lg 21 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 11 aastat vangistust, sama otsusega tunnistati Žan Glükmann süüdi
lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 11 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2008.a. määrusega tühistati Harju Maakohtu 13. veebruari 2008.a otsus Žan Glükmanni, Raul Mirka, Heldur Tiidu, Indrek Jürissoni, Ainor Pea ja Kaarel Veeli süüditunnistamises ja karistamises ning kriminaalasi saadeti Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Harju Maakohtu 11.06.2009.a. otsusega kriminaalasjas 1 – 05 – 527 mõisteti Žan Glükmann süüdi
lg 21 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust, sama otsusega tunnistati Žan Glükmann süüdi
lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise algust alates kinnipidamisest 13.10.2004.a. Tõkend vahistamine jäeti Žan Glükmanni suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
lg 1 alusel mõisteti Žan Glükmannile lisakaristuseks varaline karistus summas 50 000,00 krooni. Žan Glükmanni kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm esitas 03.07.2009.a. Harju Maakohtule taotluse, milles taotleb Žan Glükmannile tema poolt valitud kaitsjale õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamist riigieelarve vahenditest KrMS § 185 lg 1 alusel. Kaitsja märgib, et KrMS § 185 lg 1 tuleneb, et juhul, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2 – 4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2008.a. määrus on KrMS § 337 lg 2 p 2 sätestatud lahend. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, käsitletavad menetluskuluna. KrMS § 189 lg 2 kohaselt otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. Kuivõrd käesoleval juhul ei teinud asja menetlenud kohus vastava tasu osas otsustust, on põhjendatud, et Žan Glükmanni poolt valitud kaitsja tasu riigipoolse hüvitamise osas teek Harju Maakohus kohtumääruse. Žan Glükmann on seisukohal, et seadusega kooskõlas on olukord, millises riik kannab menetluskulud, millised Žan Glükmann kandis seoses apellatsioonimenetlusega Tallinna Ringkonnakohtus. Taotlusele on lisatud tasu maksmist tõendavad dokumendid. Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja selle juurde lisatud materjalidega, asub seisukohale, et Žan Glükmanni kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi taotlus kriminaalasja menetluse käigus tekkinud menetluskulude hüvitamist riigieelarve vahenditest, tuleb jätta läbi vaatamata. KrMS § 304 lg 1 p 14 kohaselt tuleb küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad, lahendada kohtuotsuse tegemisel. Kohus peab antud juhul vajalikuks viidata EV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.12.2008.a. määrusele kriminaalasjas 3-1-1-70-08, milles Riigikohtu kriminaalkolleegium jääb senises praktikas omaksvõetud seisukohtade juurde ja leiab, et vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 ning § 306 lg 1 p-le 14 tuleb taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Esmalt tuleneb eeltoodud järeldus asjaolust, et KrMS § 306 lg 1 p-s 14 loetletud küsimuste lahendamine kohtuotsuse või määrusega eeldab vastava taotluse ja kuludokumentide esitamist süüdistatava või tema kaitsja poolt. Vastasel korral ei oleks kohtul võimalik teha otsustust, millised on õigeksmõistetul tekkinud kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Sellise taotluse esitamine on aga KrMS § 306 lg 1 p-s 14 sätestatu pinnalt võimalik üksnes kohtumenetluse raames asja sisulise arutamise käigus. Samale seisukohale on vaidlustatud määruses asunud ringkonnakohus. Arvestada tuleb sedagi, et lahendamaks küsimust KrMS § 175 lg 1 p-s 1 sätestatud menetluskulude suuruse mõistlikkusest ja vajalikkusest, on kohtul õigus küsida taotluse põhjendatuse osas prokuröri ja menetlusosaliste arvamust. Pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa selline võimalus kohtulikku uurimist uuendamata puudub. Teise põhjusena on oluline märkida, et ka KrMS § 189 lg 2 kohaselt peab otsustus kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks olema tehtud kohtumenetluse käigus. Prokurör leiab vastuses määruskaebusele õigustatult, et kohtuotsuse jõustumisega loetakse kohtumenetlus lõppenuks, mille tõttu puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt võimalus KrMS § 189 lg 2 rakendamiseks. Kaitsja seisukohtadega nõustumise korral jääks muu hulgas ebaselgeks, millise tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb taotlus menetluskulude hüvitamiseks esitada, sest menetlusseadus vastavat tähtaega ega korda ei sätesta. Taotluse esitamise aega silmas pidades ei muuda midagi ka kaitsja väide, et määrus, millega kuluhüvitis kindlaks määratakse, on vaidlustatav kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatükis sätestatud korras. Nagu eelpool märgitud, tuleb selline määrus vastavalt KrMS §-dele 189 lg 2 ja § 306 lg 1 p 14 teha kohtumenetluse raames. Nimetatud seisukohta kinnitab EV Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 12.01.2009.a. määruses 3-1-1-78-08, milles Riigikohus märgib, et vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 ja § 306 lg 1 p-le 14 tuleb taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Seda nõuet tuleb KrMS § 331 lg 1 kohaselt järgida ka apellatsioonimenetluses. Juhtudel, mil taotlust ei ole esitatud seaduses ettenähtud menetluskorda järgides, puudub alus õigeksmõistetule kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks (p-d 10 ja 14). Analoogilisele seisukohale on kriminaalkolleegium asunud ka 26. mai 2006. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-21-06 (RT III 2006, 20, 182, p 5) ja 21. juuni 2006. a määruses väärteoasjas nr 3-1-1-32-06 (p 4). Seega tuleneb Riigikohtu praktikast üheselt, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise küsimuse peab kohus lahendama põhimenetluse raames, mis eeldab omakorda kaitsja vastava taotluse esitamist kriminaalasja sisulise arutamise käigus. Taotluse esitamata jätmise korral puudub kohtul võimalus vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 14 teha otsustust, millised on õigeksmõistetul tekkinud kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Antud juhul on Žan Glükmanni kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi taotlus menetluskulude hüvitamiseks laekunud kohtule 03.07.2009.a, seega peale põhimenetluse lõppemist ja kohtu eemaldumist nõupidamistuppa. Samuti on kohtuotsus jõustunud 29.06.2009.a. Lähtudes eeltoodust puudub täitmiskohtunikul menetluslik alus lahendada taotlust kriminaalasja raames kantud menetluskulude hüvitamise osas, mistõttu jätab kohus läbi vaatamata Žan Glükmanni kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi taotluse kriminaalasja menetluse käigus tekkinud menetluskulude hüvitamist riigieelarve vahenditest. Alari Möldre täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.