lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 12 000 krooni, samuti tema tegi samal päeval otsuse väärteoasjas nr 2440,08,005547 Vjatšeslav Koltovski karistamisest
lg 1 järgi rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o 10 200 krooni, ja
lg 2 järgi täiendava karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6-ks kuuks. Kaebuse esitaja Vjatšeslav Koltovski palub kohtul mõlemad otsused täies ulatuses tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada, kuna 04.mail 2008.a enne tema poolt väärtegude toimepanemist tekitas ettevaatamatuse tõttu laskehaava oma elukaaslasele. Toimetas ta Narva Haiglasse, sealt oli ta kiirabiga viidud Tallinna. Abikaasa soovil sõitis teda saatma oma autoga Tallinna. Läbinud Kohtla-Järve, oli peatatud politseitöötajate poolt, kes panid talle käerauad ja panid istuma politseiautosse. Ise arvas, et ta peeti kinni abikaasa haavamise eest, kuid politseinikud tegid talle ettepaneku puhuda alkomeetrisse, ta keeldus, kuna oli kaine. Talle koostati protokoll, mille sisu ta ei teadnud ja viidi politseiosakonda. Seal oli üle 2 tunni, talle pakuti jälle alkomeetrit, ta keeldus, kuid palus viia ta ekspertiisi. Politseinikud keeldusid tema palvest ja koostasid talle veel ühe protokolli, mille sisu ta ei teadnud ja teada ei tahtnud, kuna mõtles oma abikaasa seisundist. Leiab, et koostatud otsused ei vasta materiaalõiguse normidele, ettenähtud
lg 1 ja
Vastavalt
dispositsioonile mootorsõiduki ilmsete joobetunnustega juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest Mis puudutab
dispositsiooni, siis eeldatakse väärteo lõppenud koosseisu mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes objektiivse tõendiga (ekspertiisi arvamus). Peale selle on kaevatavad otsused üksteist välistavad, väärteo toimepanemine
järgi hõlmab väärteokoosseisu, ettenähtud
järgi ja ei nõua täiendavat kvalifikatsiooni
Kohtuväline menetleja, nimelt Ida Politseiprefektuurülemkomissar Toomas Paapi isikus esitas kirjaliku vastuväite, et Vjatšeslav Koltovski kaebuses toodud põhjused ei võimalda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteoasjas ja põhjendas oma vastuväidet järgmiselt: 04.05.2008.a kella 22.55 paiku Tallinna-Narva maantee 138.kilomeetril suunaga Tallinna poole oli mootorsõiduki Audi A.4, r.m. 888 UUU, roolis lähtuvalt eelnevalt saadud informatsioonile, et kiirabile järgneb mootorsõidukiga kuriteos kahtlustatav isik, kinni peetud Vjatšeslav Koltovski. Pärast kinnipidamist, olles politseiautos, oli Vjatšeslav Koltovski suust tunda tugevat alkoholi lõhna (tunnistaja xx ütlused). Peale seda pakkus politseitöötaja talle tuvastada alkoholijoove, millest Vjatšeslav Koltovski keeldus, kinnitades, et ta on purjus ja soovis minna autosse magama. Peale selle ütles xx ülekuulamisel, et Vjatšeslav Koltovskil olid ka välimised alkoholijoobe tunnused – alkoholi lõhn, punased säravad silmad, rahutu käitumine, ebakindel kõnnak. Pärast alkoholijoobe tuvastamisest keeldumist kohapeal toimetati Vjatšeslav Koltovski Kohtla-Järve konstaablijaoskonda, kus politseitöötajad pakkusid samuti tuvastada joove. Lähtuvalt Siiri Eero ütlustest pärast alkoholijoobe tuvastamisest keeldumist kohapeal oli isik joobe tuvastamiseks toimetatud meditsiiniasutusse, kuid kohe keeldus sellest. 3 Lähtudes väärteoasjas nr 2440,08,005543 olevast joobeseisundi tuvastamise protokollist indikaatori või mõõteriista kasutamisest järeldub, et Vjatšeslav Koltovskile pakuti tuvastada joobeseisund alkomeetriga „Lion“500 Nr 1310A ja viidati Vjatšeslav Koltovski otsestele joobetunnistele – sõidustiil ebakindel, reaktsiooni aeglus, rahutu käitumine, märjad ja punased silmad, käimisel on tasakaal häiritud, suust tugev alkoholi lõhn. Samuti nähtub samast protokollist, et välimiste joobetunnuste fikseerimisel oli 4 tunnistajat – xx, xx, xx ja xx. Väärteoasja materjalidest on samuti näha, et menetlusalusele isikule on selgitatud õigusi ja kohustusi, allkirjast keeldus. Kuna menetlusalusel isikul olid ilmsed joobeseisundi tunnused, mis on teist korda väärteoasja materjalides kajastatud ja menetlusalune seda ei eitanud, hoidus kõrvale alkoholijoobe tuvastamise läbivaatusest, siis alustati tema suhtes
tunnustel väärteomenetlust.
