõnedefekti. Kriminaalasjas uuritud tõendid süüdistatava sellekohaseid ütlusi ei kinnita. Ambulatoorse psühholoogilise ekspertiisi aktist nr 57 (tl 175-176) nähtub, et ekspertide arvates ei pannud süüdistatav talle süüks arvatavat tegu toime tugevas hingelise erutuse seisundis. Eksperdid on jõudnud veendumusele, et teo toimepanemise ajal oli süüdistatava aja- ja ruumitaju adekvaatne ning ta sai aru sündmuste tagajärgedest. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma tegude võimalike tagajärgede suhtes on ekspertide kinnitusel tavalisele alkoholijoobele iseloomulikud tunnused. Süüdistatav ise on selgitanud (tl 160), et jõi teo toimepanemisele eelnenud õhtul ära vähemalt 3-4 pudelit kanget Saaremaa õlut. Süüdistatava joobeseisund teo toimepanemise ajal on tõendatud ka joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga (tl 55-56). Protokolli kohaselt 11.10.2007. a kell 2.30 mõõdeti alkoholisisalduseks süüdistatava poolt väljahingatavas õhus 0,9 mg/l. Süüdistataval olid selle ajal ka märgatavad koordinatsioonihäired. Kaudselt kinnitab ekspertide järeldusi ka A.K. selgitus, et süüdistatav oli talle tapmisest teatamise ajal rahulik (tl 158). Kohtu arvates saab teha järelduse, et süüdistatava ütlused toime panemise kohta tugeva hingelise erutuse seisundis on ennastõigustavad ja kantud soovist kergendada võimalikku karistust. Seetõttu tuleb süüdistatava ütlused selles osas arvestamata jätta. Kuriteona on karistatava tahtlik tegu.

§ 164

lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt 4 paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 24.03.2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-16-05 selgitanud, et kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on kaudset tahtlust objektiivsete tehiolude põhjal jaatatud enamasti juhul, kui kannatanu vigastus asetseb südame- või mõnes muus elutähtsas piirkonnas. Käesolevas asjas on tuvastatud, et süüdistatav lõi kannatanut noaga südame ja kaela piirkonda. Kohus leiab, et mõlema löögid olid suunatud inimese elutähtsasse piirkonda ning süüdistatavale oli ettenähtav, et juba esimene löök võib kaasa tuua kannatanu surma. Sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatud vereplekkide asukoha, kaelahaava paiknemise ja süüdistatava enda ütlustega on kohtu hinnangul tõendatud, et süüdistatav lõi kannatanut kaelapiirkonda pärast seda, kui kannatanu oli juba kušetile kukkunud. Seega ei järgnenud teine löök esimesele vahetult. Arvestades, et esimese löögi mõju nähes süüdistatav siiski otsustas kannatanut ka teistkordselt lüüa ning sihtis löögi samuti elutähtsasse piirkonda teeb kohus järelduse, et süüdistatav teadis, et tema teo vältimatuks tagajärjeks on kannatanu surm. Süüdistatava teadmist oma teo tagajärje vältimatusest kinnitab asjaolu, et pärast teist lööki viskas süüdistatav kannatanule teki peale. Kohtu arvates nähtub sellisest teguviisist, et süüdistatav oli teadlik oma teo tagajärje lõplikkusest. Einar Lehtsaar käitus teo toimepanemisel seega otsese tahtlusega sõltumata sellest, kas ta soovis kannatanu surma või üksnes möönis seda. Seega täitis Einar Lehtsaar

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivse külje.

Kohus ei ole tuvastanud Einar Lehtsaare käitumise õigusvastasust ega Einar Lehtsaare süüd välistavaid asjaolusid. Kohtu seisukoht karistuse osas Vastavalt

§-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei ole tuvastanud Einar Lehtsaare süüd kergendavaid (

§ 57

) ega raskendavaid (

§ 58

) asjaolusid.

