1-08-8433/10

Kriminaalasi nr. 1-08-8433 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2009.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Natalia Miilvee Kaitsja Rein Laid Tõlk Marek Litnevski Süüdistatav VALERIAN KNYCHOUK, isikukood 36408210303, kriminaalkorras karistamata, elukoht xxx töökoht , turvatöötaja Süüdistus KarS § 121 järgi üldmenetlus RESOLUTIIVOSA Valerian Knychouk KarS § 121 järgi õigeks mõista. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS Valerian Knychoukii süüdistatakse selles, et tema 29.02.2008.a. kella 02.00 ja 04.33 vahel Tallinnas Väike-Karja 1 juures lõi oma peaga JK vastu nina, tekitades kannatanule järgmisi tervisekahjustusi – ninaluude murd ja kaks haava ninaseljal. Löögist kukkus JK selili maha ja kui püüdis tõusta, tõukas Valerian Knychouk teda tagasi pikali. Oma tegevusega pani Valerian Knychouk toime teise inimese tervise kahjustamise, löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. SÜÜDISTATAVA ÜTLUSED Valerian Knychouk ei tunnistanud end süüdi temale esitatud süüdistuses, eitades JK peaga löömist. Süüdistatava ütluste kohaselt viibis ta 29.02.2008.a. varahommikul väljakutsel VäikeKarja tänaval asuvas Karja Keldris. Auto seisis Karja Keldri ees. Sealt ära sõites märkas ta umbes 5-6 meetrit eemal Sauna tänava nurgal sõiduteel seismas noorukite kampa ja ta peatas auto, et kamp eemalduks. Seltskonnast eraldus üks noormees, tuli mööda sõiduteed auto juurde ja lõi rusikaga vastu kapotti. Seejärel tuli juhiukse juurde. Arvates, et noormees on teda taksoga segamini ajanud, avas ta natuke akna, kuid noormees küsis hoopis, miks ta siin seisab ja tema liikumist segab ning püüdis oma kätt aknasse suruda. Kuna kannatanu kätt aknasse suruda ei saanud, lõi ta käega vastu klaasi ja vastu tahavaatepeeglit. Ta püüdis autost väljuda, kuid kannatanu takistas, surudes oma keha ja kätega väljastpoolt auto uksele. Lõpuks õnnestus tal poolenisti autost väljuda ja jalg maha panna. Tema poolenisti väljasolev keha oli ukse ja auto vahel ja tema pea puudutas kannatanut rinnast ülespoole. Lõpuks õnnestus tal autost täielikult väljuda, mille peale kannatanu hüppas eest ära kõnniteele. Süüdistatava ütluste kohaselt väljus ta autost, et noormees kinni pidada, sest kartis, et too tekitab autole kahjustusi, aga tema ju vastutab auto eest. Kui noormees oli kõnniteele hüpanud, läks ta noormehe juurde ja haaras tema õlast, sest noormees tahtis ära joosta. Edasi tegi ta heiteliigutuse, mille tagajärjel noormees kukkus sõiduteele kõhuli ja pani tema käed raudu. Seejärel võttis ta ühendust turvafirma operaatoriga, informeerides rünnakust tema autole ja paludes teist ekipaaži abiks saata. Kui teine ekipaaž saabus, vaadati auto üle, kuid nähtavaid vigastusi ei nähtud peale väljaväänatud peegli, mille sai oma asendisse tagasi keerata. Kuna auto oli