Obsah (4)

§ 171§ 180§ 179§ 173

Kriminaalasi nr. 1-07-15561 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 26.jaanuaril 2009.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Jaanus Ahbner, Ave Mõistlik juuresolekul Prokurör J

§ 171

lõige 2 kohaselt kohustus kokku kutsuda osanike koosolek, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui seadusega kehtestatud osakapitali alammäära ehk 40000 krooni, jättis tahtlikult alates 29.06.2005, kui OÜ S

1. aasta majandusaasta aruande bilansist selgus, et osaühingu netovara oli vähem kui pool osakapitalist kui ka vähem kui seadusega kehtestatud osakapitali alammäära, osanike koosoleku ÄS § 171 lg 2 ette nähtud korras kokku kutsumata. OÜ S
2. aasta majandusaasta aruande allkirjastas juhatuse liige Harry Podneks 29.06.2005 OÜ S
3. aasta majandusaasta aruande bilansi kohaselt moodustas netovara (omakapital) 31.12.2004.a seisuga miinus 2 517 523 krooni. Samuti süüdistatakse Harry Podneks´i selles, et tema, olles alates 20.01.2005 OÜ S juhatuse liikmeks, jättis juhatuse liikmena kohtule esitamata OÜ S pankrotiavalduse ajavahemikul 20.01.2005 – 15.01.2006, rikkudes sellega

§ 180

lõikes 51 ettenähtud kohustust, mille kohaselt peab juhatus viivitamatult esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (alates 01.01.2006 jõustunud ÄS redaktsioonis peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine). Pankrotihalduri pankrotiseaduse § 132 alusel koostatud ettekande alusel põhjustas igakuiselt teenitav kahjum alates jaanuarist 2005 OÜ S püsiva maksejõuetuse. Pankrotiavaldus OÜ S suhtes esitati alles 13.01.2006 võlausaldaja AS poolt ja 16.01.2006 OÜ S juhatuse liikme Harry Podneks’i poolt. 23.02.2006.a Harju Maakohtu otsusega kuulutati välja OÜ S pankrot. Seega pani Harry Podneks toime osanike koosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmise, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist või vara on olnud alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära ning seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise, s.o KarS § 380 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 15.03.2007 jõustunud karistusseadustiku redaktsiooni järgi on osanike koosoleku kokku kutsumata jätmine, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist või vara on olnud alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära kvalifitseeritav Kars § 380 järgi ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine kvalifitseeritav KarS § 3851 järgi. Süüdistatav Harry Podneks end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on alates märtsist 2005 OÜ S juhatuse liige. OÜ-l S püsivat maksejõuetust tema töötamise ajal ei tekkinud. Püsiv maksejõuetus tekkis pärast seda kui Kristiine kaubanduskeskus jõuga sulges uksed detsembri lõpus