§-s 113 kirjeldatud teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus tähtajaga kuus kuni viisteist aastat. Einar Lehtsaar on alates

1. aastast kriminaalkorras karistatud kokku 8-l peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevas asjas süüdistatav end süüdi tunnistanud teise inimese tapmises. Raske isikuvastase kuriteo toimepanemisega on süüdistatava kuritegelik käitumine oluliselt progresseerunud. Kohus järeldab siit, et süüdistatavale varem mõistetud karistused ei ole oma eesmärki saavutanud. 19.06.
2. a määrusega kriminaalasjas nr 1-07-6946 vabastas Tartu Maakohus Einar Lehtsaare talle Tartu Maakohtu 08.02.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-1748 mõistetud liitkaristuse 2 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Tingimisi vabastamisel määras kohus Einar Lehtsaarele 5 katseaja 1 aasta ning kohustas teda

§ 75

lg 1 alusel muuhulgas elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o Tartus XX ning ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Lisaks kohustas kohus Einar Lehtsaart

§ 75lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume.

Seega kuriteosündmuse toimepanemise ajal 11.10.

1. a ei olnud Einar Lehtsaare katseaeg veel lõppenud. Uue kuriteo toimepanemine katseajal näitab kohtu arvates süüdistatava hoolimatust kehtiva õiguskorra suhtes üldiselt. Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse ka seda, et Einar Lehtsaar oli kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes ja elas väljaspool Tartu linna. Sellega rikkus süüdistatav otseselt kohtu poolt talle pandud kohustusi, mille eesmärgiks oli vältida uute kuritegude toimepanemist süüdistatava poolt. Uue kuriteo toimepanemise tõttu katseajal käitumiskontrolli nõuete rikkumise tagajärjel püstitub kohtu arvates küsimus sellest kas isikult vabaduse võtmine on ainukeseks vahendiks, mis hoiab ära süüdistatava poolt uute kuritegude toimepanemise. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, eelkõige Õ.S. le tekitatud vigastuste laadi ja raskust ning seda, et süüdistatav tegutses otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul on süüdistatava poolt toime pandud tegu jõhker ning näitab, et süüdistatav ei hinda inimelu väärtust kooskõlas ühiskonnas välja kujunenud väärtushinnangutega. Kõige eeltoodu alusel on kohus jõudnud veendumusele, et Einar Lehtsaare süü on suur ja teda tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras. Kohus määrab Einar Lehtsaarele Õ.S. tapmise eest karistusest kaksteist aastat vangistust. Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Kannatanu A.K. on esitanud Einar Lehtsaare vastu nõude süüdistatava poolt toime pandud teo tagajärjel rikutud asjade väärtuse hüvitamiseks. Samuti nõuab kannatanu sündmuskoha valgustamiseks kulunud elektrienergia eest hüvitist 20.krooni. Kannatanu L.S. nõuab Õ.S. matuse kulude hüvitamist summas 6 339,90 krooni. Süüdistatava on L.S. tsiviilhagiga täielikult nõustunud (tl 162). A.K. tsiviilhagi osas leidis süüdistatav, et kuna ta on andud A.K. le 700.- krooni, siis tuleks selles osas nõuet vähendada (tl 158). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see on toimunud kannatanu surma põhjustamisega. Sama lõike punkti 5 alusel on kahju tekitamine õigusvastane ka juhul, kui see on toimunud kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega. Kahju tekitaja ei vastuta VÕS §-st 1050 lg 1 tulenevalt kahju tekitamist, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Süüdistatav ei ole talle süüks arvatud teoga tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolule vastuväiteid esitanud. Kohtu arvates ei anna VÕS § 1050 lg 2 kohaselt süü hindamise arvesse tulevad asjaolud alust Einar Lehtsaart vabastada vastutusest kahju tekitamise eest. Seega vastutab Einar Lehtsaar talle inkrimineeritud teoga tekitatud kahju eest delikti üldkoosseisu järgi. Kahju 6 hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb juhinduda võlaõigusseaduse
2. peatüki sätetest. Kannatanu A.K. le kahju tekitamine on tõendatud süüdistatava ja kannatanu enda ütlustega (tl 158, 162) ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 9-