määrdunud, jäid auto kapotile ja uksele kannatanu puutumise tagajärjel jäljed. Kapotil konkreetselt oli üks suuremahuline jälg, nagu oleks kapotile kahe käega toetatud ja siis hõõrutud. Süüdistatava ütluste kohaselt oli kannatanu alkoholijoobes, sest tal oli alkoholi lõhn juures, püsti seistes tuikus, käitumine oli ebaadekvaatne, püüdis jalaga lüüa, sülitada, sõimas. Süüdistatava arvates võis kannatanu nägu saada veriseks kukkumise tagajärjel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohtus üle kuulatud kannatanu JK ütluste kohaselt läks ta 29.02.2008.a. kella 2-3 vahel öösel baarist koju. Oli joonud 2-3 pooleliitrist õlut ja oma arvates oli kergelt joobes. Liikudes mööda sõiduteed, nägi, et vastu kihutab Caesari patrullauto, mis paarkümmend sentimeetrit temast pidurdas. Ehmatusest ja enesekaitseks pani ta käed kapotile ja hüüdis juhile, miks ta kihutab vanalinnas nii kiiresti. Juht läks endast välja, hakkas istmel keerlema ja püüdis turvavööst vabaneda. Nähes, et juht on raevus ja tahab autost välja saada, hüppas ta juhipoolse ukse juurde, surus uksele, et takistada juhti autost valjumast. Kuna juht surus tugevamini, sai ta lõpuks autost välja ja ilma midagi ütlemata lõi oma peaga talle vastu nina. Ta kukkus selili, aga kui püüdis püsti tõusta, rabas turvatöötaja ta jalust maha, ronis keha peale ja pani käed raudu. Peale lööki peaga hakkas ninast verd tulema ja ta tundis nina piirkonnas tuima valu. Turvatöötaja võttis raadioside teel ühendust oma kaastöötajatega ning veidi aja pärast saabusid sündmuskohale teine turvatöötajate patrull ja politseitöötajad. Politseinikel oli kaasas kas digitaalne kaamera või fotoaparaat ja üks politseinik hakkas filmima. Ta pandi politseiautosse ja viidi osakonda. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 29.02.2008.a. öösel kella nelja paiku kohtusid VäikeKarja tänaval Väike-Karja ja Sauna tänavate ristmiku juures Valerian Knychouk, kes oli Caesari turvafirmale kuuluva auto roolis ja mööda sõiduteed autole vastu kõndiv JK. On tõendamist leidnud, et nende vahel toimus intsident, mis lõppes sellega, et JK oli nina verine ja traumapunktis tuvastati ninaluude murd. Et JK oli nägu nina piirkonnas verine, seda tõendavad peale kannatanu ja süüdistatava ka turvatöötajad V Bušik ja J Udalov ning politseitöötajad M 2 Seliste ja Š Bangojan, seda tõendab ka JK läbivaatuse protokoll ja temast politseiosakonnas tehtud foto. Kiirabikaart, patsiendikaart ja eksperdiarvamus tõendavad ninaluu deformeerumist ja ninaluude murdu. Kuna konflikti keegi pealt ei näinud, on selles kriminaalasjas sisuliselt ainsaks Valerian Knychoukki süüstavaks tõendiks JK löömises peaga vastu nina kannatanu ütlused. Kriminaalasjas on tehtud kannatanu kehavigastuse tekkemehhanismi tuvastamiseks isiku kohtuarstlik ekspertiis, mille tulemusena koostati ekspertiisiakt nr.