1. Siis ei olnud võimalik enam mingeid makseid sooritada, kuna kauplus töötamiseks vajab raha ja see tuleb müügist. 2004 aasta majandusaasta aruandega tutvudes ei tekkinud küsimust püsivast maksejõuetusest, sest audiitor Heigo Äkke audiitori järeldusotsuses on viide, et osakapital ei vasta nõuetele, mingeid viiteid seal ei ole ei ajutisele ega püsivale maksejõuetusele. Sai aruande 29.06.Teavitas negatiivsest omakapitalist HS kahe päeva jooksul Kristiine kontoris andis aruande edasi. Pidasid aru ja otsustasid raha juurde panna. Olid kindlad, et 2006 tuleb oluliselt parem ja omakapital saab kaetud. Lisasumma oli 930 või 960 tuhat krooni. Ettevõtet alustades tahtsid rendipindasid Kristiine Keskuses, kuid eeltingimuseks oli üle võtta kõik kohustused, mis kaasnesid Gpankrotiga kokku ca 9 miljonit. Plaanisid võla 5 aastaga tasuda. Esimesel aastal maksid ära 4,6 miljonit. Püsiv maksejõuetus on kui ei jõua üldse arveid maksta, kui arveid on võimalik kasvõi viivitusega maksta, siis on see ajutine maksejõuetus. 2005 aastal maksid suurema osa arvetest. On äriga tegelenud 11 aastat. On ka varem olnud ettevõtetel negatiivne omakapital, kuid on ettevõtted päästnud. Esimene asi negatiivse omakapitali puhul oli 2005 aastal lisaraha. 2005 aasta suvel läks müük väga hästi. Oli 2 otsust: kas firma maha müüa või lisainvestoreid leida. Läbirääkimisi pidasid firmadega Maiver Grupp ja spordikett Intersport. Läbirääkimised jäid pooleli, kui KKpoe uksed sulges. Maiver Grupp pidi tulema osalusega 50% ja Intersport 100%. 2005 reorganiseerisid kaupluse müügi. Tagastasid vana kauba ja võtsid kasutusele komisjoni kaupluse põhimõtte. Iga esmaspäeval maksti maaletoojatele konkreetselt nädalas müüdud kauba eest, see parandas oluliselt likviidsust. Ei tekkinud kahtlust, et OÜ S võiks olla püsivalt maksejõuetu. Kapitali lisamise hetkel oli 900 tuhat krooni piisav, kuigi oleksid hiljem veel lisaraha pannud. Et netovara suurendada, on vaja teha otsused ja neid oleks saanudki teha pärast 2005 aasta lõppu. Peale majandusaasta aruande koostamist selgub millised on kohustused ja millised on muud nõudmised. On näinud alates 1991 erinevaid aruandeid, raamatupidamine kannatab kõike. Ettevõtte juhatajana lähtub sisetundest. Järeldusotsus oli lihtsalt audiitori nägemus ja nad kirjutavad lepingusse, et nad ei vastuta mitte millegi eest. Vahel raamatupidaja näeb ühe kohustuse olemasolu ühel real ja audiitor näeb seda hoopis teisel real. Audiitor Heigo Äkke ei näinud, et ettevõte oleks siis olnud maksejõuetu. Ta ei väida, et ettevõte oleks maksejõuetu. Lootsi Arendus lõpetas üürilepingu üürivõlgnevuse tõttu kolme kuu eest ca 900000 krooni. Tasumise kohta oli suuline kokkulepe juhatajaga, aga tema äraolekul tehti teine otsus. Hansapank nõudega 4,6 miljonit krooni oli võlagraafik tehtud ja sellest pidasid kinni. LAja Kristiine keskusega olid suulised kokkulepped. Teadis, et seoses kohustuste ülevõtmisega on omakapital miinuses. Audiitor Äkke oleks pidanud järeldusotsuses ütlema, et ettevõtte on püsivalt maksejõuetu, kui see oleks esinenud. Alustades oli kohustusi 9 miljoni krooni eest ja vara 4,9 + 1,5 miljonit. Omakapitali miinus vähenes pidevalti iga ära makstud summaga. H.S omavahel räägitud ja tehtud otsuseid kirjalikult ei vormistanud. Pankroti väljakuulutamisel oli nõudeid OÜ Sunsprodi vastu 17 miljonit, millest Gvõlad 5 miljonit ja omanikenõuded 10 miljonit. Arvete tasumisega oli viivitusi, kuid leppisid need telefoni teel kokku. Otsustasid pankrotiavalduse esitada pärast seda kui KKvõttis detsembris 2005 8 päevaks poes elektri ja ei saanud enam töötada.
2. jaanuaril 2006 esitasid avalduse, aga ei teadnud et Marten Grupp oli varem juba ise esitanud. Nad olid eelnevalt esitanud ka pankrotihoiatuse. Võlgnevus neile oli ca 600000 krooni. Neile jäi Giacomellilt tulnud vana võlg üles nad ei ühinenud uue süsteemiga. Tunnistaja HS andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on OÜ S omanik aastast
3. 2005 aastal tekkisid raskused maksetega. Suvel tegi OÜ-sse S lisaks veel omaniku sissemaksu, kuna 2 tekkis raske periood ja tasus paljud arved enda isiklikult arvelt. Tegi kõik, et makseraskusi vältida või ära hoida, tegid palju soodusmüüke, et likvideerida makseraskusi. 2004 aastal ei olnud ettevõttel makseraskusi. Oli teadlik, et 2004 aasta lõpus oli ettevõttel maksuvõlg. Paberite järgi võib väita, et makseraskused olid juba 2004 aasta lõpus. Omaltpoolt tegi kõik selleks, et arved ja maksevõlad oleksid makstud. 2004 aasta lõpus oli ettevõte kahjumis. Ettevõtte makseraskustest sai teada kui esitati majandusaasta aruanne 2005 suvel. Teadis, et ettevõtte omakapital oli miinuses. Algul ettevõte pidi jagunema, pidid tulema investorid. See langes ära, panid ettevõttesse lisaraha, see ka ei aidanud ja siis tegid pankrotivalduse. Arutasid juhatuse liikmega kõike koos. Iga päev oli koosolek, elasid koos, läksid koos tööle oli koosolek ja läksid koju oli samuti koosolek. Kirjalikku kutset ei saadetud. Oli ainuke osanik, kas oleks pidanud endale siis paberi saatma. Juhatuses oli abikaasa. OÜ Sunspordis tehti makseid viivitustega, aga pani koguaeg sinna lisakapitali, et neid makseraskuseid ei oleks. Kui OÜ S alustas oma tegevust, siis võttis üle suure osa Gnõudeid. Suurem osa nendest sai makstud. Kui S poleks võtnud üle nii suurt osa Gnõuetest, siis ta oleks kindlasti kasumis olnud. Makseraskused seisnesid maksetega viivitamises. Tutvus 2004 majandusaasta aruandega, sest oli eelmise majandusaasta aruande kinnitamine. Raamatupidaja koostas ja Harry Podneks andis selle tunnistajale. Tutvus sellega kontoris laua taga. Luges läbi, kuid alla ei kirjutanud. Harry Podneks teavitas omakapitali mittevastavusest seadusele. Ta täitis oma juhatuseliikme kohustusi tunnistaja suhtes korrektselt, teavitas, et omakapital ei vasta nõuetele. Kirjalikku teadet koosoleku kohta ei pidanud vajalikuks, sest olid kogu aeg koos, elasid koos. Koosolek toimus iga päev. 2005 pani S i lisakapitali 900 tuhat krooni millegagi. Osa vormistati omaniku laenuna ja osas tasus S arveid eraisikuna. Makseviivitused tekkisid ülevõetud Gvõlgade tõttu kui alustasid äritegevust. Ei oska analüüsida, kas 900 000 oli piisav, aga hetkel tegi sellise sissemakse. 2004 aasta lõpus või 2005 aasta alguses igapäevastes tehingutes arvete tasumisega raskusi ei olnud, oli viivitusi, aga kõik arved said makstud. H.Podneks sai OÜ Sunpsorti juhatuse liikmeks 2004 aasta lõpus. Pärast aastaaruandega tutvumist arutasid Pondeksiga, mida edasi teha. Alguses oli soov osalust müüja, leida uusi investoreid. Mõlemal olid ühesugused ideed. Kui Podneks tegi ettepaneku müüja osalust, siis oli tunnistaja nõus. Teine Podneksi ettepanek oli ettevõttesse lisainvesteeringuid teha, mida sai ka tehtud. Ideed olid suusõnalised. Kirjalikke otsuseid ei vormistatud. Raha pani ettevõttesse ja tasus tema eest arveid alates suvest. Harry Podneks andis ka nõu ja arutasid koguaeg võimalikest variantidest. Pankrotiavalduse otsustasid esitada 2005 detsembris. See oli mõlema ettepanek, sest ei õnnestunud osalust müüa ja otsustas OÜ S i rohkem raha mitte lisada. Ei mäleta, kas otsustasid selle enne kui võlausaldaja esitas pankrotiavalduse. Tunnistaja ES andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on OÜ S i pankrotihaldur alates pankroti väljakuulutamisest. OÜ S tegeles spordikaupade müügiga kahes kaupluses, mis olid üüritud OÜ-lt Lootsi Arendus ja AS-ilt Kristiine Keskus. OÜ S majandustegevus lõppes seoses üürilepingu ülesütlemistega üürileandjate poolt. OÜ Lootsi Arendus lõpetas Norde Tsentrumis oleva üüripinna üürilepingu septembris 2005 ja Kristiine Keskuses lõpetati tegevus detsembris
4. Mõlemad lepingud öeldi üles seoses suure üürivõlaga. Eelnevalt tehti hoiatus, määrati tähtaeg aga võlgnik ei suutnud neid summasid tasuda. OÜ Lootsi Arendusega oli sõlmitud leping, mis lubas müüa tema pinnal olevat vara ilma enampakkumiseta, mida ka tehti. Pankrotiavalduse esitas võlausaldaja AS 13.01.2006 ja võlgnik ise 16.01.
5. OÜ S muutus püsivalt maksejõuetuks jaanuaris
6. Järeldas seda audiitoriotsusest. 2004 aasta majandusaasta aruande auditeeris OÜ S i enda audiitor Heigo Äkke ja tema poolt koostatud arvamusest koos majandusaasta aruandega ilmnes, et võlgniku OÜ S omakapital oli negatiivne 2004 aasta lõpuks. Audiitor andis arvamuse 2005 aasta suvel, 29 juuni või juuli. OÜ S osakapital oli negatiivne, miinuses üle 2,5 miljoni mis tähendas, et juba sel hetkel olid OÜ-s S kohustused suuremad kui olemasolev vara. Samuti ei olnud OÜ S i enda audiitor nõus Gvastu esitatud nõuete kajastamisega OÜ S bilansis. Ettevõte tegutses nii vähe aega ja 2005 juba üürilepingud lõpetati ning majandusaasta aruannet koostada ei jõutud, enne tuli pankrot. Tunnistajale teadaolevalt juhatus ja osanikud olukorra parandamiseks piisavalt meetmeid ei võtnud, andsid laenu ühingule 3 suurtes summades ja olid ise võlausaldajateks selles pankrotimenetluses, päris suurte nõuetega. Laene anti vastavalt ühingu vajadustele. 2004 suvel vist HS poolt, kes oli põhiline laenuandja. Ettevõte tagastas mingil määral laene ja intresse. Kohtus on vaidlustatud OÜ Nordic-Holz vastu nõude loovutamine OÜ-le Jeremi. See nõudeloovutus on kohtu poolt tunnistatud kehtetuks. Nõudest loobumine oli ilmselgelt kahjulik tehing ja selle alusel ka kohus selle kehtetuks tunnistas. Pankrotimenetluses on tunnistatud nõudeid summas ca 18 875 000 krooni. Pankrotivaraks olevad kaubad on müüdud 75 000 krooni eest ja lisaks on erinevaid nõuded. Pankrotiavalduse varasemal esitamisel oleks jäänud rakendamata üürileandja pandiõigus ja oleks alles jäänud hankijatele nende kaup. Oleks peatunud intresside ja viiviste arvutamine. Ei tea põhivõla ja viiviste täpset suurust. Laenu anti vastavalt vajadustele, mitte ühe summana. Osaniku laenu andmine on toimunud kogu ettevõtte tegutsemise jooksul. Majandusaasta aruanne oli vastavalt nõuetele koostatud. Audiitoril etteheiteid ei olnud. Osanike või juhatuse koosolekute otsuseid ja protokolle haldurini ei ole jõudnud. Harry Podneks on andnud haldurile mitmeid kirjalikke selgitusi. Harry Podneks oli ühingule jooksvalt laenu andnud, küll vähesemal määral, aga ka Podneks on OÜ S võlausaldaja. Laenudest ei jätkunud, sest üürivõlad olid nii suured ja töötajatele hüvitas töötukassa palgavõlgnevused, maksuvõlg oli üle 2 miljoni. Tunnistaja RK andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötab vannutatud audiitorina alates
7. Tema vastutus on piiratud, sest arvamus põhineb esitatud finantsaruannetel, mida ei ole ise auditeerinud. Afford õigusbüroo esitatud kuuaruannete, bilansi ja kasumiaruande põhjal tegi. See tähendab, et kui talle esitati valed aruanded siis nende õigsuse eest ei vastuta. Lähtus OÜ-le S raamatupidamist koostanud firma hinnangust. 100%-liselt kõiki dokumente OÜ S raamatupidamisest talle ei esitatud. Küsis dokumente juurde aga kõike ei saanud. On võimalus, et juhul kui kõik dokumendid oleks esitatud, võinuks arvamus olla mõnevõrra teistsugune. Maksejõuetuse hinnang toetus eelnevatele kogemustele, oleks öelnud, et maksejõuetus on varem tekkinud. Negatiivne omakapital ei tähenda igal juhul sama, mis püsiv maksejõuetus. Negatiivne omakapital ei viita maksejõuetusele, kui ettevõte on tulevikus võimeline tootma positiivseid rahavooge. OÜ S omakapital ei ole kunagi plussis olnud. Tunnistaja käsutuses on bilanss alates veebruarist 2004 kuni veebruarini
8. Tagantjärgi on lihtne öelda, millal maksejõuetus tekkis, jooksvalt võib ju alati lootus jääda. On näha, et mingist hetkest käibekapitali miinus ainult süvenes. Septembris 2005 on olnud väike nihe paremuse poole kui finantstuludena kajastati nõuet Kristiine Keskuse vastu 3,6 miljonit, aga miinus on olnud koguaeg. OÜ S juhatuse liikmel, kes igapäevaselt tegeleb majandustegevusega, ei ole lihtne öelda päevapealt, et sellest hetkes on ta maksejõuetu. Kui käibekapital on püsivalt negatiivne ja käibekapitali miinus süveneb iga kuuga siis ütleks, et see on püsiv maksejõuetus. Kahe järjestikuse kuu kahjum ei tähenda veel maksejõuetust. Enne jaanuarit 2005 oli ettevõte kahjumis 11 kuud alates veebruarist
9. 31.12.2004 oli kohustusi 24 miljonit, varasid 21, 4 miljonit ja omakapital miinus 2,5 miljonit. Negatiivne käibevara tekib siis, kui lühiajalisi kohustusi on rohkem, kui käibevara ja see viitab asjaolule, et ettevõttel on makseraskused ja ta ei suuda järgneva 12 kuu jooksul oma lühiajalisi kohustusi täita. Aruannetest nähtus, et ettevõte tootis põhitegevusest kahjumit. Ainult 2004 aasta aruande põhjal on võimalik täiekindlusega aru saada, et ettevõte on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse tuvastamisel on kaks indikaatorit, negatiivne omakapital ja negatiivne käibekapital. Kui ei tule täiendavat rahasüsti siis on ettevõte püsivalt maksejõuetu ja ei ole ettevõte isegi

