MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Oleg Rykov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.03.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Rykovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Oleg Rykov tunnistati süüdi 01.07.2008 Viru Maakohtu poolt
järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.
alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.05.2003 ja alates 19.03.2008 kuni 01.07.2008, s.t 3 kuud 14 päeva ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud 16 päeva vangistust. Tingimisi katseajaga 18 kuud. Viru Maakohtu 30.10.2008 kohtumäärusega pöörati Viru Maakohtu 01.07.2008 kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust täitmisele.
-2-4,
-2-7 tegelikult peab olemas
Kinnipidamisasutusest Oleg Rykovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole ( tegelikult see tõele ei vasta. Isiklikus toimikus on 27.02.2009 määratud distsiplinaarkaristuse otsus, karistati noomitusega vangla vara kahjustamise eest). Peale vabanemist läheb elukaaslase A P 2-toalisesse korterisse xxx. 8 klassi lõpetas Räpinas. On motiveeritud lõpetama Viru Vanglas põhikooli. Kutset ei oma. On töötanud ehitusel, valmistanud puitmaju. Töötas Narvas Eesti Elektrijaamas, kuid pidi tervise tõttu lahkuma. On valmis töötama, riigikeelt ei valda. Isiku sõnade järgi hakkas alkoholi tarbima 15 aastaselt. Tarvitas kangeid alkohoolseid jooke ja tunnistab, et alkohol muutis agressiivseks. Suhete hoidmiseks on motiveeritud vabaduses alkoholi mitte tarvitama. Kinnipeetav on motiveeritud end kokku võtma, oma käitumist ja elustiili muutma ning vabaduses mitte narkootilisi aineid tarbima. Isik ei poolda kuritegevust, kuid ei mõista oma süütegude täit tõsidust. Kriminaalhooldusessse suhtub enda sõnul positiivselt ja distsiplineerivalt, kuid on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Arvestades asjaolu, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3 korda, toimepandus kuritegude asjaolusid ja iseloomu säilib tema puhul oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Oleg Rykovi suhtes tingimisi ennetähtaegselt vanagistusest vabastamine on ennatlik, tema poolt uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Kinnipeetaval puudub isikuttõendav dokument ja EV elamisluba, nimetatud dokumendi puudumine takistab tema resotsialiseerimist. Kinnipeetaval vabanemisel puuduvad sotsiaalsed garantiid ning see asjaolu tõukab teda elatusvahendeid ebaseaduslikul teel hankima. Oleg Rykov soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Süüdimõistetui väidab, et elamisluba on pikendatud kuni 22.03.2010. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Isik on varem mitu korda kohtulikult karistatud, olnud ka kriminaalhoolduse all, kuid see teda mõjutanud ei ole. Viimane vangistus oli samuti jäetud kohaldamata tingimisi ja süüdimõistetu eu suutnud isegi refgitreerimisel käima ja lõpuks pööras kohus tingimisi mõistetu karistust reaalsele täitmisele. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Oleg Rykov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane.
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2
Viru Maakohtu 30.10.2008 kohtumäärusega pöörati 01.07.2008 kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. Kohtumääruse kohaselt (lk 12-13) rikkus kriminaalhooldusalune katseaja tingimusi- ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda katseaja jooksul mitte ühtegi korda, ei ela kohtu poolt kindlaksmääratud kohas. Kohtumäärusest on näha, et O.Rykov kohtuistungile ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli kätte saanud. Isik kuulutati tagaotsitavaks ja tema suhtes valiti tõkend- vahistamine. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-9) on näha, et Oleg Rykovit on väärteokorras karistatud 8 korral, nendest Alkoholiseaduse ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise rikkumise eest kumbagi 1 korral rahatrahvidega 180 krooni ja 900 krooni. Seega võib järeldada, et karistus ei ole Oleg Rykovi suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selgelt õigusevastase kallakuga. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud üldiselt hea. Oleg Rykovi isiklikust toimikust ( II osa lk 5) on näha, et isikut karistati 27.02.2009 noomitusega, sest ta andis pesuvahetuse ajal läbi toiduluugi kaks rebitud äärega voodilina. Kinnipeetav vangistuse ajal töötanud ega sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Kinnipeetaval puudub isiksusttõendav dokument ja elamisluba. Kuid süüdimõistetu endi sõnadel elamisluba on pikendatud ja värske ID kaart kätte saadud, vangla võiks kohus sellest teavitada. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmete kohaselt seisuga jaanuar 2009 ei oma O.Rykov kehtivat elamisluba ega isikut tõendavat dokumenti. O.Rykov ei ole nende poole pöördunud selle pikendamiseks. Vabanedes on Oleg Rykovil võimalik elama minna elukaaslase A P juurde ühiselamusse aadressil xxx, vaid sellel juhul, kui ühiselamu komandandilt on vastav luba saadud. Käesolevaks ajaks sellist luba ei ole. Nende andmete kohta kohtule ametlikke dokumente esitatud ei ole, kuid süüdimõistetu neid andmeid ei vaidlusta. Vabanedes ei ole Oleg Rykovil kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulukuallikat. Oleg Rykovil on algharidus, kutseharidust ja ametlikku töökogemust ei oma. A P on valmis toetama Olegi ja abistama teda töö otsimisega. A P sissetulek on 3000 krooni kuus, mis ei ole piisav, et toetada O.Rykovit vabanemisel. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Oleg Rykovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Seega kriminaalhooldus ei osuta Oleg Rykovile piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Oleg Rykovi temale Viru Maakohtu 01.07.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.