1. Eksperdiarvamuse kohaselt võivad JK tervisekahjustused olla saadud nii löögist kõva tömbi esemega kui ka kukkumisel vastu sarnase iseloomuga pinda. Seega pakub eksperdiarvamus kehavigastuste tekkemehhanismiks kaks varianti. Edasi peab ekspert oma arvamuses siiski tõenäolisemaks esimest varianti ja põhjendab seda kolme asjaoluga. Esiteks, ninaluude murd saadakse enamasti otsesest löögist vastu nina. Teiseks, vigastused paiknevad vaid ühes piirkonnas. Kolmandaks, kukkudes panevad inimesed tavaliselt käed kaitseks ette. KrMS § 61 sätete kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Valerian Knychouki süüküsimuse otsustamisel ei arvesta kohus tõenäolises vormis antud eksperdiarvamust kannatanu ütlusi kinnitava tõendina ja seda sellepärast, et arvamuses kasutatavad väljendid „enamasti“ ja „tavaliselt“ tähendavad, et alati ei pruugi see nii olla. Sedasama on ekspert ju kinnitanud oma arvamuse alguses, nõustudes ka kehavigastuse saamise teise variandiga – kukkumisega vastu kõva tömpi pinda. Kohus ei ole nõus eksperdi poolt pakutud põhjendusega, et vigastuste paiknemine vaid ühes piirkonnas tõendab nende saamist löögi tagajärjel. Eksperdi taolisest väitest tuleneb, et kukkumisel peab isik ilmtingimata saama vigastusi mitmetesse erinevatesse kehapiirkondadesse, millise seisukohaga ei saa nõustuda. Ka kolmandat põhjendust, millest tulenevalt ekspert pidas tõenäolisemaks vigastuste saamist löögi tagajärjel, ei saa JK puhul arvestada, kuna ei ole tõendatud, et ta kukkumisel käed ette pani. Arvestada tuleb ka seda, et JK oli purjus ja on üldteada, et purjus inimese reaktsioonivõime on tunduvalt aeglasem kui kainel inimesel, mistõttu ei ole välistatud, et ta süüdistatava poolt tehtud heite tagajärjel kukkudes ei jõudnud käsi näo ette panna. Eeltoodud põhjendustel ei ole tõenäolises vormis antud eksperdiarvamus kohtu jaoks selliseks tõendiks, mis kinnitab kannatanu JK ütlusi ja tõendab Valerian Knychouki süüd temale esitatud süüdistuses. Kuna süüdistatava ja kannatanu ütlused Valerian Knychouki tegevuse kohta on vastuolulised ja sündmuse pealtnägijad puuduvad, on tegemist nii-öelda „sõna-sõna vastu“ tõenditega. Sellises situatsioonis tuleb analüüsida, kumma ütlused on usaldusväärsemad ja eluliselt usutavamad. Kõigepealt tuleb arvestada ütluste analüüsimisel ja hindamisel asjaolu, et kannatanu oli purjus, süüdistatav aga kaine. JK enda ütluste kohaselt oli ta baarist tulles vaid kerges joobes ja sai kõigest aru, mis ta ümber toimus. Süüdistatav on aga öelnud, et JK oli kõvasti purjus, tal oli raske tõusta, ta tuikus, käitus ebaadekvaatselt, püüdis sülitada, jalaga lüüa. Tunnistajana üle kuulatud politseitöötaja Š Bangojani ütluste kohaselt oli prillidega noormees natuke joogine, oli tunda alkoholi lõhna, ta tuikus istudes. Kuna ta oli purjus, pidid nad ta osakonda viima. Tunnistajana üle kuulatud politseitöötaja M Seliste ütluste kohaselt oli maas istuv noormees alkoholijoobes. Kui ta püsti tõusis, siis ta tuikus ja vesteldes oli tunda, et suust tuleb alkoholi lõhna. Tunnistajana üle kuulatud turvatöötaja V Bušiku ütlustest tulenevalt tuli verise näoga noormehe suust tugevat alkoholi lõhna ja ta pidas end üleval ebaadekvaatselt. Ta sõimas, maas istudes püüdis kedagi jalaga lüüa, oli erutatud, agressiivne, karjus rämedalt, ähvardas, et kõigil läheb halvasti. 