nõuetega kooskõlas. OÜ-s S käibekapital oli 2004: veebruaris pluss 600000, märtsis miinus 3 miljoni, aprillis miinus 3 miljonit mais miinus 3 miljonit ja juunis miinus 3 miljonit, juulis pluss 1,3 miljonit augustis pluss 0,2 miljonit septembris miinus 100 000 krooni, oktoobris miinus 158000 tuhat krooni, novembris miinus 350 000 tuhat krooni ja detsembris miinus 1,4 miljonit krooni. 2005 aastal jaanuaris miinus 1,6 miljonit, veebruaris miinus 1,9 miljonit, märtsis miinus 3 miljonit ja aprillis miinus 5,3 miljonit, mais miinus 5,6 miljonit, juunis miinus 7,8 miljonit, juulis miinus 8,4 miljonit ja augustis miinus 9 miljonit . 2004 aasta lõpu bilanss oli tunnistaja arvates head raamatupidamistava arvestades Gnõude osas ebakorrektne. Audiitor peab klienti teavitama, kas suuliselt või kirjalikult puudustest raamatupidamisarvestuses. Selle bilanssi põhjal ütleks tunnistaja, et on kahtlused 4 ettevõtte tegevuse jätkamise osas. Tunnistaja käes olnud materjalid ei ole piisavad audiitorjäreldusotsuse tegemiseks. Tunnistaja käes olnud dokumentide põhjal ei saa öelda, kas alates 2005 juulist on omanike poolt tehtud sissemakseid osaühingusse. Audiitoraruannet tehes lähtus vaid pankrotihalduri esitatud küsimustele ja omaltpoolt midagi ei lisanud. Ei oska öelda, kas omanikud pärast tutvumist 2004 aasta majandusaastaaruandega 2005 aasta juunis võtsid midagi ette ettevõtte seisu parandamiseks. Kohus uuris järgmisi dokumente - 06.06.2007 teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta, mille kohaselt 18.05.2007 laekus Põhja Ringkonnaprokuratuuri Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kohtuniku H. Olev’i esitatud avaldus Pankrotiseaduse § 28 lg 1 alusel. Avaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtus, et AS esitas 13.01.2006.a. Harju Maakohtule pankrotiavalduse, milles palus välja kuulutada OÜ S pankroti. 16.01.2007 esitas võlgniku OÜ S nimel pankrotiavalduse ka võlgniku juhatuse liige Harry Podneks. 23.02.2006 otsusega kuulutas kohus välja OÜ S (äriregistri kood XXX) pankroti. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Günter Koovit juhindudes KrMS § 193 lg 1 ja sellest, et esitatud avaldusest ning sellele lisatud materjalidest nähtus, et OÜ S juhatuse liikme(te) tegevuses esinesid KarS § 380 (alates 15.03.2007.a. kehtiva KarS § 385-1) järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused alustas kriminaalmenetlust 07730000270.(I k lk 1-2); - 14.05.2007 Harju Maakohtu kohtunik H. Olev avaldus nr 2-06-627, mille kohaselt AS esitas 13.01.2006 Harju Maakohtule pankrotiavalduse, milles palus välja kuulutada OÜ S pankroti. 16.01.2006 esitas OÜ S nimel pankrotiavalduse ka võlgniku juhatuse liige Harry Podneks. 23.02.2006 kohtuotsusega kuulutas kohus välja OÜ S (äriregistri kood XXX) pankroti. OÜ S ajutise pankrotihalduri E. S ’i aruande kohaselt oli OÜ – l S alates 2004 lõpust ajutise iseloomuga makseraskuseid ning 2004 majandusaasta aruande kohaselt lõppes majandustegevus kahjumiga 2557523.- krooni. OÜ Audiitorbüroo RKT koostatud audiitori aruande kohaselt oli võlgnik püsivalt maksejõuetu alates 2005.

§ 180

lg 5-l kohaselt juhul, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Samuti sätestab TsÜS § 36 juhatuse kohustuse esitada pankrotiavaldus olukorras, kus on ilmne, et juriidiline isik on maksejõuetu mistõttu leidis kohus, et juhatuse liikmete käitumises esinesid kuriteo tunnustele viitavad käitumisjooned, milleks on 2005 jooksul pankrotiavalduse esitamata jätmine olukorras, kus ettevõtte oli juba püsivalt maksejõuetu. Kohus leidis ka, et OÜ S (pankrotis) juhatuse liikmed HSja Harry Podneks poolt pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine süvendas äriühingu maksejõuetust. Pankrotiseaduse § 28 lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või hooletuse tõttu. Juhatuse poolt osaühingu pankrotiavalduse esitamata jätmine, kui osaühing oli maksejõuetu ja maksejõuetus ei olnud tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, on käsitletav raske juhtimisveana. Eeltoodust tulenevalt taotles kohus otsustada kriminaalmenetluse alustamist OÜ S (pankrotis) juhatuse liikmete Harry Podneks’i ja H S , kes olid eelpool märgitud äriühingu juhatuse liikmed ajavahemikult 17.02.2004 kuni 03.02.2005 suhtes. (I k lk 3); - Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Günter Koovit’i