lg 5 kohaselt kui juht keeldub alkoholisisalduse kontrollimisest tema väljahingatavas õhus, tuleb ta lugeda joobeseisundis olevaks ja temal on keelatud juhtida mootorsõidukit. Seoses sellega algatati ka väärteomenetlus
tunniustel tuginedes
Otsuse tegemisel olid arvesse võetud kogutud väärteomaterjalid ja asjaolu, et menetlusalune isik ei esitanud omalt poolt seletusi ega vastuväiteid. Analoogne juhtum oli arutatud Riigikohtus kohtuasjades. Kohtuvälise menetleja esindaja jääb oma arvamuse juurde, et esitatud kaebus on alusetu ja põhineb tegelikel asjaoludel. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses esitatud kinnitusega, et 04.05.2008.a toimus intsident, kus Narva Haiglasse oli toimetatud naisterahvas lõua kuulihaavaga, kuid haiglasse tõi ta kiirabi, mitte Vjatšeslav Koltovski ise, nagu ta kinnitab oma kaebuses. Samuti ei ole õige kaebuses esitatud väide, et abikaasa, kellel oli lõualuu haav, sai veel rääkida ja kutsuda menetlusalust isikut kaasa Tallinna. Politseiametnike poolt oli Vjatšeslav Koltovski kinni peetud lähtuvalt saadud informatsioonile seoses vajadusega kinni pidada kahtlustatav kuriteos eelpoolnimetatud intsidendis, mis oli täidetud nõuetekohaselt ja menetlusalune isik ei osutanud sellele mingit vastupanu. Kohapeal ja hiljem konstaablijaoskonnas politseiametnikud soovisid tuvastada alkoholijoovet, ei sundinud teda joobekontrolli tegema. Menetlusalusele isikule, kes oli konstaablipunktis aadressil Järveküla tee 36, Kohtla-Järve, tehti ettepanek läbida joobeseisundi tuvastamine meditsiiniasutuses, kuid menetlusalune keeldus sellest. Politseil ei olnud põhjuseid sellest keelduda, kui isik nõuab, ja lähim haigla oli Kohtla-Järvel, Ida-Viru Keskhaigla SA. Kaebuses viidati ka asjaolule, et menetlusalusel isikul puudusid kõikvõimalikud joobe tunnused, mis on otsene vale, kuna kogutud väärteoasja materjalidest nähtub, et Vjatšeslav Koltovskil olid erinevad joobeseisundi nähud ja joobeseisundit isik tunnistas ise lähtuvalt tunnistaja xx ütlustest, samuti kinnitavad joobeseisundit 4 tunnistajat. Seoses objektiivse alkoholijoobe olemasoluga
juhul, andis oma hinnangu ka Riigikohus lahendites nr 3-1-1-50-04 ja nr 3-1-1-51-04 (
järgi objektiivse koosseisuna ei ole vaja alkoholijoobe astet, jätkub ainult alkoholijoobe tuvastamisest).