3 Tunnistajana üle kuulatud turvatöötaja J Udalovi ütluste kohaselt oli kõnnitee serval istuv noormees liiga purjus, tal oli äge alkoholilõhn juures ja ta pidas end üleval ebaadekvaatselt, püüdis jalaga lüüa, kui teda taheti üles tõsta. JK alkoholijoovet tõendab ka kiirabikaart. Hinnates tõendeid kannatanu alkoholijoobe kohta, asub kohus seisukohale, et tegemist ei olnud kerge joobega nagu kannatanu ise on väitnud. Tugev alkoholilõhn ja tuikumine isegi istuvas asendis ning vajadus toimetada ta joobe tõttu politseiosakonda, lükkavad ümber kanntanu väite kergest joobest. Seega on antud juhul usutavamad süüdistatava ütlused selle kohta, et JKoli kõvasti purjus, kuna need on kooskõlas tunnistajate ütlustega. Kannatanu rääkis kohtus, et patrullauto kihutas talle vastu ja tema pani käed ehmatusest ja enesekaitseks vastu auto kapotti. Süüdistatav väidab aga vastupidist, et ta ei kihutanud. Alustanud sõitu Karja Keldri juurest, nägi ta Väike-Karja ja Sauna tänava nurgal noorukite kampa keset sõiduteed ja peatas auto. See tähendab, et kui JK temani jõudis, auto seisis. Kohus leidis, et usutavamad on süüdistatava ütlused. Väljavõte Caesari Turvateenistuse AS juhtimiskeskuse operaatori raamatust tõendab, et Valerian Knychouk viibis tõepoolest eelnevalt väljakutsel Karja Keldris. Karja Kelder asub aadressil Väike-Karja
2. Konflikt kannatanuga toimus süüdistuse kohaselt samuti Väike-Karja 1 juures. Karja Keldrist kuni Sauna tänavani, kus seisis noorte kamp, millest kannatanu eraldus ja auto poole suundus, ei ole sadat meetritki. Nii lühikesel vahemaal ei ole võimalik autoga saavutada mingisugust erilist kiirust, rääkimata kihutamisest. Seega ei vasta kohtu arvates tõele kannatanu ütlused patrullauto kihutamise kohta ja usutavad on süüdistatava ütlused, et tema auto seisis ajal, mil kannatanu auto juurde jõudis. Kuna kannatanu oli tugevasti purjus, tee oli libe, aga libedal teel on teatavasti isegi kainel inimesel raskusi tasakaalu hoidmisega, rääkimata purjus inimesest, siis kannatanu ilmselt kaotas tasakaalu ja komistades vastu autot, toetas käed kapotile. Selline kohtu järeldus tuleneb ka tunnistaja MS ütlustest, kellele kannatanu olevat öelnud, et oli komistanud vastu autot. Kannatanu ja süüdistatava ütlused on vastuolulised ka selles, kus seisis noorukite kamp ja millisel tänaval nendevaheline konflikt toimus. Kannatanu ütlustest tulenevalt liikus ta mööda Suur-Karja tänavat sõiduteel ja ka turvafirma patrullauto sõitis mööda Suur-Karja tänavat. Kannatanu on väitnud, et viibis St.Patriku pubis, mis asub Suur-Karja
3. Peale pubist väljumist ajas ta temaga üheaegselt pubist väljunud isikutega juttu vahetult baari ukse juures ja sealt mindi laiali eri suundades, tema kodu poole, teised Pärnu mnt. suunas. Kui see nii oleks olnud, ei oleks Valerian Knychouk, viibides Väike-Karja tänaval, saanud seltskonda näha, kuna Suur-Karja ja Väike-Karja tänavad on paralleelsed. Aga ometi ta nägi ja nägi just seda seltskonda, millest eraldus kannatanu, suundudes tema auto poole. See seltskond seisis Väike-Karja tänaval. Asjaolu, et JK ja Valerian Knychouki kohtumine ja nendevaheline intsident toimus Väike-Karja tänaval, on tõendatud peale süüdistatava ka tunnistajate J Udalovi, V Bušiku, MS ja Š Bangojani ütlustega. Seega ei ole kannatanu ütlused taas usaldusväärsed. Kui ta väidab, et ajas juttu baari ukse juures ja sealt hakkas üksi kodu poole minema, pidi ta olema mitte St.Patriku pubis, mis tõepoolest asub aadressil Suur-Karja 8, vaid hoopis mingis Väike-Karja tänaval asuvas