1. mail 2007 taotlus, milles palutakse saata Põhja Ringkonnaprokuratuurile OÜ S ajutise pankrotihalduri E. S i poolt Harju Maakohtule esitatud pankrotihalduri aruanne ning avalduses viidatud audiitori aruanne, samuti PankrS § 132 lg 1 alusel pankrotihalduri poolt esitatava ettekanne. (I k lk 4); - Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja istungisekretär K. Knuut 04.06.2007 dokumentide edastamise saatekiri nr 2-06-627, millega vastavalt eelnevale taotlusele saadeti OÜ S ajutise pankrotihalduri E. S ’i poolt 22.09.2006 koostatud ettekande kinnitatud koopia 3-l lehel ning audiitori 06.09.2006 aruande kinnitatud koopia koos lisadega 9-l lehel. ( I k lk 5); - OÜ S (pankrotis) ajutise pankrotihalduri E. S 22.09.2006 tsiviilasjas nr 2-06-627 koostatud kinnitatud ettekanne, mille kohaselt OÜ S (registrikood XXX) pankrot kuulutati välja Harju 5 Maakohtu 23.02.2006 otsusega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek otsustas 15.03.2006 juriidilise isiku – OÜ S (pankrotis) lõpetada, samuti valiti OÜ S (pankrotis) pankrotitoimkond, kuhu kuulusid: A. Liibak, T. Eipre, P. Sepper ja H. Murdmets. Nõuete kaitsmise koosolek võlgniku pankrotimenetluses toimus 26.06.
2. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku 17031496,79 krooni, vaidlustatud on 1 nõue: AS Kristiine Kaubanduskeskus nõue ja nõude rahuldamisjärk summas 1843876,01 krooni. Pankrotihalduri tellimusel teostas vannutatud audiitor R. K OÜ S (pankrotis) erikontrolli, mille käigus viimane kontrollis võlgniku finantsaruandeid ja raamatupidamisega seotud dokumentatsiooni. 06.09.2006 esitas audiitor pankrotihaldurile aruande. Ettekandes lähtus pankrotihaldur maksejõuetuse tekkimise kindlaksmääramisel ja hinnangu andmisel juhatuse tegevusele maksejõuetuse tingimustes audiitori aruandes toodust. Finantsaruannete analüüsimisel selgus, et ettevõtte kohustused ületasid varasid alates veebruarist
3. HS ja Harry Podneks on andnud võlgnikule pikaajalist laenu likviidsuse tagamiseks, audiitori aruande kohaselt paranes võlgniku likviidsus juulis 2004, kui HSandis võlgnikule laenu 4964000.- krooni. Igakuiselt teenitav kahjum põhjustas audiitori arvamuse kohaselt alates jaanuarist 2005 võlgniku püsiva maksejõuetuse ning sellest tulenevalt tuleb lugeda võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks jaanuar
4. Maksejõuetuse põhjuseks oli suurte kohustuste ülevõtmine GEOÜ-lt (pankrotis), suutmatus konkureerida turul domineerivate suurte spordikaupade müüjatega, suutmatus pidada odavate brändikaupadega poode ja ebasoodne turusituatsioon. Võlgnik oli püsivalt maksejõuetu jaanuaris 2005 ja järgnevatel tegevuskuudel tootis täiendavat kahjumit. 10.04.2005 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas võlgnik nõude OÜ NH vastu kogusummas 1808000.- krooni ja OÜ-le Jeremy. Nõue NHvastu tekkis ajavahemikul mai – november 2004, mil OÜ-le NHanti laenulepingu alusel pikaajalist laenu. Nimetatud nõudest 576400 tasaarveldati H S ’i laenuga ja ülejäänud nõude osast summas 1231600.- krooni loobuti. OÜ J juhatuse liige oli 10.04.2005 Harry Podneks, kes oli samal ajal ka võlgniku juhatuse liige. Audiitori aruande punk 2 c) kohaselt tekitati tehinguga võlgnikule rahalist kahju summas 1231600 krooni, seega kahjustati võlausaldajate huve. Ajavahemikul veebruar 2005 kuni detsember 2005, mil võlgnik oli püsivalt maksejõuetu, tagastati HS’ile laenu ja laenuintresse kogusummas 1283947 krooni, sellest rahaliselt 453979 krooni ja tasaarvelduse teel 829968 krooni. Ajavahemikul veebruar 2005 kuni detsember 2005, mil võlgnik oli püsivalt maksejõuetu, tagastati Harry Podneksile laenu kogusummas 222000.- krooni. Kuna audiitori aruande kohaselt oli võlgnik püsivalt maksejõuetu alates jaanuarist 2005, siis kui osaühing oli maksejõuetu, pidi vastavalt maksejõuetuse tekkimise ajal kehtinud

§ 180lg 51 kohaselt juhatus kohtule esitama osaühingu pankrotiavalduse.

Eeltoodule tuginedes tegi ajutine pankrotihaldur järelduse, et võlgniku juhatuse ei järginud

s sätestatud kohustust esitada viivitamatult kohtule võlgniku pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu, märkides, et pankrotiavalduse esitamisega viivitamine oli võlgniku ja võlausaldajate huve kahjustav tegevus, mis on raske juhtimisviga pankrotiseaduse mõttes.(I k lk 6-8); - Audiitorbüroo RKT vannutatud audiitor R. K 06.09.2006 audiitori aruanne ning selle juures olevate lisad sh. OÜ S 11.08.2006 väljatrükitud päevaraamatu väljavõtete, 30.04.2004 OÜ S ja OÜ NH vahel sõlmitud laenuleping ja NHOÜ registrikaardi väljavõtte. Märgitud dokumendis on välja toodud tähelepanekud, mis tekkisid läbi viidud tööde teostamise käigus: OÜ S (pankrotis) maksejõuetuse kindlaksmääramisel lähtuti esitatud kuude lõikes koostatud bilanssidest ja kasumiaruannetest. Analüüs hõlmas perioodi alates veebruar 2004 kuni veebruar

1. OÜ S (pankrotis) finantsaruannete analüüsimisel selgus, et ettevõtte kohustused ületasid varasid (omakapital oli negatiivne) kogu nimetatud perioodi vältel. Negatiivne omakapital tegevuse alguskuudel oli seletatav väikese osakapitali ja äritegevuse käivitamisega. Ettevõtte omanik HS ja hilisem juhatuse liige Harry Podneks olid andnud ettevõttele pikaajalist laenu likviidsuse tagamiseks. Ettevõtte likviidsus paranes juulis 2004.a., kui HSandis ettevõttele laenu 4964000.- krooni. Igakuiselt teenitav kahjum põhjustas audiitori hinnangul alates jaanuarist 2005 ettevõtte püsiva maksejõuetuse. Kuna ettevõte oli püsivalt maksejõuetu ja 6 järgnevatel tegevuskuudel tootis ettevõte täiendavat kahjumit, siis juhatuse tegevusetus põhjustas ettevõttele kahju. Kahju rahalist suuruse ei ole võimalik hinnata. Audiitori aruande kohaselt ajavahemikul veebruar 2005 kuni veebruar 2006 oli ettevõte püsivalt maksejõuetu. Nimetatud perioodil oli teostatud järgmised tehingu lähikondlastega ja nimelt: A) ettevõtte omanikule ja eelmisele juhatuse liikmele HS’ile oli tagastatud laenu ja laenuintresse kogusummas 1283947.- krooni, millest rahaliselt tagastati 453979.- krooni ja tasaarvelduste teel vähendati kohustust 829968.- krooni. Tehingud olid järgmised: 10.04.2005 tasaarveldati osaline nõue OÜ NH vastu HS’i laenukohustusega summas 576400.- krooni; 31.07.2005 tagastati osaliselt laenu 350000.- krooni; 09.09.2005 maksti välja laenuintressid 26639.- krooni; 15.09.2005 maksti välja laenuintressid 25780.- krooni; 15.
2. 2005 tasaarveldati nõuded ostjate vastu HS’i laenukohustustega summas 9000.- krooni; 31.10.2005 maksti välja laenuintressid 25780.- krooni; 12.12.2005 maksti välja laenuintressid 25780.- krooni; 31.12.2005 tasaarveldati nõue Harry Podneks’i vastu HS’i laenukohustustega summas 244568.- krooni, nimetatud nõue tekkis põhiliselt sularaha väljamaksetest Harry Podenksile. B) Harry Podneks’ile (juhatuse liige alates 03.02.2005) on tagastatud laenu kogusummas 222000.- krooni. Tehingud olid järgmised: 15.
3. 2005 tagastati laenu summas 68000.- krooni; 11.10.2005 tagastati laenu summas 60000.- krooni, 11.11.2005 tagasitati laenu summas 20000.krooni, 11.11.2005 tagastati laenu summas 27000.- krooni; 13.11.2005 tagastati laenu summas 47000.- krooni. C) OÜ S (pankrotis) oli teostanud 10.04.2005 osaliselt tasaarvelduse ja osaliselt loobunud nõudest OÜ Nordic- Holz vastu kogusummas 1808000 krooni. Nõue OÜ NH vastu tekkis ajavahemikul mai – november 2004, mil OÜ-le NH anti laenulepingu alusel pikaajalist laenu. Nimetatud nõudest 576400.- krooni tasaarveldati HS’i laenuga ja ülejäänud nõude osast summas 123600.- krooni loobuti ja kajastati OÜ S (pankrotis) finantskuludes. Audiitori hinnangul tekitati nimetatud tehinguga OÜ-le S (pankrotis) otsest rahalist kahju summas 1231600.- krooni. Audiitor aruandes on märgitud, et LAOÜ müüs OÜ –le S (pankrotis) ja OÜ S (pankrotis) hankijatele kuuluvad varad SEAS-le. Audiitor on märkinud, et nendele ei ole esitatud usaldusväärset tõendusmaterjali müüdud varade koguse ja maksumuse kohta ja seetõttu ei saa nemad anda hinnangut LAOÜ poolt põhjustatud võimaliku kahju kohta OÜ S (pankrotis) varade realiseerimisel. Samuti on märgitud aruandes, et KKAS müüs OÜ - le S (pankrotis) kuuluva vara enampakkumise korras 400000.- krooniga ja tasaarveldas saadud summa omapoolse rendinõudega. Audiitori hinnangul on vara müügihind suure tõenäosusega õige, kuna vara müüdi enampakkumise korras. OÜ S (pankrotis) esitas KKAS – i vastu kahjunõude tulenevalt üürilepingu ühepoolsest lõpetamisest. Audiitorbüroo aga ei saanud töö käigus piisavalt tõendusmaterjali, mis võimaldaks neil hinnata Kristiine Keskuse AS poolt põhjustatud võimaliku kahju suurust. Audiitorbüroo hinnangul on OÜ S (pankrotis) bilansis kajastatud nõude laekumine OÜ G vastu vähetõenäoline, kuna OÜ G on kuulutatud pankrotis olevaks
4. juulil 2004, samuti ei olnud dokumendi koostamise hetkeks nimetatud nõue laekunud. Dokumendis märgitud tähelepanekute tegemisel on lähtutud ainult esitatud OÜ S (pankrotis) finantsaruannetest ja raamatupidamisega seotud dokumentatsioonist ning aruanne on mõeldud vaid informatsiooniks ja aruanne ei laiene OÜ S (pankrotis) finantsaruannetele tervikuna. Analüüsitu kajastub audiitori aruande lisades;(I k lk 9-17); - Harju Maakohtu 23.02.2006 tsiviilasja nr 2-06-627 kohtotsus, mille kohaselt kohus menetledes AS ja OÜ S esitatud avaldusi OÜ S pankroti väljakuulutamiseks, välja kuulutanud OÜ S (äriregistrikood XXX, asukohaga: XXX) pankroti, pankrotihalduriks on nimetatud E. S . (I k lk 18-20); - OÜ S 2004 majandusaasta aruanne, mille kohaselt OÜ S 2004.a majandusaasta aruanne on kinnitatud ja allkirjastatud juhatuse liikme Harry Podneks poolt
5. juunil 2005 OÜ S
6. a majandusaasta aruande andmete kohaselt oli OÜ S 2004 majandusaasta kahjum – 2557523.krooni. Omakapital oli - 2 517 523 krooni. Audiitori järeldusotsusest nähtub, et dokumendi koostaja kontrollis OÜ S 31.12.2004 lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise 7 aastaaruannet. Raamatupidamise aastaaruande koostamine oli ettevõtte juhtkonna kohustus, tema ülesanne oli aga anda auditi tulemustele tuginedes raamatupidamisele aastaaruandele omapoolne hinnang. Audit sooritati kooskõlas Eesti Vabariigi auditeerimiseeskirjadega ja nimetatud eeskiri nõuab, et audit planeeritaks ja sooritataks viisil, mis võimaldaks piisavalt kindlustundega otsustada ega raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi vigu ja ebatäpsusi. Auditi käigus väljavõtteliselt kontrollis ta tõendusmaterjale, millel põhinesid raamatupidamise aastaaruandes esitatud näitajad. Audit hõlmas ka raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtete ja juhtkonnapoolsete raamatupidamislike hinnangute kriitilist analüüsi ning seisukoha võttu raamatupidamise aastaaruande esituslaadi suhtes tervikuna. Muud nõuded sisaldavad audiitori hinnangul ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid summas 4489 tuh krooni. Audiitor asus seisukohale, et Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusest lähtuvalt koostatud raamatupidamise aruanne, mis näitas 2004 finantstulemuseks 2557523 krooni kahjumit ja bilansimahuks 21104192.- krooni seisuga 31-12.2004, ei kajasta õigesti ja õiglaselt OÜ S majandusaasta kahjumit ja finantsseisundit seisuga 31.12.
7. Arvestades eelpooltoodud märkust ja majandusaasta kahjumit, tegi audiitor järelduse, et ettevõtte omakapital seisuga 31.12.2004 oli negatiivne ja ei vastanud

