Toimik nr 1-07-10756 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.juulil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-07-10756 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Evelyn Esing juuresolekul Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Šimatulski tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 23 ja 27.07.2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Aleksandr Šimatulski, isikukood: 37012052234, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Aleksandr Šimatulski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.06.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Šimatulski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandr Šimatulski on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.03.2008 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Viru Maakohtu 07.04.2008 kohtumäärusega KarS § 65 lg 1 alusel liideti Aleksandr Šimatulskile Viru Maakohtu 21.01.2008 kohtuostsuega mõistetud karistus 6 kuud vangistust ja Viru Maakohtu 05.03.2008 kohtuostusega mõistetud karistus 3 aastat vangistust ning liitkaristuseks mõisteti, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 3 aastat vangistust. 1
(4)Karistuse kandmise algus 07.03.3007 ja lõpp 07.03.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.06.
- Kinnipidamisasutusest Aleksandr Šimatulski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2007 aastal 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. 2008 aastal august- detsember osales kinnipeetav riigikeele algkursustel. Alates 09.02.2009 võtab kinnipeetav osa riigikeele edasijõudnute grupis, mis lõppeb REK-i eksamiga 27.06.
- Kinnipeetavaga on toimunud ITK alusel psühholoogilised nõustamised. Peale vabanemist asub kinnipeetav elama registrijärgsesse elukohta koos vanematega xxx. Isikul on keskharidus ja omandatud elektrigaasikeevitaja kutse. Ametlikult töötanud ei ole. Iiskul on teatavaid tööoskusi ehituse alal, töötades erinevatel ehitusobjektidel. Kinnipeetav mõistab, et õigusrikkumine on seotud narkootikumide tarvitamisega ja soovib oma käitumist muuta, on motiveeritud osalema sotsiaalprogrammis. Isikul on raskusi eneseanalüüsiga ning peab keeruliseks oma positiivsete ja negatiivsete omaduste väljatoomist. Isik ei väljenda agressiivsust, kuid konfliktses situatsioonis ei saa füüsilise vägivalla kasutamist siiski täielikult välistada. Ei analüüsi kuritegudeni viinud asjaolusid ega väljenda motivatsiooni edaspidi oma käitumist ja elustiili muuta. Eitab alkoholi ja narkootikumidega seotud probleeme. Mõtlemise ja käitumisega seotud uue kuriteo toimepanemise risk on olemas, seotud vähese analüüsioskuse või- sooviga ning probleemide vähese teadvustamisega. Kriminaalhooldusesse suhtub rahuldavalt ja esialgu on selline piirang vajalik ja kasulik. On valmis muutuma ja arvab, et kõik vabanedes teda toetavad, et see pole raske. Kinnipeetaval on teine reaalne vangistus. Kriminaalkorras karistatud viiel korral. Kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kinnipeetava poolt toime pandud kuritegu on ühiskonnaohtlik kuritegu. Vangistuses käitub korrektselt. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi hetkel ei ole. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik on seiskohal, et kinnipeetava Aleksandr Šimatulski tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole veel otstarbekohane ja eesmärgipärane, kuna sellega saaks seatud ohtu kaaskodanike turvalisus ja riivatud nende õiglustunne. Aleksandr Šimatulski taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Tema isa on surnud mitu nädalat tagasi, emale on raske kaotuse üle elada. Ema vajab tema toetust. Sotsiaalprogrammides ei ole ta osalenud, sest nende läbimiseks on pikad järjekorrad. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Karistusaja lõpuni on jäänud üle 7 kuu. Karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud. Prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Karistusaja lõpp on 07.03.