baaris. Kui ta aga siiski viibis St. Patriku pubis, ei vasta tõele tema ütlused selle kohta, et vahetult pubi ees mindi laiali. Seltskond pidi sel juhul koos kõndima Väike-Karja tänavale ja alles seal, kus Väike-Karja tänav ristub Sauna tänavaga, laiali minema. Prokurör leidis süüdistuskõnes, et süüdistatava ütluste usaldusväärsust on alust kahtluse alla seada sellepärast, et ta helistas turvafirma korrapidajale ja viis teda eksitusse, teatades, et tema auto on mõlgitud, kuigi tegelikkuses see nii ei olnud. Ka peegel ei saanud olla kahjustatud ja Knychoukil oli see kohe teada. Kohus prokuröri seisukohaga ei nõustu Tunnistaja V Tark ütlustest nähtub, et Knychoukilt tuli raadio teel ettekanne, et tema autot rünnati, taheti purustada esiklaas ja tahavaatepeegel. Sama kinnitab ka väljavõte turvafirma Caesar juhtimiskeskuse operaatori raamatust, kus on kirjas Valerian Knychouki teate sisu ja selleks oli, et joobes 4 meesterahvas üritas patrullauto aknaklaasi lõhkuda. Ühtegi sõna ei ole auto mõlkimisest ega sellest, et peegel on kahjustatud. Seega ei ole süüdistatav edastanud operaatorile valeinformatsiooni. Kohus ei oska leida ka ühtegi põhjust, miks ta pidanuks oma tööandjale valetama. Järelikult vastab tõele, et JK lõi käega vastu auto aknaklaasi ja kuna peegel ei olnud hiljem õiges asendis, mida tõendavad tunnistajate V Bušiku ja J Udalovi ütlused, on õiged süüdistatava ütlused ka selle kohta, et JK lõi käega vastu tahavaatepeeglit (ise peegel ju ära ei paindu). Mis puutub prokuröri väitesse nagu oleks Knychouk kohapeal politseile öelnud, et auto on kahjustatud, kuigi tegelikkuses see nii ei olnud, siis kohus ei ole kindel, kas politseitöötajad, kes käivad iga päev väljakutsetel, ikka mäletavad üheksa-kümne kuu pärast nii täpselt, mida keegi kohapeal ütles. Tunnistaja Š Bangojan on ka kohtus ise kaitsja küsimusele vastates tunnistanud, et ta ei mäleta täpselt turvatöötaja ütlusi. Tunnistaja MS ütlustest tulenevalt olevat Knychouk küll talle öelnud, et auto kapott on vigastatud, kuid sama tunnistaja on ka näiteks väljakutse sisu kohta öelnud, et selleks oli „turvamees on kinni pidanud joobes oleva isiku, kes oli mõlkinud autot“, milline ei ole õige. Häirekeskusesse tehtud kõne salvestise kohaselt kõlas teade järgmiselt „Isik proovis lõhkuda meie patrullauto akent. Nad pidasid isiku kinni“. Jällegi ei ühtki sõna mõlkimisest. Eeltoodust tuleneb, et tunnistaja siiski ei mäletanud kohtus kõiki sündmusega seotud asjaolusid nii detailselt ja konkreetselt. Sellele annab kinnitust ka prokuröri taotlusel kohtus avaldatud MS29.02.2008.a. koostatud ettekanne, kus on kirjas „turvatöötaja Valerian Knychouk ik: 36408210303, väitis, et turvafirma autol vigastusi ei ole ja avaldust teha ei soovi“. On loogiline, et samal päeval ettekannet kirjutades on sündmuse asjaolud paremini meeles, kui kolmveerand aastat hiljem kohtus ütlusi andes. Turvafirma teine ekipaaž saabus sündmuskohale enne politseid. Kolm turvatöötajat vaatasid koos auto üle ja mõlke ei avastatud. Seega ei ole usutav, et Knychouk, teades, et autol mõlke ei ole, väidab kohapeal politseile, et auto on mõlgitud. Seda enam, et politseil on koheselt võimalik seda kontrollida. Veel leidis prokurör, et kannatanu ja süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamisel on oluline asjaolu, kas Knychoukil oli müts peas Kirsi ründamise ajal või mitte ja väidab, et süüdistatav ise eeldab, et juba enne autost