nõuetele. (I k lk 26-45); - Karistusregistri teatis, mille kohaselt isikul kehtivaid karistusi ei ole (I k tl 59-60); - Tõend isiku maksustatava tulu kohta, mille kohaselt Harry Podneks on 2005 esitanud üksinda tuludeklaratsiooni. Isiku üksi deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist on märgitud 412962.- krooni.(I kd lk 61); - Teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, mille kohaselt Harry Podneks’i päevasissetuleku ja keskmise päevasissetuleku suuruse kohta on võetud 2005.aasta andmed, antud aastal kahtlustatava aastane netosissetulekute kogusumma oli 412962.- krooni, keskmise päevasissetuleku summa oli 879.- krooni. (I k lk 62); - Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Günter Koovit 24.10.2007 nõudekiri nr PRP8/07/6987, mille kohaselt seoses kriminaalasja nr 07730000270 menetlemisega palutud Harju Maakohtu registriosakonnal väljastada OÜ S (pankrotis, reg kood XXX) äri – ja registritoimikute ning registrikartoteegi B- osa kinnitatud koopiad. (I k lk 65); - Harju Maakohtu registriosakonna registriandmete seisuga 26.10.2007 väljatrükk OÜ S registriandmete kohta. Osaühing S (registrikood XXX, pankrotis) kohta on avaldatud 1) äriregistri B – osa registrikaart, millele on tehtud kanded 1. kanne kinnitatud 03.10.2003 (esmakanne), 2. kanne kinnitatud 17.02.2004 (muutmiskanne), 3. kanne kinnitatud 03.02.2005 (muutmiskanne), 4. kanne kinnitatud 11.04.2006 (pankroti väljakuulutamine). Äriregistri B – osa registrikaardi kehtivad ja kehtetud andmed on teises veerus - 1. kanne

