1-07-15618/5

(4)Karistuse kandmise algus 18.06.2007 ja lõpp 14.06.

1. Bardo Burkevitš andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 34,35). Vabanemisel oma elukohaks on andnud xxx ja xxx. Elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 17.06.
2. Kinnipidamisasutusest Bardo Burkevitši kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Isiku majanduslikuks sissetulekuks enne vangistust oli palk mitteametliku töö eest, elukaaslase palk ja materiaalne abi sugulaste poolt. Sotsiaalne võrgiustik koosneb emast, vendadest ja elukaaslasest, suhted nendega head. Iisku sõnul, pereliikmetest kriminaalse taustaga on tädipoeg ja elukaaslase ema. Viru Vanglas on isik avaldanud soovi õppida keevitaja ametit, kuid see ei ole osutunud veel võimalikuks. Alates veebruarist 2009 õpib eesti keele kursustel. Isiku sõnul, ta väga väärtustab häid suhteid vanematega ja peresuhteid nagu võimalust oma elus muutuda ja olukorda parandada. Oma süüd tunnistab. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Vabanemisel läheb elama xxx. Isik suudab emotsioone kontrollida. Agressiivsust, enesekontrolli kaotamist ja impulsiivsust ei tähelda. Leiab, et kuriteoni viis kergemeelne suhtumine seadustesse ja soov teenida hõlptulu. Isiku puhul on ohustatud kogu ühiskond kaudses mõttes, kuna isik käitles narkootilisi aineid. Ohtu maandavaks teguriks on leida endale ametlik töökoht, võimalusel osaleda sotsiaalsete oskuste programmis. Kuna perekond on isiku motivatsiooni allikaks elada õiguskuulekalt, on peresuhete hoidmiseks soovitatav osaleda Pereprogrammis. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud- ta on korduvalt viibinud vanglas ja teda on määratud käitumiskontrollile, võib väita, et B.Burkevitš ei ole motiveeritud elama seadusekuulekalt. Samuti on küsitav B.Burkevitši seaduskuulekat elukorraldust soodustav mõju perekonna poolt, kuna ka kinnipeetava lähedased on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal ennatlikuks. Bardo Burkevitš taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Süüdimõistetu väitel ei vasta tõele kriminaalhooldusametniku väide, et tema onu, kes on xxx omanik, viibib vangistuses ja seetõttu osutus temalt kirjaliku nõusoleku küsimine võimatuks. Tema onu A B kandis aresti ja praegu elab endiselt xxx. Kriminaalhooldusametniku külastuse ajal ei viibinud onu ajutiselt kodus. Ühtlasi süüdimõistetu palub lükata istung edasi A B kirjaliku nõusoleku saamiseks. Kaitsja on seisukohal, et süüdimõistetu võib vabastada enne tähtaega. Elukoht on kontrollitud. Prokurör ei toeta süüdimõistetu vabanemist enne tähtaega. Isikul puudub kindel elukoht, elukoha omaniku kirjalik nõusolekut ei ole. Kinnipeetava tugivõrgustik koosneb kriminaalkorras karistatud isikutest. Elukaaslane, kes teda ootab vangistusest, on tema kaasosaline viimases narkokuriteos. Talus praegu elab A. K, kes on samuti 3 korral kohtulikult karistatud. Sisuliselt süüdimõistetu tuleks tagasi sama ümbruskonda, mis tal oli enne vangistussse sattumist. Ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus, 1190 tablette MDMA, on samuti muljeltavaldav asjaolu. Kuritegu on toime aopndud kehtiva katsejal. Prokurör märkis, et jättes kõrvale elukoha omaniku kirjaliku nõusoleku puudumise, tuleb tõdeda, et kuriteo asjaolud, süüdimõistetu eelnev elukäik, isikut toetava sotsiaalvõrgustiku puudumine kaaluvad üle ametliku töökoha omamise ja isiku soovi elada edasopidi seadusekuulekalt. Kohtu põhjendused 2