lg 5 kohaselt kui juht keeldub alkoholisisalduse kontrollimisest tema väljahingatavas õhus, tuleb ta lugeda joobeseisundis olevaks ja temal ei ole õigust mootorsõidukit juhtida. Lähtudes väärteoasjades nr 2440,08,005543 ja 2440,08,005547 kogutud materjalidest ja tuginedes Riigikohtu praktikale, jääb kohtuvälise menetleja Ida Politseiprefektuuri esindaja oma arvamuse juurde, et Vjatšeslav Koltovski poolt esitatud kaebus on alusetu ja kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata, Ida Politseiprefektuuri otsused aga muutmata. Menetlus maakohtus: 4 Kaebuse esitaja Vjatšeslav Koltovski toetas oma kaebust täies ulatuses, ei kavatse loobuda kaebuse põhjendustest, Ida Politseiprefektuuri esindaja küsimustele ütles kohtule, et ta keeldus joobeseisundi tuvastamisest, kuna sõitis kiirabi järel, kus oli tema abikaasa ja ta kartis väga tema tervise pärast. Politseinikud ei suutnud temast aru saada, et tundis muret abikaasa elu pärast, kes võis surra. Politseinikud ütlesid emakeeles talle puhuda alkomeetrisse, ülejäänud jutt oli politseinike vahel eesti keeles, tema küsimustele nad ei vastanud. Enne seda asja ta oli karistatud väärteokorras alkoholi pruukimise eest, kuid see oli ammu, aga 04.05.2008.a ta alkoholi ja psühhotroopseid aineid ei tarvitanud, võib-olla hommikul võttis paar lonksu õlut, kuid kuna ta on autojuht ja teadis, et vaja on istuda rooli, alkoholi ei joonud. Politsei esindaja, juhtivkonstaabel Heiki Lindus toetas oma otsust, leiab, et see vastab seaduse nõuetele, väärteomenetlus on vormistatud korrektselt, rikkuja süütõendeid on küllaldaselt, tunnistajate ütlustes erisusi ei ole. Tunnistaja xx ütles kohtule, et 04.05.2008.a oli koos abikaasaga Koltovskiga suvilas, mingit joogilauda neil seal ei olnud ja tol päeval mees alkoholi ei joonud. Hiljem mees ütles talle, et kui sõitis kiirabi järel, pidas politsei ta kinni selle eest, et ta tulistas teda ettevaatamatusest ja ta toimetati Jõhvi. Pärast kinnipidamist politseinikud palusid tal puhuda torusse ja selgitasid talle, et ta peeti kinni auto juhtimise eest ebakainena ja et ta ületas kiirust. Tema palus Koltovskil sõita koos temaga Tallinna, kuigi ta oli juhtunu pärast väga erutatud. Tunnistaja xx ütles kohtule, et mäletab Koltovskit seoses juhtumiga, kus ta osales, et neile saabus teade aidata teist politseiekipaaži, kuna nad pidasid kinni kahtlustatava kuriteo toimepanemises ja kes juhtis joobeseisundis olles autot. Nad lugesid talle õigused, panid auto parklasse ja tegid ettepaneku minna joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi, kuid kinnipeetu keeldus ekspertiisist, kuna ei eitanud, et juhtis autot ebakainena, kuid hoiatas neid, et hakkab kinnipidamist vaidlustama ja mingeid dokumente alla kirjutama ei hakka. Välimiste tunnuste järgi, mis väljendus tugevas alkoholilõhnas, liigses rahutuses, kõne häirituses ja liikumiskoordinatsiooni häiretes, olid näha otsesed joobeseisundi tunnused. Tunnistaja xx ütles kohtule, et mäletab Koltovskit tema tegude järgi, kuna olles teenistuses patrulli koosseisus koos xx, said väljakutse kahtlustatava kinnipidamiseks, kes pani Narvas toime tulistamise ja kes liigub autoga Tallinna suunas. Said selle auto kätte, mis liikus suure kiirusega ja vänderdas teel. Pärast auto peatamist oli salongis tunda tugevat alkoholi lõhna ja autojuht Koltovski ei eitanud, et tarvitas alkoholi ja ületas kiirust. Tegid talle ettepaneku läbida alkoholi test, kuid juht vastas, et pole vajadust, kuna ta nõustub, et on alkoholijoobes ja palus ta minema lasta, et saaks