4-09-426/4

4-09-426 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2009.a Tallinnas Väärteoasja number 4-09-426 (2318,08,016736) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kertu Hanni Väärteoasi Matti Kodusaare väärteoasi LS § 741 lg 2 ja § 7415 järgi Menetlusalune isik: Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Matti Kodusaar (ik 35312040271; Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx; töökoht puudub) Esindaja Jaak Paju Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, § 109-§ 111 ja § 113 Kohtunik otsustas:
2. Tunnistada Matti Kodusaar liiklusseaduse § 741 lg 2 ja LS § 7415 järgi süüdi ja mõista karistuseks arest 3 (kolm) päeva.
3. Aresti kandmise kohaks on Tallinna Arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku arestimajja ilmumise päev või isiku kinnipidamise päev. Matti Kodusaarel ilmuda arestimajja karistuse kandmiseks hiljemalt
4. märtsil
5. a. Tähtajaks arestimajja mitteilmumise korral kohaldada Matti Kodusaare suhtes sundtoomist. Edasikaebamise kord Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (hiljemalt
6. veebruaril
7. a). Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (hiljemalt
8. veebruaril
9. a). Matti Kodusaarele koostati
10. detsembril
11. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta samal päeval kell 15:45 juhtis Tallinnas Sõle tänaval sõiduautot Mercedes Benz (reg.nr xxx), kuigi tal puudus mootorsõiduki juhtimise õigus ja ta oli varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Ühtlasi alustas ta ristmiku ületamist foori keelava kollase tulega. Sellega rikkus ta liikluseeskirja § 70 p 1 ja § 168 ning pani toime LS § 741 lg 2 ja § 7415 koosseisudele vastavad väärteod. Kohtuväline menetleja esitas väärteoasja materjalid arutamiseks maakohtule, leides, et menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga, sest isikul puudub juhtimisõigus, varasemad rahatrahvid on tasumata ja ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtuistungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja M. Kodusaare karistamist 5 päeva pikkuse arestiga. Kohtuistungil võttis M. Kodusaar õigusrikkumised omaks, kuid palus mitte kohaldada aresti, kuna see võib halvendada ka tema majanduslikku seisu. Ühtlasi esitas M. Kodusaar kohtule maksekorralduse koopiad osade varasemate rahatrahvide tasumise kohta. Ühtlasi leidis menetlusalune isik, et varasematest õigusrikkumistest on möödunud juba palju aega, ning väitis, et väldib uute samalaadsete tegude toimepanemist ja teda sõidutab tema abikaasa. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta on tõendatud.
12. septembril
13. a on M. Kodusaare suhtes tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt keelati tal
14. septembril
15. a kell 19:50 mootorsõiduki juhtimine kuni juhtimisõiguse saamiseni. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ei ole tal endiselt juhtimisõigust. Samuti on tõendatud ristmiku ületamine keelava – kollase – fooritule ajal. Tunnistaja Joel Vain andis ütlusi, mille kohaselt osales ta liiklusjärelevalve alasel politseioperatsioonil ja jälgis Sõle, Madala ja Kari tn ristmikku. Ta märkas, kuidas sõiduauto Mercedes Benz sõitis autode kolonni lõpus ristmikule kollase tulega, kuigi oleks saanud liiklusohtu põhjustamata peatuda. Menetlusalune isik ise möönis, et sõitis autokolonnis ristmikule kollase fooritulega. Kohus leiab, et M. Kodusaar on väärteoprotokollis nimetatud tegudes süüdi. Kuivõrd mõlemad õigusrikkumised on pandud toime sama teoga, milleks on sõiduauto juhtimine, tuleb mõista KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus LS § 741 lg 2 alusel. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on M. Kodusaart karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata kokku 16 korral, esimene karistus pärineb
16. augustist
17. a. Lisaks on M. Kodusaart karistatud muude liiklusalaste väär- ja kuritegude eest. Seega ei ole M. Kodusaar hoolimata varasematest, pikema aja jooksul määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja on põhjendatud tema karistamine arestiga. Arvestades aga, et menetlusalune isik on asunud varasemaid rahatrahve tasuma, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti kohaldamine ning mõistab karistuseks aresti pikkusega kolm päeva. Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks
18. märtsi
19. a. Sten Lind Kohtunik