A V - isikukood XXX; Eesti kodanik; haridus 7 klassi; elukoht: xxx; ei õpi, ei tööta; viibib vahistatuna Vanglas; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 28.04.2006.a. Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 1, 3 järgi – vangistus 2 a 6 k tingimisi 2aastase katseajaga; 2) 30.03.2007.a. Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 7; § 215 lg 2 p 1, 3; § 266 lg 2 p 3; 214 lg 2 p 1; § 263 p 3 järgi – lõplik karistus 2 a 1 k 3 p vangistust algusega 12.01.2007.a.; Tartu Maakohtu määrusega 12.11.07.a. vabastatud tingimisi enne tähtaega (kandmata karistus 1 aasta 2 kuud 21 päeva) tõkend – vahistamine alates 23.08.08.a. (kahtlustatavana kinni peetud 22.08.08) Kaitsja advokaat Ülle Saad (kokkuleppel)
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa)
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 2 kuud ja 21 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata,
lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse (1 aastat 10 kuud ja 21 päeva) alguseks lugeda 22. august 2008.a. 2. Süüdi tunnistada MŠ
lg 2 p 2 järgi ning ta karistusest vabastada seoses mõjutusvahendi kohaldamisega.
lg 1 p 2 ja lg 2 alusel allutada MŠ kriminaalhooldaja käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks. Selle aja jooksul on M. Šatski kohustatud järgima
lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning
isikute grupis võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise; M. Š pani toime kuriteo
Kokkulepete sisu. Süüdistatava A. V , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör A. V süüdi tunnistamist
Liitkaristuseks
lg 2 järgi, liites kandmata karistuse eelmise otsuse järgi, on 1 aasta 10 kuud ja 21 päeva vangistust algusega 22.08.08.a. Kuriteoga tekitatud varaline kahju V Z on 15 000 krooni. Süüdistatava M. Š , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör M. Š süüdi tunnistamist
lg 2 p 2 järgi ning tema karistusest vabastamist seoses mõjutusvahendi kohaldamisega.
Š allutamist kriminaalhooldaja käitumiskontrollile üheks aastaks, mil ta on kohustatud täitma
lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kuriteoga tekitatud varaline V. Z on 15 000 krooni. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses
V ennast kohtuistungil süüdi, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja jääb selle juurde täies ulatuses. Süüdistuses
Š end kohtuistungil süüdi, kahetses toimepandut; väitis, et kõik kokkuleppes kirja pandu on talle arusaadav ja ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul need otsusega kinnitada. Kannatanu V Z on kohtueelses menetluses andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest on ta teadlik (tl. 134 – 135). 3 Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et A. V ja M. Š eneste süüdi tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud A. V ja M. Š käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning nad tuleb süüdi tunnistada vastavalt
lg 2 p 1, 2 ja
lg 2 p 2 järgi ning karistus või mõjutusvahend mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu tsiviilhagile summas 15 000 krooni ei ole süüdistatavad ega nende vanemad (tsiviilkostjad) vastuväiteid esitanud ning kannatanu hagi kuulub rahuldamisele. Alaealistel vajalike vahendite puudumisel V. Z tekitatud kahju VÕS § 1053 lg 2 alusel tuleb sisse nõuda alaealiste vanematelt. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni). Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.