4-08-9558\3

Väärteoasi nr. 4 – 08 - 9558 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. detsembril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Vahur Vatter ( osavõtuta ) kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Julgestuspolitsei Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse esindaja Reelika Rebane osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. novembril 2008 a. Vahur Vatter kaebust Põhja Politseiprefektuuri Julgestuspolitsei kiirmenetluse otsusega nr. 10220082504912 tema suhtes mõistetud karistuse läbivaatamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et teda karistati LS § 74 – 35 lg. 1 alusel rahatrahviga 2100 krooni, selles et ta juhtis sõidukit ja ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Talle anti allakirjutamiseks kolm dokumenti ja otsust lugedes märkas, et temale määratud rahatrahv on ülemäära ebaõiglane ega olnud ka mõistlik antud rikkumise eest. Politseinik ütles, et mõistetud rahatrahv on niigi leebem, sest keskmine rahatrahv on 2700 krooni ja peale selle käib neil kampaania. Temale antud kiirmenetluse otsuses ei ole tema allkirja selle kohta, et on nõus kiirmenetluse kohaldamisega. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on küll tema allkiri kiirmenetlusega nõustumise kohta. Materjalidest ei nähtu temale õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta. Materjalides puudub LE § 68 p. 5 kirjeldatud väärteo objektiivne külg ja seega väärteomenetlus VtMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel lõpetada. Kui kohus leiab, et tema poolt on väärtegu toime pandud, siis vaidleb mõistetud rahatrahvi suuruse üle. Teda pole varem väärteo toimepanemise eest karistatud ja ta ei kujuta ohtu endale ega teistele. Süü puhul ei ole arvestatud teo toimepannud isikut. Antud juhul toimus turvavööta sõitmine lühikest aega ja väikese kiirusega, mistõttu oli juhi poolt liiklusõnnetuse tekkimise risk maandatud minimaalseks. Seega ta palub kohtul kaaluda menetluse lõpetamist VtMS § 30 alusel või karistada teda rahatrahviga 180 krooni, sest taolises olukorras oleks see trahvisumma mõistlik. Esitatud kaebuse sisu kohaselt kaebaja kohtuistungist osa võtta ei soovinud. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et jääb kirjaliku seisukoha juurde. Selles nimetatu kohaselt tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Nimetatud tingimused Vatterile kiirmenetluse kohaldamiseks olid väärteomenetlust alustades täidetud ja karistuse suurus kujuneb menetluse käigus, sõltudes tuvastatud faktilistest asjaoludest. Menetleja hinnangul on Vatter LE § 68 p. 5 nõuete rikkumises süüdi – ta oli süüvõimeline ning puudusid süüd välistavad asjaolusid. Kohapeal prinditi kiirmenetluse otsus kahes eksemplaris ja anti menetlusalusele isikule allkirjastamiseks. Seega järgiti VtMS § 57 lg. 3 toodud nõudeid. Avalik menetlushuvi turvavarustuse mittekasuta- jate osas on ülisuur, mistõttu ei ole võimalik kaaluda menetluse lõpetamist VtMS § 30 lg. 1 p. 1 alusel. Arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke on igati põhjendatud Vatteri karistamine antud rikkumise eest määratud rahatrahviga. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et turvavarustuse mittekasutamine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Sündmuskohal antud ütlustest ja kaebuses toodud põhjendustest ei nähtu, et Vatter oleks mõistnud oma teo tõsidust ning selle võimalikke tagajärgi, mis andnuks menetlejale signaali, et karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada väiksema rahatrahviga. Tulenevalt eeltoodust kohtuväline menetleja leiab, et Vatteri karistamine rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses on põhjendatud. Kohtule esitatud kiirmenetluse otsusega seonduvate materjalide kohaselt Vahur Vatter juhtis mootorsõidukit olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja seega pani toime LS § 74 – 35 lg. 1 sätete rikkumise. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad ja seetõttu määrati talle karistuseks rahatrahv 35 trahviühikut s.o 2100 krooni. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ta puhtsüdamlikult kirjutab, et juhtis mootorsõidukit avatud turvavööga ja just eelnevalt alustas sõitu ja ei olnud jõudnud veel turvavööd kinnitada. Korrakaitseosakonna andmete kohaselt viimase kuue aasta jooksul Vahur Vatteri poolt pole tuvastatud väärtegude toimepanemist ega karistamist. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Esitatud kaebuses kirjeldatu kohaselt ta tunnistas oma süüd nõuetekohaselt kinnitamata turvavööta sõitmisega, kirjeldades kinnitamata turvavööga sõitmist ka kirjalikus seletuses. Materjalidest nähtuvalt tema poolt juhitav sõiduk peatati Ristiku ja Härjapea tänavate ristmiku lähedal ja seletuses märgitu kohaselt ta alustas alles liikumist ja kiirus oli ka veel väike. Protokollist nähtuvalt tema ütlusi kinnitab asjaolu, et ta elab ka sündmuskoha läheduses. Kohtule esitatud kirjalikest materjalide kohaselt kohus on seisukohal, et Vatter on aru saanud toimepandud teost ja seetõttu tema kahetsust tuleb arvestada kui karistust kergendava asjaoluna. Kaebuse sisus ta ei vaidlusta tema poolt toimepandud tegu, sest talle esitatud dokumentidel ta kinnitas oma allkirjaga, et talle on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi ning nõustub kiirmenetlusega. Kuid ta ei nõustunud printerist väljastatud kiirmenetluse otsuses märgitud rahatrahvi summa suurusega ja seetõttu ta esitas ka kaebuse selles, et eelnevalt talle ei nimetatud mõistetava rahatrahvi suurust. Kuigi VtMS § 57 kohaselt ei ole nõutav, et kohtuväline menetleja on kohustatud enne otsuse printimist nimetama menetlusalusele isikule mõistetava rahatrahvi suurust, kuid selle summa nimetamine enne otsuse printimist oleks välistanud poolte arusaamatused. Kuigi selle otsuse kohaselt ei tekkinud vajadust mõistetavat rahatrahvi tasuda ositi KarS § 66 lg. 2, 3 järgi, kuid menetleja ei otsusta iseseisvalt ositi tasumise määramist, vaid sellele peab eelnema menetlusaluse isiku taotlus ja see eeldab, et menetleja poolt enne otsuse printimist vajalik informeerida menetlusalust isikut. Esitatud kaebuses kohus leiab, et Vatteri karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest aru saanud. Kaebuses kirjeldatust kohus tuleb järeldusele, et Vatter on aru saanud toimepandud teost ja seetõttu kergendav asjaolu annab kohtule aluse vähendada sanktsiooni karistusraami piiridesse jäävast keskmisest karistusmäärast allapoole kuni sanktsiooni miinimumini. Samuti kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Vatter on olnud seaduskuulekas liikleja. Kohus arvestab karistuse mõistmisel Vatteri poolt toimepandud tegu ja sellega seonduvaid asjaolusid, puhtsüdamlikku kahetsust, varasemat karistamatust ja seetõttu kohus leiab, et mõistetud karistust on vajalik vähendada. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada Vahur Vatter kaebus osaliselt Tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Julgestuspolitsei Korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse kiirmenetluse otsusega nr. 10220082504912 mõistetud rahatrahv 35 trahviühikut s.o. 2100 krooni Süüdi tunnistada Vahur Vatter LS § 74 – 35 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 4 trahviühikut s.o. 240 krooni ja mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja poolt nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebust. Kohtunik