K. Sullakatko esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Märgib kaebuses, et 12.11.2008.a koostati tema suhtes kell 11:15 väärteoprotokoll väärteoasjas nr 0820590, mille kohaselt sõitis ta ühistranspordis buss nr 1A/777 ning tal puudus sõidusoodustust tõendav dokument. Kuna kaebuse esitajal oli olemas sõidupilet ja ei olnud kaasas õpilaspiletit, siis kirjutas ta protokollile vastulause ning esitas ka oma õpilaspileti, millest tegi kohtuväline menetleja koopia ning pani menetlusdokumentide juurde. Väärteootsuse kohaselt puudus kaebuse esitajal Tallinna ühistranspordi bussiliinil nr 57/361 kehtiv sõidupilet või muu sõiduõigust tõendav dokument. Väärteo toimepanemise kohaks on märgitud Pärnu mnt 139d/2 juures kell 20:33. Tulenevalt eeltoodust otsustas kohtuväline menetleja karistada kaebuse esitajat ühistranspordiseaduse § 547 alusel 6 trahviühikuga, s.o 360 krooni. Kuna kohtuvälise menetleja otsus sisaldab ebaõigeid andmeid (sündmuse toimepanemise koht ei vasta protokollis fikseeritule, kellaaeg on erinev protokollis fikseeritule, ühistranspordiseaduses puudub paragrahv 547), on kaebuse esitaja seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustub kaebuse rahuldamisega ning leiab, et väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Märgib, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor A. Seller ei ole 12.11.2008.a kiirmenetluse otsusel nr 08020590 märkinud väärteo toimepanemise kohta. Samas asjas 12.12.2008.a tehtud üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 08020590 on inspektor S. Raadik märkinud väärteo toimepanemise kohaks Pärnu mnt 139d/2 juures ja kontrollitud ühistranspordivahendiks bussiliinil nr 57/361 sõitva bussi. Kiirmenetluse otsusele lisatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on K. Sullakatko omakäeliselt kirjutanud, et sõitis bussis 1A ilma õpilaspiletita. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo toimepanemine on jäänud objektiivselt tõendamata. Ühtlasi märgib, kui kohus leiab, et antud asja saab lahendada kirjaliku menetluse käigus, siis nõustub sellega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 08020590 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus kuulub rahuldamisele. ÜTS § 547 lg 1 sätestab vastutuse sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis. K. Sullakatko suhtes 12.11.2008.a koostatud väärteoprotokollis on märgitud, et K. Sullakatko sõitis 12.11.2008.a kell 11:15 Tallinnas, bussis nr 1A sõiduõigust tõendava dokumendita 3 (rikkumise kirjeldus: Ühistranspordis buss nr 1A/777 puudus sõidusoodustust tõendav dokument), rikkudes Tallinna Linnavolikogu määruse nr 45 „Tallinna Ühistranspordi sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad” (edaspidi Kord) § 10 lg 3 nõudeid ning tema tegevus on kvalifitseeritud ÜTS § 547 lg 1 järgi. Korra § 10 lg 3 kohaselt on sõitja sõidusoodustuse kasutamisel sõidudokumentide kontrollimisel kohustatud kontrollimiseks esitama ka sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendava dokumendi. K. Sullakatko suhtes 12.12.2008.a koostatud otsuses on aga märgitud, et K. Sullakatkol puudus kontrollihetkel (12.11.2008.a kell 20:33) Tallinna ühistranspordi bussiliinil nr 57/361 kehtiv sõidupilet või muu sõiduõigust tõendav dokument. Otsuse kohaselt rikkus K. Sullakatko Korra §
Korra § 8 lg 1 kohaselt on sõitja ühissõiduki kasutamiseks kohustatud omama sõidupiletit või muud määrusest tulenevat sõidu õigust tõendavat dokumenti ning § 9 lg 1 p-de 1-4 järgi on sõiduõigust tõendavaks dokumendiks märgistatud talong või aktiveeritud tunnipilet, sõidukaart või ühiskaart, aktiveeritud sõiduõigusega vastav ID-pilet või muu õigusaktides sätestatud sõiduõigust tõendav dokument. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Nimetatud säte kohaldub ka karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. Antud juhul on kohtuväline menetleja karistusotsust tehes väljunud väärteoprotokolli piiridest, karistades isikut teo eest, mida menetlusalusele isikule väärteoprotokollis ei ole ette heidetud. Väärteoprotokollis toodud teokirjeldus ei kattu otsuses märgituga: väärteoprotokolli kohaselt puudus K. Sullakatkol sõidusoodustust tõendav dokument (rikkus Korra § 10 lg 3), otsuses heidetakse K. Sullakatkole ette sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmist (rikkus Korra §
Samuti ei kattu väärteoprotokollis ja otsuses väärteo toimepanemise aeg ja koht. Lisaks on eksitav otsuses märgitu, et väärtegu on tõendatud K. Sullakatko poolt omakäeliselt menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollile kirjutatuga, mille kohaselt puudus tal kontrollihetkel kehtiv sõidupilet või muu sõiduõigust tõendav dokument. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt ei ole K. Sullakatko eelnimetatud tunnistust andnud, vaid on kirjutanud, et sõitis bussis 1A ilma õpilaspiletita. Ka ei ole asjakohane otsuses märgitud väärteoprotokolli koostaja nimi – Liina Sulg, kuna vastavalt väärteoprotokollile koostas selle Aira Seller. VTMS § 133 p 2 kohaselt peab kohus muuhulgas tuvastama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse. Kooskõlas VTMS §-ga 31 lg 1 ja KrMS § 62 p 1 on tõendamiseseme asjaoluks ka väärteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud väärteo tehiolud. Antud väärteoasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et K. Sullakatko oleks pannud toime otsuses näidatud ajal ja kohas talle süüks arvatud teo. Kohtuväline menetleja on karistanud isikut teo eest, mida ei ole talle menetluse käigus süüks arvatud, rikkudes sellega isiku kaitseõigust. Kohtuväline menetlus on läbi viidud pealiskaudselt, mida kinnitavad hulgalised vasturääkivused otsuse ja väärteoprotokolli vahel. Kohtuväline menetleja on ka ise oma vastuses kaebusele nõustunud, et väärteo toimepanemine on jäänud objektiivselt tõendamata. Lisaks ei ole asjakohane kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud kirjalikus seisukohas märgitu, mis puudutas kiirmenetluse otsust, kuna antud väärteoasjas ei ole tegemist kiirmenetlusega, vaid üldmenetlusega. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal. Kuna antud väärteomenetluse raames ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud, et K. Sullakatko oleks otsuses näidatud ajal ja kohas täitnud ÜTS § 547 objektiivse koosseisu 4 (samuti ei saa kohus asuda täitma süüdistusfunktsiooni), ei ole K. Sullakatko teos realiseeritud süüteokoosseis ning tema suhtes alustatud menetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Süüteokoosseisu puudumisel ei ole kohtul alust kohaldada VTMS § 30 lg 1 p 1 (menetlus lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel), nagu on taotlenud kohtuväline menetleja vastuses kohtule. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-st 132 p 3 tühistab kohus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12.12.2008.a otsuse väärteoasjas nr 08020590 ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Kerly Sullakatko teos väärteo tunnuste puudumisega. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.