← Eesti

1-09-7537/5

Kriminaalasi nr 1-09-7537 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10 juuli 2009. a (istung toimus 08.07.2009.a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-7537 Täitmiskohtunik Li

§ 76lg 3 sätestatud esimese hinnatava asjaoluna kuriteo toimepanemise asjaolud.

Marek Pihlakas kannab karistust eriti jõhkra ja küünilise tapmise eest, s.o I astme kuriteo eest. Teda on ka varem kriminaalkorras karistatud, tema poolt toimepandud kuriteod on läinud järjest raskemaks. Toetava võrgustiku (abikaasa ja laps) ning töökoha olemasolu võimaliku vabanemise korral ei kaalu antud juhul üles eespool märgitud kuriteoga seonduvaid asjaolusid. Marek Pihlakas ise selgitas, et kahetseb, et sattus valel ajal valesse kohta ja soovib vabanedes näidata, et ta saab hakkama seaduskuuleka eluga. Ta on vangistuse ajal loonud perekonna, tal on laps. Vabanedes asuks ta elama pere juurde ning saaks koheselt tööle asuda. Vangistuse ajal on ta läbinud erinevaid programme. Kaitsja leidis, et Marek Pihlakas tuleks vabastada tingimisi enne tähtaega allutades ta elektroonilise valve alla. Ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilise valvega oleks kasulik ka ühiskonnale, kuna isik on siis pideva järelevalve all, tema tegemised on teada hooldajale ja samuti rikkumised. See on üks riikliku järelevalve liike ja paljuski karistusliku iseloomuiga. Isiku liikumisvabaduse on piiratud, kuid samas on isik juba ühiskonna osa ja tal on võimalus käituda seaduskuulekalt. Kohustuste rikkumise puhul peab naasma vanglasse. Lisaks leiab kaitsja, et tänasel hetkel ja tänase menetluskorra juures ei oleks Pihlakat süüdi tunnistatud. Kaitsja arvates leevendaks ennetähtaegne vabastamine ka seda justiitseksimust Pihlakase puhul. Lisaks märgib kaitsja, et Marek Pihlakas on loonud perekonna ja vabanedes asub elama naise ja lapse juurde Saaremaale, eemal kriminaalsest minevikust. Vabanedes on tal olemas töökoht. Kõige eelneva põhjal saab kaitsja arvates väita, et võimalus uute kuritegude toimepanemiseks Pihlaka poolt on äärmiselt minimaalne.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub

§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Marek Pihlakas on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku materjalidega, kuulanud istungil ära prokuröri, Marek Pihlakase ja tema kaitsja, leiab, et käesoleval ajal ei ole Marek Pihlaka karistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, seda isegi mitte elektroonilise järelevalve alla.

§-s 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus esimeses järjekorras kuriteo toimepanemise asjaolusid. Marek Pihlakas kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Arvestades süüdimõistetu poolt KrK § 101 p 7 (kehtiva

§ 114p 1) 2

(3)järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise asjaolusid – tegemist oli julmal ja piinaval viisil tapmisega (hulgaliselt torke-lõikehaavu, lõhki lõigatud kannatanu kõht, eemaldatud kõrv ja tükk liha õlavarrelt, mi kõik viitavad küünilisele ellusuhtumisele ja igasuguse aukartuse puudumisele nii inimelu kui ka inimkeha suhtes), ei ole käesoleva ajahetke seisuga, mil karistusest on kantud napilt enam kui pool karistusajast ja kandmata on enam kui 7 aastat vangistust, põhjendatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Toimepandud kuriteo raskus ei ole käesoleval ajal proportsionaalne ärakantud karistusajaga. Vähetähtis ei ole ka Marek Pihlaka isik ja tema varasem elukäik. Teda on varem korduvalt karistatud (muuhulgas ka vägivalla eest), kuriteod on läinud järjest raskemaks. See, et tal on pika vangistusaja jooksul vaid üks distsiplinaarrikkumine on positiivne, kuigi sellist käitumist kinnipeetavalt oodataksegi ja see üksi ei saa olla karistuse kandmisest vabastamise aluseks. Marek Pihlakas ja tema kaitsja viitavad, et kinnipeetaval on vabaduses perekond, kelle juurde ta elama asub ja ka võimalus tööle asuda, mistõttu oleks uute kuritegude toimepanemise tõenäosus äärmiselt väike. Kohus märgib, et perekondlik olukord ja võimalus tööd teha, ei ole asjaolud, mis peaks vältimatult kaasa tooma karistusest vabastamise. Kaitsja poolt märgitud asjaolu, et kriminaalhooldus oleks hea võimalus Marek Pihlakal ühiskonda sulanduda ning tema üle vajalikku järelevalvet teostada, on küll õige, kuid käitumiskontrollile, sealhulgas ka koos elektroonilise valvega, saab teda allutada ka hiljem, kui karistusest on ära kantud 2/3. Kaitsja poolt märgitud asjaolu, et Marek Pihlakas ei ole ennast kunagi süüdi tunnistanud (ei tee seda ka praegu) ja tänase menetluskorra juures ei oleks Pihlakat ilmselt süüdi tunnistatud, mistõttu võimaliku justiitseksimuse leevendamiseks tuleks ta karistuse kandmisest tingimuslikult vabastada, ei ole kohtu arvates asjakohane. Marek Pihlakas kannab karistust kohtuotsuse alusel, millega ta on süüdi tunnistatud KrK § 101 p 7 järgi, otsus on jõustunud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.