1. a)Osaühing Neperle (kehtetu alates kandest nr. 2), 2. kanne
2. a)Osaühing S . 1 kanne
3. b)XXX(kehtetu alates kandest nr. 2) 2. kanne
4. b)XXX. Ettevõtte tegevusaladeks 1 kande all
5. c)on märgitud kaubandus – ja vahendustegevus, juriidilised -, majandus – ja finantskonsultatsioonid, transporditeenused, toitlustamine ja kinnisvaratehingud. Osa – või aktsiakapitali suuruseks märgitud kolmandas veerus 1 kande all 40000 eesti krooni. Neljandas veerg kajastab juhatuse, pankrotihalduri, likvideerija andmeid ja nimelt 1. kanne K R , juhatuse liige (kehtetu alates kandest nr. 2), 1. kanne R K , juhatuse liige (kehtetu alates kandest nr. 2), 2. kanne HS, juhatuse liige (kehtetu alates kandest nr. 3), 3. kanne Harry Podneks, juhatusel liige, 4. kanne E S , pankrotihaldur, 4. kanne esindusõigus kuulub pankrotihaldurile, 2. kanne K R , R K ei ole juhatuse liikmed, 3. kanne HS ei ole juhatuse liige (kehtetu alates kandest nr. 3). Märgitud on, et juhatuse liige esindab osaühingut üksida, kui registrisse ei ole kantud teisiti ning mitme pankrotihalduri korral võib võlgnikku esindada iga haldur, kui registrisse ei ole kantud teisiti. Kuues veerg kajasta õiguslikku seisundit ja nimelt: 1. kanne õiguslik vorm: osaühing, 1. kanne Põhikiri on kinnitatud 08.09.2003 (kehtetu alates kandest nr. 2), 2. kanne Põhikiri on muudetud 04.02.2004 4. kanne Kandes sisalduvad asjaolud omandavad õigusliku tähenduse kohtulahendi jõustumisest, 1. kanne Majandusaasta algus 01.01 ja majandusaasta lõpp 31.12, 4. kanne OÜ pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 23.02.2006. aasta otsusega (tsiviilasi 2-06-627). (I k lk 66-67); - Osaühing S ainuosaniku otsus 20. jaanuaril 2005, mille kohaselt osaühing S , registrikoodiga XXX, asukohaga Aiandi tee 5, Viimsi vald, Harjumaa, osakapital on 40000.- krooni. Osaühingul 8 on üks osanik: HS, kellele kuulub osa nimiväärtusega 40000.- krooni, hääli 400. Dokumendist nähtub, et ainuosanik otsustas kutsuda tagasi juhatuse liikme HSja valida uueks juhatuse liikmeks Harry Podneks. (I k lk 68). Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja tunnistajate ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Harju Maakohtu registriosakonna OÜ S registriandmete väljatrükki (lk 66), ainuosaniku otsuse (lk 68), tunnistaja HSja süüdistatava Harry Podneks enda ütlustega on tõendamist leidnud, et Harry Podneks valiti 20.01.2005 OÜ S juhatuse liikmeks ja registriandmete kohaselt oli Harry Podneks OÜ S juhatuse liikmeks alates 03.02.2005. KarS § 380 sätestatud vastutuse - osanike üldkoosoleku ettenähtud korras kutsumata jätmise eest, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist või vara on alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära – eesmärgiks on kaitsta eelkõige osanike huve. Selgitamaks välja, kas H.Podneks on jätnud osanike üldkoosoleku ettenähtud korras kokkukutsumise kohustuse täitmata, tuleb tuvastada, et H.Podneks tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatava H.Podneks, tunnistajate H.S , R.K ja E.S kokkulangevate ütlustega ning Harju Maakohtu registriosakonna OÜ S registriandmete väljatrükkiga on tõendatud, et OÜ S ainuosanikuks oli alates 17.02.2004 HS. Süüdistatava H.Podneks ja tunnistaja H.S , kes oli OÜ S ainuosanik, ütlustest nähtub, et H.Podneks tutvustas H.S ile 2005 juuni lõpus- juuli alguses OÜ S 2004 aasta majandusaasta aruannet ja Podneks teavitas S i omakapitali mittevastavusest seadusele. Tunnistaja S i ja süüdistatava kokkulangevatest ütlustest nähtub, et neil oli pärast majandusaasta aruandega tutvumist mitmeid ühiseid koosolekuid ja nõupidamisi, kus arutati osaühingu tegevuse jätkamisega seonduvaid küsimusi. Tunnistaja S ja süüdistatav ei eita, et kirjalikke koosoleku kutseid üksteisele ei saadetud ja koosolekute protokolle ja otsuseid kirjalikult ei vormistatud. Tunnistaja S ja süüdistatav ei pidanud formaalsusi olulisteks, sest nad elasid 2005 aastal koos ja arutasid OÜ S tegevusega seonduvat nii tööl, teel tööle, teel koju kui kodus. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et ainuosanik H.S oli teadlik osaühingu osakapitali suuruse mittevastavusest seaduse nõuetele ja seega oli H.Podneks täitnud juhatuse liikme kohustuse teavitada ainuosanikku sellest, et osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist. Kriminaalasja toimikus olevast OÜ S 2004 aasta majandusaasta aruandel olevast templist nähtub, et Tallinna Linnakohtu Registriosakonda on see aruanne esitatud 30.06.2005 (lk 26-45). Vannutatud audiitor Helgo Äkke on ima järeldusotsuse OÜ S osanikele esitanud 29.06.2005 s.o 1 päev enne majandusaasta aruande esitamist Tallinna Linnakohtu Registriosakonnale. Kehtiva ja ka 30.06.2005 kehtinud

§ 179lg 3 kohaselt otsustavad majandusaasta aruande kinnitamise osanikud.

ÄS § 179 lg 4 kohaselt esitab juhatus kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada osanike nimekiri aastaaruande kinnitamise seisuga, mida säilitatakse äritoimikus. OÜ S 2004 aasta majandusaasta aruandel oleva Tallinna Linnakohtu Registriosakonda templiga on ümberlükkamatult tõendatud, et OÜ S 2004 aasta majandusaasta aruanne esitati 30.06.2005 Tallinna Linnakohtu Registriosakonda.

§ 179

lg 4 kohaselt sai registrisse esitada üksnes kinnitatud majandusaasta aruandeid ja kuna

§ 179

lg 3 kohaselt otsustavad aruande kinnitamise osanikud, pidi OÜ S ainuosanik H.S selle eelnevalt enne registrile esitamist kinnitama. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis tõendaksid, et ainuosanik HSei ole OÜ S 2004 aasta majandusaasta aruannet kinnitanud. Asjaolu, et H.Podneks ei saatnud H.S ile 9 kirjalikku kutset koosolekule tulekuks, ei tähenda, et koosolekut sisuliselt ei toimunud. Tunnistaja H.S enda ja süüdistatava H.Podneks ütlustega on tõendamist leidnud, et H. Podneks esitas ainuosanikule 2004 aasta majandusaasta aruande tutvumiseks. H.Podneks sisuliselt ei rikkunud

§ 171

, mille kohaselt juhatus kutsub kokku osanike koosoleku kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui seadusega kehtestatud osakapitali alammäära ehk 40000 kroonis. Kuna majandusaasta aruanne asja materjalidest nähtuvalt kinnitatud hiljemalt 30.06.2005 (sest, sel kuupäeval on esitatud OÜ S 2004 aasta majandusaasta aruanne Tallinna Linnakohtu Registriosakonda), siis pidi osanike koosolek ka toimuma hiljemalt 30.06.2005. H.Podneks sai OÜ S 2004 aasta majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega alles 29.06.2005. 29.06.2005 kehtinud

§ 171

lg 2 kohaselt pidi juhatus kutsuma osanike koosoleku kokku juhul kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist …. ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Kuna majandusaasta aruanne kinnitati osaniku H.S i poolt hiljemalt 30.06.2005 ning aruandes oli osakapitali suurus näha, siis majandusaasta aruande kinnitamisega kinnitas ainuosanik, et ta on teadlik osakapitali suurusest (mida on ka H.S ka kogu aeg suuliselt kinnitanud) ja see koosoleku toimus vähem kui 2 kuud (tegelikult kõige rohkem 1 päev) pärast seda kui juhatuse liige H.Podneks sai enda kätte OÜ S 2004 aasta majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega, siis ei ole H.Podneks rikkunud

§ 171

lg 2p1 toodud kohustust, sest ei olnud vaja kutsuda kokku eraldi uut osanike koosolekut. Süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 173

lg 6 kohaselt võib juhul kui osaühingul on üks osanik, ta otsuseid võtta vastu, järgimata §-des 170,172,173 sätestatut, mis tähendab, et juhatuse liige, ei pidanud saatma kirjalikku kutset ja, et otsused (s.h majandusaasta aruande kinnitamine) ei tule tingimata vastu võtta osanike koosolekul. Kriminaalasjas puuduvad seega tõendid, et H.Podneks oleks oma tegevuse või tegevusetusega vähemalt kaudse tahtlusega kahjustanud OÜ S ainuosaniku huve, rikkunud

§ 171

lg 2 toodud kohustust ja pannud sellega toime Kars § 380 sätestatud kuriteo ning tuleb seetõttu selles süüdistuse punktis õigeks mõista. Süüdistatava poolt väidetava teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 380 sätestas kuriteona seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise. 15.03.

1. a jõustunud KarS-i muudatustega sätestati eelnimetatud kuritegu eraldi koosseisuna KarS §-s
2. Karistusseaduse rakendamise seaduse (KarSRS) § 3 lg 2 kohaselt tuleb enne KarS-i jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka karistusseadustiku kohaselt, kvalifitseerida selle toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi järgi. Kuigi süüdistatava poolt väidetavalt toime pandud tegu leidis aset KarS-i kehtivuse ajal, kuid hilisemate KarS-i redaktsioonidega on konkreetset süüteokoosseisu muudetud, siis tuleb tegu analoogselt KarSRS § 3 lg-ga 2 kvalifitseerida teo toimepanemise ajal kehtinud KarS-i redaktsiooni järgi. Pankrotiavalduse esitamise kohustus tulenes süüdistuses nimetatud ajal kehtinud

(ÄS) § 180 lg-st 51, mille kohaselt, kui osaühing oli maksejõuetu ning maksejõuetus ei olnud tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, pidi juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. 01.01.

