4-09-12589/4

(3)Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumaja). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Taavi Ivask esitas 29.06.2009.a kohtule avalduse, milles palub lõpetada menetlus täiteasjades nr. 047/2006/159, 047/2005/2780, 047/2005/2182, 047/2004/1660, 047/2004/1299, 047/2004/1277, 047/2004/204, 047/2002/2021 ja 047/2002/2020 seoses aegumisega TMS § 202 lg.1 alusel. Täitemenetlusregistri andmete järgi on neis täiteasjades järgmised kohtuvälise menetleja otsused: 1) 14.11.2005.a otsusega 2490,05,0020030074 mõistetud rahatrahv 11 400 krooni, tasumata 2) 25.08.2005.a otsusega 113200195 mõistetud rahatrahv 600 krooni, tasumata 3) 29.05.2005.a otsusega 113343285 mõistetud rahatrahv 300 krooni, tasumata 4) 01.04.2004.a otsusega 2490,04,0007830061 mõistetud rahatrahv 900 krooni, tasumata 5) 28.01.2004.a otsusega 2490,04,0002170056 mõistetud rahatrahv 240 krooni, tasumata 6) 11.01.2004.a otsusega 2490,03,0043370032 mõistetud rahatrahv 420 krooni, tasumata 7) 30.09.2003.a otsusega 2490,03,003368 mõistetud rahatrahv 3900 krooni, tasumata. 8) 09.10.2001.a otsusega 2490,01,004067115 mõistetud rahatrahv 120 krooni, tasumata. 9) 15.10.2001.a otsusega 2490,01,004244615 mõistetud rahatrahv 600 krooni, tasumata. Kohtu seisukohad Kohus on loobunud oma varasemast praktikast, kus iga täiteasja aegumise avalduse menetluses on tehtud järelpärimine kohtutäiturile avalduse esitaja täiteasjade kohta. Kohtul on juurdepääs Täitemenetlusregistrile, mistõttu saab kohus asja menetlemisel kasutada täpselt samu andmeid, mille järgi kohtutäitur koostab oma vastuse. Kohtutäiturimäärustiku § 32 lg 1 ning Justiitsministri määruse 25. oktoobrist 2001.a nr 70 „Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ § 2 lg 1 järgi on Täitemenetlusregistris täitemenetluses osalevate isikute andmed, tehtud täitetoimingud ja koostatud täitedokumendid. Selles loetelus sisaldub ka kõik, mida kohtul antud asja menetlemiseks vaja on. Samuti on riigikohus oma lahendites (nt 3-2-1-52-07 ja 3-2-1-119-02) viidanud täitemenetluse formaliseerituse printsiibile, mille järgi ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu. Seetõttu ei saa ka kohtutäitur kohtu järelpärimisele vastates esitada laiemalt põhjendatud seisukohti ega lisainformatsiooni võrreldes Täitemenetlusregistris sisalduvaga. Kohus käsitleb kohtuvälise menetleja otsuste täitmise aegumise küsimust. Täitemenetluse seadustiku § 202 sätestab:

(1)Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

(2)Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Karistusseadustiku § 82 sätestab: 2

(3)Lg.1- otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.3)kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on KarS § -82 määranud aegumistähtajad ja aegumistähtaegade kehtestamine on õiguspoliitiline otsustus: on seadusandja otsustada, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi näiteks karistusvajaduse realiseerimiseks. VTMS § 203 lg 5 sätestab: lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Selline sõnastus sätestab otsesõnu, et pärast KarS § 82 lg 1 p 3 tähtaja möödumist ei täideta väärteoasjas tehtud lahendit. Seega on seadusandja otsustanud, et riiklik karistusvõim ei saa ulatuda tagasi kaugemale kui kaheksateistkümne kuu võrra ehk rohkem kui kaheksateist kuud tagasi jõustunud otsuseid ei ole enam võimalik sundtäita. Seega tuleb täitemenetlus kohtuvälise menetleja otsuse alusel rahatrahvi sissenõudes lõpetada täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 18 kuu jooksul otsuse jõustumisest. KarS § 82 lg.2 sätestab otsuse täitmise aegumise peatumise tähtajad. Käesoleval juhtumil ei ole kohtule teatavaks saanud andmeid, mis annaks alust lugeda Taavi Ivaski suhtes tehtud otsuste täitmise aegumine peatunuks ja kohtuvälise menetleja otsuste täitmine on aegunud järgmiselt: 1) 14.11.2005.a otsusega 2490,05,0020030074 mõistetud rahatrahv 11 400 krooni, tasumata. Täitmine aegus mais

1. 2) 25.08.2005.a otsusega 113200195 mõistetud rahatrahv 600 krooni, tasumata. Täitmine aegus veebruaris
2. 3) 29.05.2005.a otsusega 113343285 mõistetud rahatrahv 300 krooni, tasumata. Täitmine aegus novembris
3. 4) 01.04.2004.a otsusega 2490,04,0007830061 mõistetud rahatrahv 900 krooni, tasumata. Täitmine aegus oktoobris
4. 5) 28.01.2004.a otsusega 2490,04,0002170056 mõistetud rahatrahv 240 krooni, tasumata. Täitmine aegus juulis
5. 6) 11.01.2004.a otsusega 2490,03,0043370032 mõistetud rahatrahv 420 krooni, tasumata. Täitmine aegus juulis
6. 7) 30.09.2003.a otsusega 2490,03,003368 mõistetud rahatrahv 3900 krooni, tasumata. Täitmine aegus märtsis
7. 8) 09.10.2001.a otsusega 2490,01,004067115 mõistetud rahatrahv 120 krooni, tasumata. Täitmine aegus aprillis
8. 9) 15.10.2001.a otsusega 2490,01,004244615 mõistetud rahatrahv 600 krooni, tasumata. Täitmine aegus aprillis
9. Täitemenetluse seadustiku § 202 lg.2 sätestab: Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Käesoleval juhul on võlgnik esitanud avalduse, milles taotleb täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuste täitmine Taavi Ivask*i suhtes tuleb lugeda aegunuks ja täitemenetlus sel alusel lõpetada kõigis taotletud täiteasjades. Kohtunik Ü.Raag 3