AK- isikukood XXX; elukoht xxx; Eesti kodanik; põhiharidus; ajutiselt ei tööta, töötas OÜ-s A V C ; varem kriminaalkorras karistamata; korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat kokkuleppel Meelis Masso järgi
lg 2 p 7, 8 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.
alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisel, kui AK3 (kolme)aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg –s 1 nimetatud kontrollnõuded ning kohustused
lg 2 p 2, 8 alusel: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammides.
HO juhatajal määrata AK kriminaaltooldaja. Tõkend – elukoast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Süüdi tunnistada JR
lg 2 p 7, 8 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.
alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui JR3 (kolme)aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning kohustused
lg 2 p 2, 8 alusel: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammides.
HO juhatajal määrata JR kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Kokkulepete sisu. Süüdistatava AK, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör AK süüdi tunnistamist
lg 2 p 7, 8 järgi ning tema karistamist vangistusega sanktsiooni alammääras - 3 aastat.
alusel taotletakse karistust mitte pöörata täitmisele, kui AK 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning
lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammides. Süüdistatava J. R , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör J. R süüdi tunnistamist
lg 2 p 7, 8 järgi ning tema karistamist vangistusega 3 aastat.
alusel taotletakse karistust mitte pöörata täitmisele, kui JR3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning
lg 2 p 2, 8 alusel järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammides. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses
lg 2 p 7, 8 järgi tunnistasid AK ja JR ennast kohtuistungil süüdi ning kahetsesid toimepandut. Kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde. Kannatanu RM oma seadusliku esindaja juuresolekul on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ning kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on ta teadlik (tl. 79 -80). Nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on andnud ka süüdistatavad ning tsiviilkostajad (alaealiste seaduslikud esindajad). Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et AK ja JR eneste süüdi tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud AK ja J. R käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud antud asjas puuduvad. AK 3 ja JR tuleb süüdi tunnistada
MS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 2,5 palga alammäära ehk 10 875 krooni). Alaealistel vajalike vahendite puudumisel KrMS § 188 alusel paneb kohus menetluskulude hüvitamise alaealiste vanematele: AK emale D K ja JR emale S K . Kohus võtab menetluskulusid määrates arvesse alaealiste ning nende perekondade varalist seisundit, samuti alaealiste resotsialiseerumisväljavaateid ning leiab, et menetluskulude täielik hüvitamine käib neile ilmselt üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, § 249, § 311, §313. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.