1. a jõustunud ÄS-i muudatustega täiendati eelnimetatud sätet, millega muuhulgas nähti ette, et pankrotiavaldus tuleb esitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest. Kuna sellise lisatingimuse seadmine on süüdistavate olukorda raskendav, siis KarS § 5 lg 3 kohaselt ei oma see tagasiulatuvat jõudu. Nimelt kujutab mõiste „viivitamata“ endast määratlemata õigusmõistet, mis sisustatakse kohtupraktika poolt iga konkreetse juhtumi eripära arvestades. Seega teatud juhtumite puhul ei ole välistatud, et viivitamata hõlmab endast pikemat tähtaega kui seda on 20 päeva, mistõttu seadis seadusandja võlausaldajate parema kaitse tagamise eesmärgil kohtule eelnimetatud mõistet sisustades konkreetse ajalise ülempiiri. ÄS § 180 lg 51 nimetatud maksejõuetuse mõiste sisustamisel tuleb lähtuda pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg-tes 2 ja 3 sätestatust. Süüdistuses nimetatud ajal kehtinud PankrS § 1 lg 2 10 kohaselt oli võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suutnud rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei olnud võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lõige 3 täpsustas, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eelnimetatud maksejõuetuse definitsioon on püsinud käesoleva ajani muutumatuna. Nii süüdistatava kui tunnistajate S ja S kokkulangevate ütluste ning Harju Maakohtu 23.02.2006 otsusega on tõendamist leidnud, et 23.02.2006 kell 12.00 kuulutati välja OÜ S pankrott. Pankroti väljakuulutamise aluseks olid nii AS kui ka OÜ S enda avaldus (lk 18-20). Kohtuotsusest nähtub, et OÜ S on ise esitanud võlgniku pankrotiavalduse 16.01.2006 ja AS 13.01.
2. Võlgniku majandustegevus lõppes 15.12.2005, kui rendileandja takistas müügipindade kasutuse. Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Harry Podneks´i selles, et tema, olles alates 20.01.2005 OÜ S juhatuse liikmeks, jättis juhatuse liikmena kohtule esitamata OÜ S pankrotiavalduse ajavahemikul 20.01.2005 – 15.01.2006, rikkudes sellega

§ 180

lõikes 51 ettenähtud kohustust, mille kohaselt peab juhatus viivitamatult esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Süüdistatava enda ja tunnistaja H.S ütluste ning OÜ S 2004 aasta majandusaasta aruandele lisatud vannutatud audiitor Helgo Äkke järeldusotsusega OÜ S osanikele (lk 43) ja juhatuse liikme allkirjaga (lk 45) on tõendamist leidnud, et juhatuse liige, süüdistatav H.Podneks, tutvus 2004 aasta majandusaastaaruandega 29.06.2005 ja seega oli ta alates sellest kuupäevast teadlik, et OÜ S omakapital on negatiivne ja ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Seega on tõendamist leidnud, et H.Podneks sai esmakordselt teada, et osaühingu omakapital on negatiivne ja ei vasta seaduses sätestatud nõueteel 29.06.2005, mil ta sai osaühingu 2004 aasta majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse, mitte aga 20.01.2005, mil ta valiti äriühingu juhatuse liikmeks. Tunnistaja H.S ja süüdistatava Podneks kokkulangevatest ütlustest nähtub, et saanud teada osaühingu negatiivsest omakapitalist andis H.S OÜ-le S laenu nii kandes raha pangakontole kui tasudes otse eraisikuna võlausaldajate arveid. Neid ütlusi kinnitas ka tunnistaja E.S , kelle ütluste kohaselt on osaniku laenu andmine toimunud kogu ettevõtte tegutsemise jooksul. Tunnistaja K ei osanud öelda, kas pärast tutvumist 2005 aasta majandusaasta aruandega, võttis osaühingu ainuomanik olukorra parandamiseks mingeid meetmeid. Tunnistaja S ütlustest nähtub, et talle teadaolevalt ei võetud olukorra parandamiseks piisavalt meetmeid, kuid maksejõuetuse tekkimise aja kindlaksmääramisel ja hinnangu andmisel juhatuse tegevusele lähtub ta maksejõuetuse tingimustes audiitori aruandes toodust. Samas nähtub K i ütlustest, et tema andis oma arvamuse üksnes kuuaruannete, bilansi ja kasumiaruannete põhjal, tema käsutuses ei olnud kõik dokumente. Aruandes vastas ta ainult pankrotihalduri küsimustele ja omalt poolt midagi ei lisanud ning tema käes olnud materjalid ei ole piisavad audiitorjäreldusotsuse tegemiseks. Seega nähtub tunnistaja K i ütlustest, et tema on teinud oma aruande pankrotihaldurile olukorras, kus tal ei olnud tegelikult piisavalt materjale isegi mitte audiitorjäreldusotsuse tegemiseks majandusaasta aruande kohta. Samuti on K omas aruandes (lk 11) märkinud, et see aruanne on üksnes informatiivne ja mõeldud vaid aruandes näidatud tööde läbiviimiseks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et OÜ S maksejõuetuse tekkimise aja määramise seisukohast ei ole Roland K i audiitor aruanne selline tõend, mille sajaprotsendilises õigsuses saab kindel olla, sest see on tehtud piiratud andmete alusel vastates üksnes konkreetsetele küsimustele ja on ka selle autori enda arvates üksnes informatiivne. Audiitor aruande puhul on sisuliselt tegemist dokumendiga, mille on koostanud mitteõiguslaste eriteadmistega isik, kelle teadmisi kasutatakse süüdistust kinnitava tõendina, kuid erinevalt ekspertiisiaktist ei ole selles aruandes toodud tehtud uuringute/toimingute kirjeldust, uuringutulemuste hindamise andmeid ja arvamuse põhjendust. Kuna nimetatud andmed on arvamuses toomata ei ole kohtul võimalik veenduda audiitori arvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku ja ei ole seega kontrollitav. Kuna E.S i hinnang OÜ S juhatuse tegevusele ja maksejõuetusele lähtub üksnes audiitori arvamusest, mille andmiseks polnud seda koostanud isikul 100 % kõiki dokumente, ei ole tunnistaja E.S ütlused ja tema poolt pankrotiseaduse § 132 aluse koostatud ettekanne sellisteks 11 tõenditeks, mille põhjal võib üheselt, ümberlükkamatult ja kahtlusteta väita, mis ajal muutus OÜ S püsivalt maksejõuetuks. Süüdistatava H.Podneks ja tunnistaja H.S kokkulangevate ütluste kohaselt olid neil kokkulepped (suulised ja kirjalikud) suuremate võlausaldajatega, et tasuvad võlad pikema perioodi vältel. Võlausaldajate nõudeid rahuldati kogu äriühingu tegevuse vältel, kuid vahel viivitusega. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber tunnistaja ja süüdistatava sellekohased ütlused. Süüdistatava Podneks ütlustest nähtub, et neil oli arvete tasumisega ajutusi raskusid, s.t arveid tasuti viivitusega, kuid neid tasuti kuni selle hetkeni kui elektrikatkestuse tõttu tuli sulgeda Kristiine Keskuses asunud kauplus, mistõttu kaupade müügi katkemise tõttu enam osaühingule raha ei laekunud. Süüdistatava ütlusi kinnitab ka tunnistaja H.S . Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber tunnistaja ja süüdistatava sellekohased ütlused. H.Podneksi ütluste kohaselt maksid nad 2005 aasta suurem osa arvetest. Tunnistaja S ja süüdistatava ütlustest nähtub, et äriühingu tegevus reorganiseeriti ja kauplused toimisid komisjonimüügi põhimõttel, mille tulemusena tasuti arveid iga nädal müüdud kauba eest. Puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks kas ja kui suures ulatuses suutis OÜ S tasuda võlausaldajate nõudeid ajavahemikul 2005 juuli kuni 15.detsember 2005, mil rendileandja takistas müügipindade kasutust Kristiine Keskuse kaupluses. Seega puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis lükkaksid ümber süüdistatav H.Podneks ja tunnistaja H.S ütlused, mille kohaselt arvete tasumisel oli raskusi, kuid need olid ajutised ja arveid tasuti viivitusega. Et osaühingul oli raha, mida sai võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kasutada kinnitab ka audiitor Roland K i aruanne, mille kohaselt maksis OÜ S H.S ile laenu ja laenuintressi 31.07.2005 350 000 krooni, 09.09.2005 26639 krooni, 15.09.2005 25780 krooni, 31.10.2005 25780 krooni, 12.12.2005 25780 krooni ja Harry Podneksile 15.08.2005 68 000 krooni, 11.10.2005 60 000 krooni, 11.11.2005 20 000 krooni, 11.11.2005 27 000 krooni, 13.12.2005 47 000 krooni. Seega ei saa OÜ S puhul rääkida, et OÜ ei oleks suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid ajavahemikul 31.07.2005- 13.12.2005. Pankrotihalduri ettekande kohaselt on OÜ S pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid kokku 17 031 496,79 krooni. Pankrotiseaduse § 42 kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtaeg saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega võrdub tunnustatud nõuete kogusumma kõigi OÜ S vastu olnud nõuete kogusummaga, sõltumata sellest, millal oli nende nõuete tasumise tähtaeg enne seda kui pankrott välja kuulutati. Kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed andmed selle kohta, kui suures summas nõuete tähtaeg oli saabunud 15.12.2005 s.o hetkeks mil OÜ S kauplus suleti. Puuduvad andmed kui palju oli detsembris 2005 pikaajalisi ja kui palju lühiajalisi nõudeid. 23.02.2006 kohtuotsusest nähtub, et ajutise halduri andmetel on OÜ S võlgu 19 377 942,00 krooni ja võlgniku enda avalduse kohaselt oli tal seisuga 13.01.2006 võlgu üle 20 miljoni. Need mõlemad andmed aga kajastavad kõiki nõudeid kokku nii neid, mille tasumise tähtaeg oli pankrotiavalduse esitamise ajaks juba saabunud, kui neid mille tasumise tähtaeg oleks saabunud hiljem tulevikus, kui pankrotti ei oleks välja kuulutatud. Ja nagu on näidanud pankrotimenetluse käik ei ole kumbki viimati nimetatud arvudest osutunud õigeks. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuete kogusumma suurust hinnates tuleb arvestada ka asjaolu, et nii süüdistatava Podneksi kui tunnistajate S ja S ütluste kohaselt moodustab teatud osa tunnustatud nõuetest ka omaniku enda nõue, mida omanik ei oleks pidanud äriühingu tegevuse jätkudes tingimata osaühingult tagasi nõudma vaid võinuks vormistada ka osakapitali sissemaksena. Üldteada asjaolu on ka see, et pankrotimenetluses vara müügist saadav väärtus ei pruugi vastata väärtusele, mida võiks saada äriühingu normaalse tegevuse korral. Pikaajaliste nõuete olemasolu, mille kogusumma ületab võlgniku vara ei tähenda veel, et võlgnik on nende nõuete olemasolu tõttu püsivalt maksejõuetu. Eriteadmistega tunnistaja R.K i ütlustest nähtub, et negatiivne omakapital ei tähenda igal juhul püsivat maksejõuetust, kui ettevõtte on tulevikus võimeline tootma positiivseid rahavooge. Süüdistatava Podneks ja tunnistaja H.S kokkulangevatest ütlustest nähtub, et pärast 2004 aasta majandusaasa aruandega tutvumist 2005 juuni lõpus üritati leida tekkinud olukorrale lahendust. H.S andis äriühingule laenu ja käisid läbirääkimised uute osanike leidmiseks. Läbirääkimised katkesid, kui KKei võimaldanud enam kaupluse uksi avada. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, 12 mis lükkaksid ümber süüdistatav H.Podneks ja tunnistaja H.S ütlused, mille kohaselt OÜ S tasus võlausaldajate nõudeid viivitusega ja otsis aktiivselt võimalusi ettevõtte majandusliku olukorra parandamiseks ajavahemikul 2005 juuli kuni 15.detsember 2005, mil rendileandja takistas müügipindade kasutust Kristiine Keskuse kaupluses. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid või lükkaksid ümber fakti, kas nõuete tasumisel eelistati ühtesid võlausaldajaid teistele, kuid ühtede võlausaldajate eelistamine ei tõenda veel ümberlükkamatult ja üheselt äriühingu püsivat maksejõuetust. Süüdistatava Podneks ütluste kohaselt puudub tal majandusalane kõrgharidus ja tunnistaja K ütluste kohaselt ei ole jooksvalt ilma eriteadmisteta inimesel lihtne öelda, mis hetkel saabub äriühingu maksejõuetus. Tagantjärele on maksejõuetuse tekkimise aega lihtne öelda, kuid jooksvalt võib alati lootust olla. Tunnistaja ütluste kohaselt peab audiitor klienti teavitama puudustest raamatupidamisarvestusest ja tema oleks OÜ S 2004 aasta majandusaasta bilansi põhjal öelnud, et tal on kahtlused ettevõtte tegevuse osa. Kriminaalasjas olevatest tõenditest nähtub, et audiitor Äkke ei ole sellisele järeldusele jõudnud, mistõttu ei olnud ka Harry Podneks varasemalt teadlik, et äriühing oleks olnud alates jaanuarist 2005 püsivalt maksejõuetu. Kuna Podneksi ja tunnistaja S i ütluste kohaselt suudeti arveid (aegajalt küll viivitusega aga siiski ) tasuda ja käisid läbirääkimised uute võimalike osanikega, siis tõendab see, et süüdistatav oli ise veendunud, et OÜ S ei ole püsivalt maksejõuetu ja et makseraskused on ajutised. Süüdistatava H.Podneks ja tunnistaja H.S ütlustest nähtub, et pärast Kristiine Keskuse kaupluse sulgemist, ei olnud võimalik enam ettevõttel oma majandustegevust jätkata, kaupu müüa ei saanud ja raha ei laekunud, mistõttu otsustati esitada võlgniku pankrotiavaldus. Süüdistatava ütluste kohaselt ei olnud ta teadlik, et OÜ S suhtes on esitanud pankrotiavalduse ka AS Marsten Marketing. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et süüdistatav oli enne võlgniku pankrotiavalduse esitamist teadlik OÜ S vastu esitatud AS pankrotiavaldusest. Arvestades, et AS esitas pankrotiavalduse kohtule 13.01.2006 ja OÜ S ise juba 16.01.2006 on süüdistatava sellesisuline väide usutav. Süüdistatava H.Podneks ja tunnistajate H.S ja E. S ütlustega on tõendamist leidnud, et alates 15.12.2005 ei olnud OÜ-l S enam võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Süüdistatava H.Podneks ja tunnistaja H.S kokkulangevatest ütlustest nähtub, et pärast seda otsustati esitada võlgniku pankrotiavaldus.

