Kriminaalasi nr 1-09-9879 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.juulil 2009 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-9879 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit V

§ 139

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vabadusekaotust;

§ 140

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vabadusekaotust;

§ 210

´1 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vabadusekaotust;

§ 210

´2 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati vangistusega 5 aastat (p 1 järgi mõistetud karistusest vabastati Tartu Maakohtu 13.11.2002 otsusega)

§ 40

lg 1 alusel liideti mõistetud karistused, lugedes kergemad kaetuks raskemaga ja kuritegude kogumi eest mõisteti 5 aastat vangistust. Mõistetud alusest loeti

§ 45alusel kantuks eelvangistusaeg 27.06-13.12.2001, s.o 5 kuud ja 17 päeva.

Ärakandmisele kuuluv karistus oli 4 aastat 6 kuud ja 13 päeva.

§ 47

alusel määrati, et vabadusekaotuslikku karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kolme aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu või haldusõiguserikkumist ja täidab talle

§ 47´1 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Karistus pöörati täitmisele Ida-Viru Maakohtu määrusega 28.01.

1. Kinnipeetav kandis karistust 30.12.2004 kuni 20.03.
2. Anton Kopossov vabanes Tartu Maakohtu 07.03.2007.a määruse alusel tingimisi enne tähtaega 20.märtsil
3. Tartu Maakohtu määrusega 02.05.2008 pöörati mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 3 kuud 23 päeva vangistust KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele. Karistuse kandmise aega arvestatakse alates 21.05.2008.a. Karistuse kandmise aeg lõppeks täielikul ärakandmisel 12.09.2010.a. 6.jaanuaril 2009.a jättis kohus kinnipeetava enne tähtaja lõppemist tingimisi vabastamata. Tartu vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on olemas kutseoskused ja motivatsioon tööle asumiseks. Riskiteguriteks pideva tööharjumuse puudumine, sõltuvusprobleemid, varasem hõlptulu saamise kogemus. On olemas kindel elukoht. Elustiiliga seotud risk kõrge, suur oht, et hakkab tarvitama narkootikume. Kinnipeetav on saanud ravi nii vanglas kui vabaduses. Ei ole agressiivne. Kinnipeetav tunnistab ühiskonna reegleid, kuid ei suuda neid ise jälgida ega pole siiani näidanud motivatsiooni õiguskuulekaks eluks. Distsiplinaarkaristustest 1 noomitus. Kriminaalhooldusametnik enne tähtaega vabanemist ei toeta. Kinnipeetav ei ole oma eelneva elukäiguga näidanud soovi seaduskuulekalt elada ning varasem ennetähtaegne vabanemine pole tulemusi andnud. Ema sõnul käidi ka Wismari haiglas ravil, kuid tulemusi see ei andnud, enamus sissetulekust läks narkootikumide peale. Kinnipeetav asuks vabanemisel elama ema, Ljudmilla Vahkal juurde. KOHTU SEISUKOHT Anton Kopossov on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos. KarS § 76 lg.1 p.1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ja isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud (lg.1 p.2). Käesolevaks ajaks on Anton Kopossov temale mõistetud karistusajast (5 aastat vangistust) kandnud ära vähemalt 1/2, seisuga 20.07.2009 3 aastat 10 kuud 7 päeva vangistust, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2