autos magada. Välised tunnused, kuidas ta kõikus, kui politseiauto juurde tuli ja temalt tuleva alkoholi lõhn kinnitasid ilmseid alkoholijoobe tunnuseid. Kinnipeetu politseiosakonda toimetamise ajal nad pakkusid talle teha Kohtla-Järve haiglas vereproov, kuid ta keeldus põhjust ütlemata. Väärteoprotokoll oli tehtud tema juuresolekul ja kinnipeetule selgitatud, kuid ta keeldus alla kirjutamast. Tunnistaja M.Korjuhhin ütles kohtule, et Koltovskit mäletab sündmusega, mis toimus aasta tagasi 2008.a. Koos paarimees xx sõitsid Purtse teelõigule, kus Kiviõli liikluspatrulli poolt oli kinni peetud autojuht. Kinnipeetud juht viidi politseijaoskonda ja koos nendega sõitis Sali, tema jäi Koltovski autoga puksiiri tulekuni. Kui Koltovski auto pukseeriti politseisse, siis tema juuresolekul paluti Koltovskit puhuda alkomeetrisse, kui ta ei nõustunud ja ei olnud nõus tegema vereanalüüsi. Väliselt oli näha, et Koltovski on purjus, alkoholi lõhn suust, silmad punased, käimine närviline. Protokoll oli koostatud enne tema tulekut. Koltovski teadis, milles teda süüdistatakse, kuid ei nõustunud, et rikkus liikluseeskirju. 5 Kohtuistungil kaebuse esitaja esindaja Valerjan Knjazjev arvas, et Koltovski kaebus tuleb rahuldada. Puuduvad tema kaitsealuse poolt väärteo toimepanemise objektiivsed tõendid. Asjaolud, mis toimusid enne politsei poolt auto kinnipidamist, olid märgitud nii kaebuses kui kohtuistungil. Kohtuistungi käigus oli üle kuulatud Koltovski abikaasa, kes ütles selgelt, et praktiliselt Koltovski tol päeval alkoholi ei pruukinud ja tegelikult alkoholi üldse ei pruugi, kuna töötab autojuhina. Paluks kohtul suhtuda kolme tunnistaja ütlustesse kriitiliselt, kes olid tunnistajad politsei esitusel. Saavutada nende tunnistajate poolt objektiivsust tema arvates ei ole reaalne, kuna on seotud ühe tööandjaga. Saab täiesti selgitada tema kaitsealuse seisundit tol päeval, kuna juhtus tragöödia tema abikaasaga. Tema seisundit võis täiesti pidada alkoholijoobeks. Ainule inimene, kes saaks objektiivselt öelda joobeseisundi astmest, on arst, tehes spetsiaalse ekspertiisi. Rääkida alkoholijoobe tunnustest, mis nagu tema kaitsealusel olid, ei tohi. Seoses sellega leiab, et
Puudub alus kohaldada seda karistust, kuna alkoholijoobe tuvastamiseks aluseid ei olnud, kuna ilmseid alkoholijoobe tunnuseid ei olnud. Tema kaitsealuse karistamiseks aluseid ei ole. Palub politsei protokollid tühistada seoses paragrahvide nõuetele mittevastavusega. Kohtuvaidlustes kaebuse esitaja Koltovski lisas, et ta pakkus politseijaoskonnas isiklikult politseinikele, et ta viidaks läbivaatamiseks arsti juurde ja ta ei tahtnud torusse puhuda, kuna politseinikud seisid gaasiballoonidega. Tol päeval ta ei joonud ja palub politsei otsus tühistada. Politsei esindaja Heiki Lindus märkis oma, et tutvunud väärteoasja materjalidega, leidis, et Koltovski süü väärteo toimepanemises on täies ulatuses tõendatud. See oli tõendatud ka eeluurimisel ja leidis kinnitust kohtus tunnistajate ütlustega. Oli koostatud protokoll Koltovski olemisest autoroolis alkoholijoobe seisundis, kus olid märgitud kõik joobeseisundi välised tunnused, seda kinnitasid oma ütlustega kohtus tunnistajad. Koltovski keeldus protokolli alla kirjutamast ja andmast selgitusi väärtegude kohta. Selline õigus seaduserikkujatel on. Talle pakuti puhuda kohapeal alkomeetrisse ja tehti ettepanek teha ekspertiis meditsiiniasutuses, kuid ta keeldus. Tunnistaja xx selgitas, et Koltovski mingil ajal nõustus ekspertiisiga, pärast keeldus. Tema positsioon oli selline, et ta ei soovi ekspertiisi tegemist meditsiiniasutuses. Politseinikud nägid alkoholijoobe tunnuseid hr Koltovskil õigesti. Koostati protokoll ja asi oli algatatud. Materjalidest on näha, et talle selgitati õigusi ja kohustusi, mida kinnitasid ka tunnistajad. Teda tutvustati väärteoprotokolliga. Ta keeldus protokolli alla kirjutamast. Seoses sellega, et autojuht keeldus alkoholijoobe tuvastamisest ja et viitab