§ 180

lg 51 kohaselt, kui osaühing oli maksejõuetu ning maksejõuetus ei olnud tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, pidi juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Arvestades asjaolu, et OÜ S esitas võlgniku pankrotiavalduse kohtule 16.01.2006, s.o 1 kuu alates hetkest, mil süüdistatavale sai selgeks, et äriühing on püsivalt maksejõuetu ja vahepeal olid ka riiklikud pühad, leiab kohus, et H.Podneks ei ole rikkunud pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustust. 01.01.2006 jõustunud

§ 180lg 51 kohaselt tuli avaldus esitada 20 päeva jooksul, mida saab H.

Podneksi puhul lugeda alates 01.01.2006, mil seadusemuudatus jõustus ja ka see nõue on täidetud, sest avaldus esitati kohtul 16.01.2006. Seega puuduvad kriminaalasjas vastuvaidlematud, usaldusväärsed ja ümberlükkamatud tõendid, mis kinnitaksid, et H.Podneks rikkus alates sellest hetkest kui ta sai OÜ S juhatuse liikmeks s.o 20.01.2005 kuni 15.01.2006 süüliselt

§ 180

lg 51 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab juhatus viivitamata esitama kohtule pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb Harry Podneks süüdistuses KarS § 380 (kehtiva seaduse § 3851) järgi õigeks mõista. Harry Podneks on seoses käesoleva kriminaalmenetlusega maksnud valitud kaitsjale tasu summas 72216 krooni, mis vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 1 on käsitatav õigeksmõistetu menetluskuluna. Kriminaalmenetluse seadustiku § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamist puudutavaid erandeid. Harry Podneksi kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada H.Podneksile menetluskuluna kaitsjale makstud tasu kokku 72216 krooni ulatuses. 13 Kohus, tutvunud taotluse ning kriminaalasja materjalidega leiab, et Harry Podneksi kaitsja esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 72216 krooni on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel lähtub kohus eeskätt kriminaalasja keerukusest, mahust, vaidluse iseloomust, istungite arvust ja kaitsja poolt tehtud töö mahust. Eelnevat arvesse võttes, asub kohus seisukohale, et Harry Podneks poolt makstud summa, 72216 krooni, õigusabi osutamise eest, on mõistliku suurusega. Kohus leiab, et Harry Podneksi kaitsja esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 72216 krooni on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Juhindudes KrMS § 306, 311, 312, 314 kohus otsustas: Mõista Harry Podneks süüdistuses KarS § 380 järgi õigeks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Harry Podneks (isikukood:36011270215 , elukoht : XXX) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 72216 (seitsekümmend kaks tuhat kakssada kuusteist ) krooni Riigi eelarve vahenditest Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on kättesaadav 26.01. 2009 Kohtunik Liina Pohlak 14