4-09-13142/4

(3)Maakohtule (Jõgeva kohtumaja). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Marek Lomp esitas 16.07.2009.a kohtule avalduse, milles palub lõpetada menetlus täiteasjades nr. 047/2006/1636, 047/2006/1637, 047/2007/620, 047/2007/1164, 047/2007/1316 ja 047/2007/1328 seoses aegumisega TMS § 202 lg.1 alusel. Täitemenetlusregistri andmete järgi on neis täiteasjades järgmised kohtuvälise menetleja otsused: 1) 04.06.2006.a otsusega 114374266 mõistetud rahatrahv 300 krooni, tasumata. 2) 07.04.2006.a otsusega 113925292 mõistetud rahatrahv 600 krooni, tasumata. 3) 24.03.2007.a otsusega AA16942 mõistetud rahatrahv 300 krooni, tasumata. 4) 19.04.2007.a otsusega 2670,07,003436002 mõistetud rahatrahv 600 krooni, tasumata. 5) 03.05.2007.a otsusega 2670,07,004338002 mõistetud rahatrahv 600 krooni, tasumata. Täiteasija 047/2007/1328 kohta täitemenetlusregistris andmed puuduvad, mistõttu kohus jätkab selles asjas eraldi menetlust. Kohtu seisukohad Kohus on loobunud oma varasemast praktikast, kus iga täiteasjade aegumise avalduse menetlemisega on tehtud järelpärimine kohtutäiturile avalduse esitaja täiteasjade kohta. Kohtul on juurdepääs Täitemenetlusregistrile, mistõttu saab kohus asja menetlemisel kasutada täpselt samu andmeid, mille järgi kohtutäitur koostab oma vastuse. Kohtutäiturimäärustiku § 32 lg 1 ning Justiitsministri määruse 25. oktoobrist 2001.a nr 70 „Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ § 2 lg 1 järgi on Täitemenetlusregistris täitemenetluses osalevate isikute andmed, tehtud täitetoimingud ja koostatud täitedokumendid. Selles loetelus sisaldub ka kõik, mida kohtul antud asja menetlemiseks vaja on. Samuti on riigikohus oma lahendites (nt 3-2-1-52-07 ja 3-2-1-119-02) viidanud täitemenetluse formaliseerituse printsiibile, mille järgi ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu. Seetõttu ei saa ka kohtutäitur kohtu järelpärimisele vastates esitada laiemalt põhjendatud seisukohti ega lisainformatsiooni võrreldes Täitemenetlusregistris sisalduvaga. Kohus käsitleb kohtuvälise menetleja otsuste täitmise aegumise küsimust. Täitemenetluse seadustiku § 202 sätestab:

(1)Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

(2)Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Karistusseadustiku § 82 sätestab: Lg.1- otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.3)kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on KarS § -82 2

(3)määranud aegumistähtajad ja aegumistähtaegade kehtestamine on õiguspoliitiline otsustus: on seadusandja otsustada, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi näiteks karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures arvestab seadusandja nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. VTMS § 203 lg 5 sätestab: lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Selline sõnastus sätestab otsesõnu, et pärast KarS § 82 lg 1 p 3 tähtaja möödumist ei täideta väärteoasjas tehtud lahendit. Seega on seadusandja otsustanud, et riiklik karistusvõim ei saa ulatuda tagasi kaugemale kui kaheksateistkümne kuu võrra ehk rohkem kui kaheksateist kuud tagasi jõustunud otsuseid ei ole enam võimalik sundtäita. Seega tuleb täitemenetlus kohtuvälise menetleja otsuse alusel rahatrahvi sissenõudes lõpetada täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 18 kuu jooksul otsuse jõustumisest. KarS § 82 lg.2 sätestab otsuse täitmise aegumise peatumise tähtajad. Käesoleval juhtumil ei ole kohtule teatavaks saanud andmeid, mis annaks alust lugeda Marek Lomp suhtes tehtud otsuste täitmise aegumine peatunuks ja kohtuvälise menetleja otsuste täitmine on aegunud järgmiselt: 1) 04.06.2006.a otsusega 114374266 mõistetud rahatrahv 300 krooni, tasumata. Täitmine aegus detsembris 2007. 2) 07.04.2006.a otsusega 113925292 mõistetud rahatrahv 600 krooni, tasumata. Täitmine aegus oktoobris 2007. 3) 24.03.2007.a otsusega AA16942 mõistetud rahatrahv 300 krooni, tasumata. Täitmine aegus septembris 2008 4) 19.04.2007.a otsusega 2670,07,003436002 mõistetud rahatrahv 600 krooni, tasumata. Täitmine aegus oktoobris 2008. 5) 03.05.2007.a otsusega 2670,07,004338002 mõistetud rahatrahv 600 krooni, tasumata. Täitmine aegus novembris 2008. Täitemenetluse seadustiku § 202 lg.2 sätestab: Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Käesoleval juhul on võlgnik esitanud avalduse, milles taotleb täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuste täitmine Marek Lomp*i suhtes tuleb lugeda aegunuks ja täitemenetlus sel alusel lõpetada kõigis taotletud täiteasjades. Kohtunik Ü.Raag 3