Riigikohus märgib oma lahendis, et vastavalt
lg 5 kohaselt kui juht keeldub alkoholisisalduse kontrollimisest, tuleb ta lugeda joobeseisundis olevaks ja temal ei ole õigust mootorsõidukit juhtida. Politseinikud selgitasid kohtus, et Koltovski suhtes ei olnud mingit vaenu, nemad täitsid oma teenistuskohustusi ja neil ei olnud mingi soovi süüdistada isikut selles, mida ta toime ei pannud. Mis puudutab Koltovski abikaasa ütlusi kohtus, et nad olid koos ja Koltovski ei joonud alkoholi, aga kohtus selgus, et nagu ütles ise Koltovski, hommikul ta jõi õlut, tunnistaja aga ütleb, et Koltovski ei joonud, seetõttu ei ole selge, kas nad olidki koos, kuid Koltovski abikaasa ütlusi peab ebausutavateks. Palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtu arvamus: Kuulanud ära menetlusosalised ja tunnistajad, uurinud esitatud materjale, kohus leiab, et Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabli Heiki Linduse 21.05.2008.a otsused nr 2440,08,005543 ja 2440,08,005547 tuleb jätta muutmata. Kohtuistungil kõik politseinikest tunnistajad kinnitasid kohtule, et kaebuse esitaja Vjatšeslav Koltovski oli 6 joobeseisundis ja tema käitumise järgi nad hindasid ilmseid alkoholijoobe tunnuseid. xx, kaebuse esitaja elukaaslane, ei veennud kohus, et Koltovskil puudus alkoholijoove, kuna tema ütlused on subjektiivselt isikliku iseloomuga, esile kutsutud perekonnasuhetega. Koltovski ütles ise kohtule, et 04.05.2008.a hommikul jõi õlut ja ei eitanud kohtuistungil, et hoidus tema seisundi kontrollimisest alkomeetriga kõrvale, oma käitumise objektiivseid põhjendusi ei esitanud. Tema avaldus soovist läbida joobeseisundi tuvastamine meditsiiniasutuses, lükatakse ümber politseinike ütlustega, kes tegid Koltovskile ise ettepaneku sõita arstlikule läbivaatusele, kuid nende sõnade kohaselt Koltovski keeldus nende teenustest. Peale selle puudub asja materjalides Koltovski kirjalik seletus tema kinnipidamise asjaoludest, tema seisundist ja politseile esitatud taotlustest, millistest saaks teha järelduse, et Koltovski tõesti ei hoidunud kõrvale kohtumisest arstiga ja joobeseisundi tuvastamise läbimisest. Kui Koltovski ise keeldus oma tegude selgitusest, siis kohus ei saa usaldada tema paljasõnalisi avaldusi kohtus. Läbivaatusest kõrvalehoidumise fakt on tuvastatud, aga vastavalt
lg 5, kui juht keeldub alkoholisisalduse kontrollimisest tema väljahingatavas õhus või veres, siis tema teod tuleb lugeda
lg 3 ja 4 sätestatud nõuete rikkumiseks, s.o temal ei ole õigust mootorsõidukit juhtida.10.06.2004.a otsustes 3-1-1-50-05 ja 3-1-1-51-04 Riigikohus tõlgendas analoogselt juhi läbivaatusest kõrvalehoidumist ja joobeseisundi tuvastamisest keeldumist, tunnistades kohtuvälise menetleja otsused põhjendatuteks ja isiku süüdi
Otsuse tegemisel kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 järgi ning leiab, et Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabli Heiki Linduse 21.05.2008.a otsused nr 2440,08,005543 ja 2440,08,005547 tuleb jätta muutmata, aga Vjatšeslav Koltovski kaebus nendele otsustele rahuldamata. A.KOVALENKO Kohtunik Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.