← Eesti

4-08-13488/1

Väärteoasi nr 4-08-13488 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 3. august 2009.a. Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-08-13488, liidetud ühte

§ 33

järgi isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

§ 34

sätestab, et isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses (p.2) ajutise raske psüühikahäirega või (p.5) muu raske psüühikahäirega. L.Hallisti suhtes on läbi viidud kohtupsühhiaatriaekspertiis aprillis 2008 ja ekspert on andnud arvamuse, et L.Hallist ei suuda kestvalt oma tegusid juhtida ja nende tegude tähendusest aru saada, tema käitumist mõjutavad sõltuvusseisundid ja isiksusehäire, sõltuvus rahustitest ja alkoholsõltuvus. Ekspertiisiaktist nähtub, et SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus viibis 2

(4)L.Hallist 06.02.2008-12.03.2008, kus diagnoositi korduv depressioon ja sõltuvus rahustitest, aprillis 1999 diagnoositi alkoholsõltuvus ja isiksusehäire. Lähtudes taolistest asjaoludest pöördus kohus järelepärimisega asenduskaristuse taotluse esitanud kohtutäitur Ivi Kalmeti poole, kas kohtutäitur taotleb asjas ekspertiisi määramist L.Hallisti süüvõime kindlakstegemiseks. Kohtutäitur teatas, et ekspertiisi tegemine on tema hinnangul vajalik, kuid kohtutäituril puuduvad vahendid ekspertiisi finantseerimiseks. Kohtutäitur edastas kohtule kohtuvälise menetleja kirja, millest nähtub, et kohtuväline menetleja ei soovi arvamust avaldada. Kohtu seisukohad Kohus on seisukohal, et kohtupsühhiaatriaeksperdi arvamus tsiviilasjas 2-08-4169 on piisav ja küllaldane, et asuda seisukohale, et rahatrahvi asendamine Ljudmilla Hallisti asjas sellises olukorras ei ole võimalik. Seega tuleks rakendada VTMS § 211 lg.3 ja jätta kohtutäituri avaldus rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata. Samas leiab kohus, et rahatrahvi arestiga asendamata jätmine ilma muudele käsitletava otsuse täitmisega seonduvatele asjaoludele tähelepanu pööramata oleks vastuolus Põhiseaduse § 14, mille järgi õiguste ja vabaduste tagamine on … kohtuvõimu… kohustus. Kohus käsitleb kohtuvälise menetleja otsuste täitmise aegumise küsimust. Täitemenetluse seadustiku § 202 sätestab:
(1)Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
(2)Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Karistusseadustiku § 82 sätestab: Lg.1- otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.3)kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on

§ -82 määranud aegumistähtajad ja aegumistähtaegade kehtestamine on õiguspoliitiline otsustus: on seadusandja otsustada, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi näiteks karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures arvestab seadusandja nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. VTMS § 203 lg 5 sätestab: lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Selline sõnastus sätestab otsesõnu, et pärast

§ 82lg 1 p 3 tähtaja möödumist ei täideta väärteoasjas tehtud lahendit.

Seega on seadusandja otsustanud, et riiklik karistusvõim ei saa ulatuda tagasi kaugemale kui kaheksateistkümne kuu võrra ehk rohkem kui kaheksateist kuud tagasi jõustunud otsuseid ei ole enam võimalik sundtäita. 3

(4)Aresti määramine ehk vabaduse võtmine on teostatav vaid riikliku sunniga, kohtulahendiga. Seega tuleb täitemenetlus kohtuvälise menetleja otsuse alusel rahatrahvi sissenõudes lõpetada täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 18 kuu jooksul otsuse jõustumisest.

§ 82lg.2 sätestab otsuse täitmise aegumise peatumise tähtajad.

Käesoleval juhtumil ei ole kohtule teatavaks saanud andmeid, mis annaks alust lugeda Ljudmilla Hallist*i suhtes tehtud otsuste täitmise aegumine peatunuks ja kohtutäituri poolt asenduskaristuse määramiseks esitatud otsuste täitmine on aegunud järgmiselt: 11) 19.05.2007.a. otsusega nr. 2490,07,001212 mõistetud rahatrahv 300 krooni, täitmine aegus novembris 2008 12) 13.09.2007.a otsusega nr 2490,07,003406 mõistetud rahatrahv 600 krooni, täitmine aegus märtsis 2009 13) 22.09.2007.a otsusega nr 2490,06,003543 mõistetud rahatrahv 900 krooni, täitmine aegus märtsis 2009 14) 27.10.2007..a otsusega nr 2490,07,004466 mõistetud rahatrahv 1500 krooni, täitmine aegus aprillis 2009 15) 29.11.2007.a. otsusega nr. 2490,07,005023 mõistetud rahatrahv 600 krooni, täitmine aegus mais 2009. Nende kohtuvälise menetleja otsuste täitmine tuleb lugeda aegunuks ja täitemenetlus sel alusel lõpetada. Kuna kõikide kohtuvälise menetleja otsuste täitmine on lõpetatud, tuleb menetlus lõpetada. Kohtunik Ü.Raag 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.