- Sellest tulenevalt leiab prokurör, et isiku vabastamine oleks kasulik isiku üle karistusjärgse järelevalve teostamise poolest. Peale kogu karistusaja ärakandmist vabaneb ta ilma igasuguseta järelevalveta. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Aleksandr Šimatulski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 3 kohaselt, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib 2
(4)süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on varem 4 korral kohtulikult karistatud, vangistuses viibib kolmandat korda. Varem on Aleksandr Šimatulskit karistatud Narva Linnakohtu 30.01.2002 kohtuotsusega KrK § 202-5 lg 1 ( narkootiliste ainete väikeses koguses omandamine edasiandmise eesmärgita) järgi 3 kuulise vangistusega ja Narva Linnakohtu 08.04.2003 otsusega KrK § 210-1 lg 2 p 3 (narkootilise aine suures koguses valmistamine edasiandmise eesmärgita) järgi 1 aasta vangistust katseajaga 2 aastat. Samuti on teda Narva Linnakohtu 23.08.2002 kohtuotsusega karistatud tulirelva või laskemoona ebaseadusliku valmistamise eest vangistusega 3 kuud. Viimase, esimese astme narkokuriteo eest karistati teda Viru Maakohtu 05.03.2008 kohtuotsusega 3–aastase vangistusega. Kohtuotsuse kohaselt alates 2005 detsembrist kuni 07.03.2007 korduvalt omandas edasiandmise eesmärgil narkootilist ainet amfetamiini suures koguses (vähemalt 5 grammi korraga), ebaseaduslikult hoidis amfetamiini turustamise eesmärgil enda juures ja oma elukohas ja ndis amfetamiini edasi erinevatele isikutele.Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-8) on näha, et katseaja jooksul on Aleksandr Šimatulskit karistatud väärteokorras 2 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest 25.08.2003 rahatrahviga 3000 krooni ja 29.03.2004 rahatrahviga 3000 krooni. See näitab, et Aleksandr Šimatulski käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et süüdistatavat on vangistuse ajal kolmel korral karistatud distsiplinaarkorras kõik karistused on kustunud. Peale viimast distsiplinaarkaristust 20.06.2008 uusi rikkumisi toime pannud ei ole. Positiivseks tuleb lugeda, et isik vangistuses osales riigikeele algkursustel ja praegu võtab osa riigikeele edasiõudnute grupis. Kinnipeetavaga on toimunud psühholoogilised nõustamised. Isik on valmis kasutama enesetäiendamise võimalusi ja töötama, kui pakutakse. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetaval on isiksusttõendav dokumend välismaalase pass kehtivusega kuni 29.02.2012. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et isik soovib peale vabanemist minna elama vanemate juurde xxx. Korter on 2-toaline ja igapäevaseks eluks hädavajalik olemas. Vabanedes ei ole Aleksandr Šimatulskil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Kinnipeetava vanemad on pensionärid ja saavad igakuiselt ainult pensioni, mis kulub kommunaalmakseteks ja eluks hädavajaliku jaoks. Arvestades seda, et Aleksandr Šimatulski on staažikas narkomaan, mis tähendab, et ta jätkab suute tõenäosusega oma senist asotsiaalset eluviisi, s.t. narkootiliste ainete ja ja alkoholi kuritarvitamist, olles sellega suureks ohuallikaks teda ümbritsevate inimestele, eelkõige alaealistele. Samas ka vanematel, eriti isal ei ole usku poja edasises seadusekuulekuses. Kohus arvestab, et süüdimõistetu poolt on toime pandud esimese astme narkokuritegu, ta on varem viiel korral kohtulikult karistatud nendest 3 korral narkokuriteo eest, muuhulgas ka tingimisi ja mõned kuriteod olid toime pandud katseaja jooksul, korduvalt karistatud ka narkootikumide tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutusega, tal puudub kindel töökoht ja sissetulek. Kohus leiab, et ennetähtaegse vabastamise kui karistusõigusliku instituudi kohaldamise eesmärk ei ole siiski asendada karistusjärgset järelevalvet selle viimase puudumise tõttu. Kohus ei poolda seisukohta, et isikut tuleb vabastada enne tähtaega seetõttu, et varsti ta vabaneb peale kogu karistusaja ärakandmist ja seadusliku järelevalve teostamine ei ole võimalik. Ennetähtaegse vabastamisel võetakse arvesse KarS § 76 lg 3 näidatud asjaolud. Süüdimõistetu on kolmel korral toime pannud narkokuriteo, on viibinud ka kriminaalhooldusel, kuid varasemad karistused ei ole talle piisava mõju avaldanud. Süüdimõistetul on välja kujunenud käitumise kriminaalne muster, kellele kriminaalhooldus ei oleks enam olulist mõju avaldav faktor. Süüdimõistetul eo ole läbitud ühtegi sotsiaalprogrammi. Seega süüdimõistetu ei ole ennetähtaegseks vabastamiselks piisavalt ette valmistatud. 3
(4)Arvestades Aleksandr Šimatulski poolt toimepandud kuritegude ohtlikust ja asjaolusid, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Aleksandr Šimatulski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Šimatulski temale Viru Maakohtu 05.03.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)