4-08-13388 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-13388 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungis

§ 63

lg 1 alusel jääb karistuseks väärtegude eest LS § 74-19 lg 1 ja § 74-17 lg 1 järgi rahaline karistus 6 600 (kuus tuhat kuussada) krooni. 5.

§ 66

lg 2 alusel määrata, et rahatrahvi 6 600 krooni on võimalik tasuda osade kaupa, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates 2009.a. juunist (660 krooni igas kuus). Rahatrahv tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri 17.12.2008.a. otsuses näidatud arvele ning selle tähtaegsel mittetasumisel pööratakse otsus täitmisele kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb aga Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 17.12.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2373,08,039874 määras Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar R. Birk Leonid Bugaiov’ile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahvi 200 trahviühikut, s.o 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks ning LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o. 6000 krooni. Otsuse kohaselt juhtis L. Bugaiov 20.11.2008.a kell 20:52 Tallinnas Tööstuse 43 maja juures mootorsõidukit alkoholijoobes, ei kohaldanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks teeolusid, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees. Selle tagajärjel sõiduk kaotas juhitavuse, sõitis vastu sõidutee keskele paigutatud liiklusmärki ning põhjustas varalise kahju AS-le Signaal. Oma tegevusega rikkus L. Bugaiov LE § 76 p 1 ja § 123 nõudeid.
2. Leonid Bugajov oma kaebuses kohtule palub tühistada otsuse talle määratud karistuse osas. Toimepandud tegu ta ei vaidlusta. Palub kergendada karistust ning võimaldada tal trahvi maksmist osade kaupa alates 10.05.2009.a. On end töötuna arvele võtnud alates 08.12.2008.a.; töötuna arvele võtmise otsus on lisatud kaebusele. Kohtuistungil jäi L. Bugaiov kaebuses toodu juurde. Märkis, et on siiani töötu ja võimalus ehitajana tööd saada on tal alles maikuus ning sealt tulneb võimalus tasu saada alles juunis 2009.a. ning siis tasuma asuda ka mõistetud rahatrahvi. Praegu on ta oma elukaaslase ülalpidamisel. Kaebaja nõustus määratud lisakaristusega, oli nõus lisakaristuse suurendamisega, kuid palus oluliselt vähendada põhikaristust raske majandusliku olukorra tõttu. Pärast liiklusõnnetust ei ole ta kordagi sõinud, auto on siiani tasulises parklas ning tal ei ole rahapuudusel olnud võimalust autot sealt välja osta. 3
3. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et karistust võib kergendada ning tühistada rahatrahv 6000 krooni, mis on määratud LS § 74-17 lg 1 alusel. L. Bugaiov juhtis autot keskmises joobes, mis on äärmisel raske ja ohtlik tegu ning seetõttu LS § 74-19 järgi mõistetud põhi- või lisakaristuse muutmiseks alust ei ole. Mõistetud karistus vastab tema süü suurusele, arvestab isikut ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtuväline menetleja nõustus aga kaebaja taotlusega tasuda rahatrahv ositi ning leidis, et põhjendatud oleks trahvi ositi tasumine 12 kuu jooksul võrdsetes osades (1000 krooni igas kuus).
4. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kuulanud ära kaebaja ja kohtuvälise menetleja selgitused ja seisukohad ning uurinud kohtuistungil väärteomaterjale, kohus leiab, et L. Bugaiovi käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 74-19 lg 1 ja § 74-17 lg 1 järgi ning L. Bugaiovi süü lisaks tema enda süü omaksvõtule kohtuistungil on tõendamist leidnud ka liiklusõnnetuse aktiga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud skeemiga, AS Signaal avaldusega ja sündmuskohal tehtud fotodega, samuti L. Bugaiovi joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aktiga ning L. Bugaiovi enda ütlustega. Tegemist on isikuga, keda varem on karistatud ühel korral 600 kroonise rahatrahviga ning see trahv on tasutud. Oma süüd on ta tunnistanud kohtueelses menetluses, samuti kohtuistungil ning oma käitumist on ta puhtsüdamlikult kahetsenud, mis on karistust kergendavaks asjaoluks. Kohus leiab, et alkoholijoobes autot juhtides ning sellest tulenevalt ka liiklusõnnetust ja varalist kahju põhjustades on L. Bugaiov ühe teoga realiseerinud kaks erinevat väärteokoosseisu ning tulenevalt

§ 63lg 1 sätetest tulnuks talle mõista vaid üks põhikaristus.

Seega tuleb tühistada L. Bugaiovile LS § 74-17 lg 1 järgi mõistetud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o. 6 000 krooni. Kohus juhindub siin Riigikohtu lahendist nr. 3-1-1-13-08 (07.05.2008.a.), kus märgitakse, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast vältavat delikti ning sellele koosseisule vastavat tegu paneb isik toime senikaua, kui ta joobes olles mootorsõidukit juhib. Antud asjas juhtis L. Bugaiov oma autot liiklusõnnetuse hetkeni ning tema teod on ajaliselt ja ruumiliselt seoses ja kantud ühtsest tahetest. Samasugused suunised on antud ka Riigikohtu lahendites nr.3-1-1-1-08, nr 3-1-1-1-06 jt. Samuti peab kohus põhjendatuks vähendada mõistetud põhikaristus LS § 74-19 lg 1 järgi. L. Bugaiovile on mõistetud nii põhi kui lisakaristus üle sanktsiooni keskmise määra. Just teo raskusest lähtudes on põhjendatud otsuses lisakaristuse kohaldamist, s.o. juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks. Kui lisakaristus on mõistetud üle sanktsiooni keskmise määra ning kohus jätab selle muutmata, siis põhikaristust peab kohus põhjendatuks mõista alla sanktsiooni keskmist määra ja seda 110 trahviühikut. Tegemist on 48-aastase isikuga, keda varem on vaid ühel korral karistatud ning seda vähemohtliku rikkumise eest. Oma süüd ta tunnistab, juhtunut kahetseb. 4 Pikka aega on L. Bugaiov olnud töötu ning arvestades tema varalist olukorda on kohtu arvates ka väiksemas määras rahatrahv talle piisavaks karistuseks, et mõjutada teda edaspidi mitte toime panema uusi süütegusid. Põhikaristus alla sanktsiooni keskmist määra ning lisakaristus üle sanktsiooni keskmise määra on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

§ 66

lg 2 annab kohtule võimaluse mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohtu arvates esinevad L. Bugaiovil mõjuvad põhjused. Ta on olnud töötu juba enne otsuse tegemist, ta on endale tööd otsinud, end töötuna arvele võtnud, otsinud võimalusi koolituseks. Kohus peab võimalikuks määrata rahatrahvi tasumine osade kaupa ning seda 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates juunist 2009.a., mil kaebaja peab võimalikuks esimese töötasu saamist. Õigusnormid, millest kohus juhindub on VTMS § 132 p 2, § 133, § 135. Kohtunik