(4)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et Bardo Burkevitš tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega õigustatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Bardo Burkevitši isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetut on kuus korda kohtulikult karistatud kriminaalkuridegude eest, vangistuses viibib kolmandat korda. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-9) nähtub, B.Burkevitš on varem toime pannud enamuses varavastaseid kuritegusid. Süüdistatav on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, vaatamata sellele ei teinud süüdimõistetu endale karistusest järeldusi, vaid jätkas kuritegelikku käitumist ja pani uue, esimese astme narkootikumidega seotud kuriteo toime katseaja kestel. Pärnu Maakohtu 20.03.2008 kohtuotsusega karistati teda narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise eest vangistusega 3 aastat 6 kuud. Nimetatud otsusele liideti Tartu Maakohtu 15.12.2005 kohtuotsuse järgi kandmata karistus 5 kuud 28 päeva ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. 20.03.2008 kohtuotsusest (lk 9-13) on näha, et tegemist on küllatki suure narkootilise aine kogusega (1247 MDMA sisaldavat Ecstasy tabletti). Karistusregistri teatisest (lk 5-9) on näha, et kinnipeetavat on ka katseaja jooksul karistatud 11 korral Liiklusseaduse rikkumise eest rahatrahvidega. Seega võib järeldada, et karistus ei ole Bardo Burkevitši suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selgelt õigusevastase kallakuga. Bardo Burkevitši isiklikust toimikust on näha, et kinnipeetavat on 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. 19.05.2008 karistati teda noomitusega, sest nõudis korduvalt infoterminali kaudu valvurilt pesukaussi. Valvuri korduvatele korraldustele, et kaussi ei ole, hakkas kinnipeetav vastu rääkima kõrgendatud hääletoonil, kasutades ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. Rikkumine näitab, et vangistuse ajal ei ole B.Burkevitš oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isik vangistuse ajal ei ole osalenud sotsiaalprogrammides. Positiivseks tuleb lugeda, et isik õpib eesti keele kursustel ja on avaldanud soovi õppida keevitaja ametit. Bardo Burkevitš omab isiksusttõndavat dokumenti Eesti passi kehtivusega 21.09.2009. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et isik soovib peale vabanemist minna elama XXX. Elukoht on kontrollitud ja vastab elektroonilise valve nõuetele. Bardo Burkevitši elukaaslane L K ja A K on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 7 ja 7 pöördel). Kinnistusosakonna andmetel kuulub XXX A B kellelt nõusolekut elektroonilise valveaseadme paigaldamiseks saada ei õnnestunud, kuna isik kannab kannab reaalset vanglakaristust. Justiitsministri 22.02.2007 a. määruse nr. 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 4 lg 2 p 2 sätestab, et süüdimõistetu elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimuseks on see, et süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek Peale seda ülalmainitud määruse § 4 lg 2 p 5 kohaselt süüdimõistetu elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimuseks on ka see, et süüdimõistetuga koos elavad täisealised isikud 3

(4)peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega oma elukohta ja andma selle kohta allkirja. Seega elektroonilise valvega vabastamine on välistatud, kuna puudub elukoha omaniku kirjalik nõusolek elektroonilise seadme paigaldamiseks. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas isiku vangistuses viibimine takistab kriminaalhooldajat ( kes ise on vangla koosseisule kuuluv ametnik) kohtuda isikuga ja saada temalt kirjalik mitte- või nõusolek. Kui isik viibib teises teenisnduspiirkonnas, siis võib kriminaalhooldaja võtta ühendust selle kinnipidamisasutuse kriminaaholdajaga, kes omakorda kohtub isikuga ja seejärel edastab kirjaliku dokumendi vastava teenisnduspiirkonna kriminaalhooldajale. Kohus märgib, et nõutava kirjaliku nõusoleku puudumine ei ole käesoleval juhul ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel määratleva tähendusega, kuna see ei ole ainuke negatiivne asjaolu. Juhul, kui nõutava kirjaliku nõusoleku puudumine oleks ainukeseks takistuseks isiku ennetähtagsel vabastamisel, nõustuks kohus prokuröriga, et sel juhul tuleks kohtuistung edasi lükata ning vajalik kirjalik dokument välja nõuda. Kohtule on esitatud garantiikiri, et OÜ xxx juhatuse esimees garanteerib kinnipeetavale vabanemise korral firmas põhikohaga töökoha betoonelementide valmistusliinil abitöölisena. Samas kriminaalhooldaja ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud mainitud töökoha olemasolu kontrollida, kuna juhatuse esimehe S K mobiiltelefon oli väljas. Kohus märgib, et töökoha kontrollimine telefoni kaudu on usaldusväärsuse poolest küsitav. Usaldusväärsemaid andmeid võib hankida ametlike kättesaadavate registrite kaudu või kutsudes isiku kriminaalhooldaja vastuvõtule. Vabanedes puudub B.Burkevitšil täiesti sotsiaalne võrgustik, mis teda toetaks. Kõik tema lähedased on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava elukaaslane L K on kinnipeetavaga koos toime pandud kuriteo eest määratud kriminaalhooldusele. Kinnipeetava onu A B ja tema abikaasa kannavad praegu reaalset vanglakaristust. Ka samas talus elav A K on kriminaalkorras kolmel korral karistatud. Kinnipeetava elukaaslane ja sugulased on valmis B.Burkevitšile avabnemisel materiaalset abi osutama. Kusjuures, L.L sissetulekuks on riigilt saadav lastetoetus ja ostutšekkide alusel väljamakstav sotsiaaltoetus. B.Burkevitšil on rahalisi nõudeid umbes 40 000 krooni mis võivad suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Arvestades Bardo Burkevitši poolt toimepandud kuritegude ohtlikust ja asjaolusid, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, teda toetavate positiivsete hoiakutega isikute puudumine, on kohus seisukohal, et Bardo Burkevitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba mitmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest hoiduks. Kohus nõustub prokuröriga, et ennetähtaegsel vabastamisel tuyleb süüdimõistetu tagasi sama ümbruskonda, milline tal oli enne vamgistusse minekut. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Bardo Burkevitši temale Pärnu Maakohtu 20.03.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4