3. Nimetatud tõenditest nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel määrdusid verega ja muutusid kasutuskõlbmatuks kannatanule kuuluvad kušett, vatitekk, tekikott, kaks patja ja seinaplaat. VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kannatanu A.K. leiab, et süüdistatava tegevuse tagajärjel kahjustatud asjade väärtus oli nende kahjustamise ajal loomuliku kulumise tõttu vähenenud 50 protsendi ulatuses. Eelnevat silmas pidades nõuab kannatanu hüvitist kušeti eest 1 250.- krooni, vatiteki eest 300.- krooni, tekikoti eest 40.- krooni, kahe padja eest 100.- krooni. VÕS § 132 lg 3 nõuab kannatanu hüvitist seinaplaadi vahetamisega kaasnenud kulu hüvitamiseks 150.- krooni. Kahjustatud asjade väärtuse ja seinplaadi vahetamise kulu suuruse osas süüdistatav nõustus kannatanu nõudega (tl 158, 162). Seetõttu leiab kohus, et kannatanule tekitatud kahju suuruseks tuleb lugeda kannatanu poolt avaldatud asjade väärtuse ja seinaplaadi vahetamise kulu summa, s.o 1 840.- krooni. Samuti ei ole asjas vaidlust selles, et kannatanu sai süüdistatavalt 700.- krooni (tl 158). Kannatanu on seisukohal, et nimetatud summa oli tasu sündmuskoha koristamise eest. Kannatanu ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid sündmuskoha koristamisega seotud kulu. Seetõttu tuleb kannatanu väide tõendamatuse tõttu tähelepanuta jätta. Kohus nõustub siinkohal süüdistatava vastuväitega. Kannatanu nõuet süüdistatava vastu tuleb vähendada viimase poolt kannatanule üle antud 700.- krooni võrra, 1 140.kroonini, kuna 700.- krooni ulatuses on süüdistatav kahju hüvitamise kohustuse täitnud. Vastavalt VÕS §-le 127 lg peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et A.K. kulu tarvitatud elektrienergia eest ei ole süüdistatava teo tagajärjeks. Kannatanul võib süüdistatava vastu viimase poolt tarvitatud elektrienergia hinna hüvitamiseks olla nõue muul alusel, eelkõige süüdistatava poolt kannatanule kuuluva eluruumi kasutamist reguleerivast lepingust tulenevalt. Samuti ei ole kannatanu esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid nimetatud kahju tekkimist kannatanule. Seetõttu tuleb A.K. nõue elektrienergia hinna hüvitamiseks jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel rahuldab kohus A.K. hagi Einar Lehtsaare vastu kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks osaliselt ja mõistab süüdistatavalt kannatanu kasuks välja 1 140.- krooni. Kannatanu L.S. on kahju tekitatud Õ.S. matuse kuludena. Kahju on tõendatud arvetega (tl 46-49). Arvetelt nähtuvalt on kannatanul Õ.S. matustega seoses tekkinud kohustused Tallinna Krematooriumi AS ees 4 390.- krooni, Tartu linna asutuse Kalmistu ees 200.- krooni, FIE Doff Petolai ees 1 500.- krooni ja Lukoil 7 Eesti AS ees 249,90 krooni, kokku 6 339,90 krooni. VÕS § 129 lg 1 kohaselt tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus või isikule kes tegelikult matusekulud kandis. Süüdistatav nõustus L.S. tsiviilhagi nõudega hüvitada kannatanule Õ.S. surma põhjustamisest tekkinud kulud (tl 162). Asjas ei ole seega vaidlust süüdistatava kohustuse olemasolu ega kannatanu nõude suuruse osas. Kohus leiab, et kannatanu poolt kantud Õ.S. matuse kulusid tuleb pidada mõistlikuks. Seetõttu rahuldab kohus L.S. hagi Einar Lehtsaare vastu kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks ja mõistab süüdistatavalt kannatanu kasuks välja 6 339,90 krooni. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdistatavakt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Einar Lehtsaarelt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 10 875.- krooni, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks süüdistatavalt välja mõista määratud kaitsjatele väljamakstav tasu osutatud õigusabi eest eeluurimisel summas 7 929,60 krooni ja kohtumenetluses 19 588.krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 7.- krooni, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu kokku 20 965.- krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel kannatanu A.K. kohtuistungile ilmumise kulu kokku 156,50 krooni. Kohtunik Rahvakohtunikud 8