väljumist pani endale mütsi pähe, milline seletus on väheusutav. Kontrollides kohtuistungi protokollist süüdistatava ütlusi, ilmneb, et süüdistatav ei ole väitnud, et ta pani endale mütsi pähe enne autost väljumist, vaid on öelnud, et kannatanuga rüselemise ajal oli tal müts käes ja pähe pani ta mütsi enne kannatanul õlast haaramist. Kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks annab põhjuse ka asjaolu, et esimesele kiirabi brigaadile, kes andis Kesklinna politseiosakonnas talle esmaabi, ütles ta, et sai löögi rusikaga vastu nina (kiirabikaart nr. 11387). Kui ta kuus-seitse tundi hiljem ise traumapunkti läks, ütles arstile trauma kirjeldusena, et löödi peaga vastu nina (patsiendikaart nr. 10904). JK väitis kohtuistungil, et politseitöötajatel oli kaasas kas fotoaparaat või kaamera ning üks politseitöötajatest filmis kohapeal. Need ütlused ei vasta tegelikkusele. On üldteada asjaolu, et väljakutsele sõites politseinikud ei võta kaasa fotoaparaate ega kaameraid ega filmi sündmuskohal. Filmimise mittetoimumist kinnitas ka prokurör kohtus vastuseks kaitsja taotlusele film politseiosakonnast välja nõuda. Seega on kannatanu järjekordselt andnud tegelikkusele mittevastavaid ütlusi. Süüdistatava osas ei ole kohtul tekkinud kahtlusi tema ütluste tõepärasuses ja usaldusväärsuses ja see annab aluse uskuda tema ütlusi ka selle kohta, et ta ei löönud peaga JK vastu nina. Selline tegevus süüdistatava poolt ei ole ka eluliselt usutav tagajärgede ohtlikkuse tõttu. Kannatanu ja tunnistaja Š Bangojani sõnul kandis JK prille. Ei ole tõenäoline, et normaalselt mõtlev inimene hakkab peaga lööma vastu nina prille kandvale isikule, sest löök võib tabada mitte üksnes nina, vaid ka prille, prillid võivad puruneda ja klaasikillud kannatanule silma sattudes põhjustada ohtlikke silmavigastusi. Purunenud prillid võivad vigastada ka lööja enda pead või nägu. 5 Kuna JK siiski ninaluude murd tuvastati, võis ta vigastuse saada kukkumisest näoga vastu sõiduteed peale süüdistatava poolt tema kinnipidamiseks tehtud võtet ehk nagu ta ise nimetas heidet. Sellises tegevuses aga Valerian Knychoukile süüdistust ei ole esitatud. Ei ole välistatud ninavigastuse tekkimine ka selle tõttu, et Knychouki autost väljumisel tema enda sõnul tema pea puudutas kannatanut rinnast ülespoole, mis tähendab, et pea võis minna ka vastu nina. Selline tegevus aga ei olnud tahtlik. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et Valerian Knychouk oli õigustatud JK kinni pidama, kuna tõlgendas Kirsi käitumist ründena turvafirma autole, mille eest tema, kui auto kasutaja vastutas. Purjus JK kõndis mööda sõiduteed autole vastu, lõi rusikaga auto kapoti pihta, vastu auto klaasi, vastu tahavaatepeeglit, ei lasknud Knychoukki autost välja, surudes juhipoolsele uksele. Kui Knychoukil õnnestus autost välja saada, ei teadnud ta algul, kas auto on kahjustatud või mitte, mistõttu pidas vajalikuks Kirss kinni pidada. Kõige eeltoodu alusel ei ole usaldusväärselt tõendatud Valerian Knychouki süü JK löömises peaga vastu nina ja püsti tõusta püüdva kannatanu uuesti pikali tõukamises. Kannatanu ütluste usaldusväärsuses on kohtul ülalkirjeldatud põhjustel alust kahelda, eksperdiarvamus ei kinnita kannatanu ütlusi ega välista vigastuste saamist kukkumise tagajärjel. Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Valerian Knychouki temale esitatud süüdistuses õigeks. Kohus juhindub KrMS § 309 lg
4. Kohtunik 6